Erinevad asendid parandavad meie seedimist, jääkainete eemaldamist, hingamist, toniseerivad, vabastavad keha mürkidest ning tugevdavad kõiki organismi süsteeme. 4) Pranayama: Hingamise jälgimine. Hingamise täiustamise abil saame jõuda kõrgematele tasanditele. Hingamisest saab niiöelda tööriist, mille abil saame reguleerida oma kehalist ning emotsionaalset seisundit aidates meil ka jõuda õndsa valgustatuseni. · Olles õppinud jälgima, valitsema ja juhtima oma hingamist saame mõjutada emotsionaalset seisundit, keskendumisvõimet ja energia liikumist kehas, saame mõjutada oma emotsionaalset seisundit. Näiteks on keskendumisvõimel oluline tähtsus treeningul valitsedes oma hingamist on selle saavutamine kindlasti tunduvalt lihtsam kui mitte oma hingamist kontrolli all hoides. 5) Pratyahara:
Totemism ja selle erivormid Tootem- lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism- looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism- konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism-meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Nautlev totenism-võib tappa ja süüa. Loobuv totemism-tootem asja ei tohi tappa ega süüa. Askees ja selle erivormid Askees- keha piinamise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine Positiivne askees- söögi, joogi jms liialdused Negatiivne askees- toidust, joogist, rääkimisest, pesemisest, vahekorrast loobumine Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest seisundist teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused:
Tahvli olemasolu tugevdab perekonna ühtekuuluvustunnet ning annab perekonnale kaitset ja õnnistust. Konfutsionism Kongzi – õpetaja perekonnanimi. Termin ’konfutsionism’ on tulnud ladinakeelest ning pärineb 17.saj. jesuiitidest misjonäridelt. Kristluses on olulisim voorus ligimesearmastus, budismis kaastunne ning konfutsionismis inimlikkus – ren. Kolm tähtsamat filosoofi olid Kong Fuzi (väärtustas eetikat ja humaansust), Meng Zi (juhatas inimesi valgustatuseni) ja Xun Zi (õpetas rituaalset käitumist). Konfutsius sündis väidetavalt 551 e.m.a., veetis osa oma elust pagenduses, teda peetakse Hiina I rändõpetajaks. Ta ei pannud kirja oma õpetusi, tema jüngrid tegid seda, mis said hiljem Hiina riigi ideoloogiliseks aluseks ning kehtib üldjoontes ka tänapäevani. Ta analüüsis valitsejate olukorda ning leidis, et kõikide probleemide aluseks on inimeste vähene haritus. Ta pidas õigeks vanu norme ja väärtushinnanguid. Riigis ei muutu
vaimutraditsioonid avastanud ning ka edasi kandnud, kinnitab selle kõrget väärtust enesemõistmise ja vaimse küpsemise teel. BUDISM Kõigist suurtest vaimutraditsioonidest on budism meditatsiooniga kõige tihedamalt seotud. Buddha (,,Kirgastunu") on kunagi tõepolest elanud ajalooline isik, kes sündis 563. aasta paiku e.m.a. Siddhartha Gautamana. Gautama varasemast elust teadaolev põhineb suuresti müütidel, kuid 35-aastaselt jõudis ta põhjaliku valgustatuseni, istudes bodhipuu all Bodh Gaya's, Ida-Indias. Ta istus puu all üksikmeditatsioonis 49 päeva, kuni jõudis nirvaana-seisundisse. Buddha kirgastumise lugu on budismis keskseim sündmus, ning ta õpetas oma järgijatele, et meditatsioonil on vaimuelus otsustav tähtsus. Suurem osa budistlikest sektidest rõhutab eriliselt, et buda-olemus valgustunud teadvus on meis kõigis juba olemas ning selleni võime jõuda isikliku vaimupingutusega. Siiski võetakse mahajaanas (üks budismi
Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism - looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism - konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism - meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Positiivne totenism - võib ja lausa peab tapma ja sööma. Negatiivne totemism - tootem asja ei tohi tappa ega isegi mitte vigastada. Askees ja selle erivormid Askees - keha piiramise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine Negatiivne askees - keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest. Positiivne askees - keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu sekselu. Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mille käigus viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Sellised riitused toimuvad nt sünni, täisealisuse, abielu ja surma puhul. Naiste puhul on veel kaks lisa riitust: menstruatsioon ja sünnitamine, mis on pühad asjad, mille puhul
Looja Siddharta Gautama (563-483 eKr)- elas rikast elu, siis talle ennustatakse, et ta näeb palju kannatust, nälja, suremist, et ta jätab maha oma pere ja hakkab askeediks, ühel päeval ratsudades ta seda kõike näebki ja ta mõistab, et elu on kannatus, jätab maha oma pere ja ühineb 5 askeediga, elab 5 aastat äärmuslikku askeesielu, siis jätab need 5 sõpra maha ja asub üksi rändama, istub viigipuu all, kuni jõuab vaimse valgustatuseni, lõpuks jõuab selgusele, et kirgastumiseni viib õpetus 4 üllast tõest ja 8-osalisest teest, otsustab oma õpetust jagada ja esimesed järgijad on tema 5 sõpra. Temast sai virgunu ehk BUDDHA. 4 üllast tõde: 1. elu on kannatus-surm, sünd, õnnepüüdlused 2. kannatusel on põhjus-põhjuseks on elujanu, soov elada meelelises maailmas 3. kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu lakkab 4
Tootem - lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism - looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism - konkreetne loom kellega tajutakse sugulust. Soototenism - meestel ja naistel on erinevad tootem loomad. Positiivne totenism - võib ja lausa peab tapma ja sööma. Negatiivne totemism - tootem asja ei tohi tappa ega isegi mitte vigastada. Askees ja selle erivormid Askees - keha piiramise kaudu jumaliku valgustatuseni jõudmine Negatiivne askees - keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest. Positiivne askees - keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu sekselu. Miks ja millal sooritatakse üleminekuriitusi Riitused, mille käigus viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist teise. Sellised riitused toimuvad nt sünni, täisealisuse, abielu ja surma puhul. Naiste puhul on veel kaks lisa
Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1. Valgustatusest- valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni;: varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3
varjutaluvatel liikidel. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. Järelkasvu areng puistu all Valgusnõudlikel liikidel võib metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Puude juurdekasv sõltub: Valgustatusest valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. Fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. Lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass.
Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb: 1. Valgustatusest – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni. * varjutaimed küllastuvad valgust umbes ¼ Päikese täisvalgusest, *valgustaimed umbes ½ täisvalgusest. (st. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. Fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist
kohastunud, 5) tehnovõrgu ega -rajatise kaitsevööndi maa metsa majandamise kava ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. või soovitused metsa majandamiseks. esinemise tõenäosus on suur. Metsa uuendamine seisneb tegevustes, mille valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse või halvasti täitva metsa asendamine uue ja valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest rühmadesse: paremaga
Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1.valgustatusest – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3
Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivus oleneb valguse intensiivsusest. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: a) valgustaimedeks; b) varjutaimedeks. Varjutaimedel on klorofüllisisaldus suurem kui valgustaimedel. Erinevate valgustingimustega on kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2 korda suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Teatud valgustatuseni puittaimede fotosüntees intensiivistub: varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 päikese täisvalguse juures, valgustaimed umbes 1/2 täisvalguse juures. Fotosünteesi intensiivus on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel. Valitsevate puude suurem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede massist. Puude juurdekasv oleneb kolmest põhitegurist: 1) fotosünteesi intensiivsusest, 2) lehtede pinnast 3) fotosünteesi kestusest
annaabi.ee 
