tegutsevate laevade käitumise määramiseks. Esimene TSS loodi Doveri väinas 1967. aastal ja seda opereeriti vabatahtlikkuse alusel. Alates 1971. aastast muutus TSS kohustuslikuks. Tehnilised sätted COLREGid sisaldavad 38 reeglit, mis on jagatud viieks osaks: • A osa - üldsätted (reeglid 1-3); • B osa – juhtimis- ja sõidureeglid(reeglid 4–19); • C osa - tuled ja kujundid (reeglid 20–31) • D osa - heli- ja valgussignaalid (reeglid 32–37); • E osa -vabastused (artikkel 38) • Lisad A osa - Üldsätted Reeglis 1 on öeldud, et reegleid kohaldatakse kõigi avamerel olevate laevade ja kõigi avamerega seotud veekogude suhtes, millega merelaevad saavad sõita. Reegel 2 hõlmab kapteni, omaniku ja meeskonna vastutust reeglite kinni pidama. Reegel 3 sisaldab mõisteid. B osa – Juhtimis- ja sõidureeglid B osa on jagatud kolmeks osaks:
Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid Reegel 32 – Mõisted vile, lühikese heli ja pika heli kohta. Reegel 33 – Helisignaalseadmed. Reegel 34 – Manööverdus ja hoiatussignaalid. Reegel 35 – Helisignaalid piiratud nähtavuse korral. Reegel 36 – Tähelepanusignaalid. Reegel 37 – Hädasignaalid, kui laev asub merehädas. LISA I – Tulede ja märkide paigutus ning tehnilised nõuded LISA II – Kalalaevade täiendavad signaalid läheduses LISA III – Helisignaalseadmete tehnilised andmed
Muidugi ei valmistata hõbejuhtmeid olmeseadmete tarvis, kuid näiteks Teise maailmasõja ajal, millal tuli saavutada telefoni ja telegraafiaparaatide, tankide, lennukite, allveelaevade, torpeedode, jt elektrisüsteemide töökindlus, kulutati USAs selleks aastas üle 300 t hõbedat. Hõbedata ei saanud läbi ka televisioonitehnika algaastatel. Esimene laengusalvestusega televisioonisaatetoru ikonoskoop, mis konstrueeriti 1930. aastate algul, muudab valgussignaalid 5 elektriimpulssideks. Ikonoskoobi põhiosaks on miljonitest omavahel isoleeritud hõbedaterakestest moodustatud mosaiik, miniatuurne fotokatood. Ikonoskoobiga anti eetrisse esimesed TVsaated ja demonstreeriti TVs esmakordselt kinofilmi. 1950. aastail asendati ikonoskoobid uuemate ja asjakohasemate televisioonisaatetorudega
kui VTS-süsteemi poolt jälgitavas alas toimub laeva(de)ga mingi õnnetus, siis lasub kogu vastutus nende laeva(de) kaptenitel, mitte VTS-töötajal või lootsi(de)l. 4. VTS-i areng Kuigi laevaliikluse teenindamine, kui sõnaühend on suhteliselt uus, on seda teenust sadamate juures pakutud juba palju aastaid. Nähtavasti algas kõik suitsu ja häälesignaalidega koos veesõiduoskustega selles piirkonnas. Arendati välja keerulised lipu-ja valgussignaalid, milledest mõned on säilinud tänapäevani. Panama ja Suessi kanalite valmimisel arendati vastutavate võimude poolt välja kanaleid läbivate laevade tõhus kontrollsüsteem. Pool sajandit tagasi oli tavaline, et mingisse sadamasse saabuv laev ootas väljas lootsi pardaletulekut enne, kui jätkati reisi õigele kai-või ankrukohale. Halva ilma korral, nt udu korral, jäid laevad ankrusse kuni ilmastiku selginemiseni. Kuna sel ajal polnud VHF
Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled. Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled. Reegel 31 – Vesilennukite tuled. Osa D – Heli- ja valgussignaalid 12 Reegel 32 – Mõisted vile, lühikese heli ja pika heli kohta. Reegel 33 – Helisignaalseadmed. Reegel 34 – Manööverdus ja hoiatussignaalid. Reegel 35 – Helisignaalid piiratud nähtavuse korral. Reegel 36 – Tähelepanusignaalid. Reegel 37 – Hädasignaalid, kui laev asub merehädas. LISA I – Tulede ja märkide paigutus ning tehnilised nõuded
1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents Naabertaimede lähedus muudab oluliselt elukeskkonna parameetreid. Nii muutub populatsiooni tihenedes iga konkreetse taimeni jõudva valguse kogus ja kvaliteet, väheneb mehaaniline stress, suureneb suhteline õhuniiskus ning lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus õhus jne. Neid kõiki vaadeldakse konkurentsi näitajatena. Konkurentsisignaale on keskkonnas korraga väga palju, kuid katseliselt on tõestatud, et võtmerolli omavad valgussignaalid. (Saarma 2011) Roheliste taimede jaoks on valgus limiteeriva tähtsusega tegur, ilma milleta ei toimu fotosünteesi, st ei sünteesita orgaanilist ainet. Valguse puudumisel kasvanud taimedel puudub klorofüll. Taimede kasv sõltub: 1. valguse intensiivsusest, 2. valguse kestvusest e päeva pikkusest. Organismide reaktsiooni ööpäevasele valguse- ja varjuperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub kõige selgemini taimeriigil. (Laas 1967)
sooleväline seedimine. 19. O. Mecoptera – koonulised Eestis 7 liiki MORFOLOOGIA 1,4-70 mm Vastsed sarnanevad liblikaröövikutega. ELUVIIS/KOHT Valmikud varjulistes paikades, toituvad puuviljadel, surnud putukatest. 20. O. Coleoptera – mardikalised Eestis 3463 (3500) liiki MORFOLOOGIA 0,3-160 mm Suised peamiselt haukamissuised; hästiarenenud liitsilmad ja tundlad. ELUVIIS/KOHT Lõimetishoolet vähestel; tav. talvituvad valmikuna; feromoonid, heli- ja valgussignaalid; Kuuse kooreürask 21. O. Strepsiptera – lehviktiivalised Eestis ?(1) liik MORFOLOOGIA 1-30 mm Ainult II tiivapaar, I tiivapaar muundunud sumistiteks. ELUVIIS/KOHT Parasiitsed: nugivad mesilastel, herilastel ja sarnastiivalistel. 22. O. Trichoptera – ehmestiivalised Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised.
f) Alla 12 meetri pikkune laev, mis on madalikul, ei ole kohustatud kandma käesoleva reegli punkti d alapunktides i ja ii ettenähtud tulesid või märke. Reegel 31. Vesilennukid Kui vesilennukil või lendlaeval ei ole võimalik kanda tulesid ja märke nii, nagu käesoleva osa reeglites on nende omaduste ja asukoha kohta ette nähtud, peab ta kandma tulesid ja märke, mille omadused ja asukoht on võimalikult nõuetelähedased. D osa. HELI- JA VALGUSSIGNAALID Reegel 32. Mõisted a) Vile – igasugune helisignaalseade, millega on võimalik tekitada ettenähtud helisid ning mis vastab eeskirja III lisas esitatud tehnilistele nõuetele. b) Lühike heli �� umbes üks sekund kestev heli. c) Pikk heli – neli kuni kuus sekundit kestev heli. Reegel 33. Helisignaalseadmed a) Laeval pikkusega 12 meetrit või enam peab olema vile, laeval pikkusega 20 meetrit või
murdumisnäitajaga kiht (joon 8-21). Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline pikenemine. Kaabel koosneb kümnetest tuhandetest kiududest. Kaablisse suunatavad valgus-signaalid genereeritakse tavaliselt pooljuhtlaseri abil, kaablist väljuvate signaalide detektoriks on tavaliselt fotodiood (valgustundlik diood), mis muundab valgussignaalid elektrilisteks (joon 8-22). Veel mõnedest klaasisortidest. Värviline klaas saadakse järgmiste oksiidide abil: sinine; roheline; pruun; kollane. Ultraviolettkiirgust läbilaskev klaas on sulatatud kvarts. Karastatud klaas saadakse kiirel ja ühtlasel jahutamisel, tavaliselt külma õhu joas. Ta on raskesti purunev. Klaaskeraamika on kristalliseerunud klaas. Kristalliseerumist püütakse tavaliselt klaasi valmistamisel vältida, kuna kristalne klaas on polükristalse
9.1. Lippude tähendused 47 10. Mere ja kaldamärkide iseloomustus 48 10.1. Ujuvmärgistus 49 10.2. Tuled(plingid) 50 11. Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel osad C ja D 51 11.1. Osa D heli- ja valgussignaalid 67 12. Tuleohutusalane korraldus laevas 70 12.1. Tulekahju avastamise süsteem 72 12.2. Tulekustutusskeemid 74 12.3. Tulekustutussüsteem masinaruumides 77 12.4. Co2 kasutamine kambüüsi väljatõmbe kanalites 79 12.5
JM võib huvi tunda ka laeva vee, toidu ja kütusevarude kohta ja laeva kapteni kogemuste kohta jääs töötamisel. Karavani juhtiva JM kapten valib karavani marsruudi, määrab laevade järjekorra rivis, vahemaa suuruse laevade vahel, karavani liikumiskiiruse, annab korraldused pukseerimise ja abi andmise kohta, nimetab sidekanalid ja kutsungid. Side toimub harilikult mõnel kahepoolsel rahvusvahelisel ULL sidekanalil. Kasutusele võivad tulla ka rahvusvahelised heli- ja valgussignaalid JM ja juhitavate laevade vahel.COLREG-72 järgseid helisignaale piiratud nähtavuse korral annavad laevad karavanis vaid JM kapteni korraldusel. Muude COLREG-72 reeglite täitmine on kohustuslik ka karavanis liikuvatele laevadele. Laevad kordavad numbrite järjekorras kiiresti ja täpselt JM-lt antud käske. Käsku "Ettevaatust, jäin kinni" tuleb korrates dubleerida ka heli ja valgussignaalidega. Karavanis liikuva laeva kapten peab tagama: määratud koda, pikivahe ja kiiruse hoidmise;
annaabi.ee 
