........................................................................................1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1MIS ON VALGUSDIOOD?..........................................................................................................4 2VALGUSDIOODIGA VALGUSTITE EHITUS...........................................................................4 3VALGET VÄRVI VALGUSE LOOMINE VALGUSDIOODIDE ABIL......................................6 3.1Luminofoortehnoloogiad........................................................................................................6 3.2RGB meetod...........................................................................................................................7 4VALGUSDIOODIDE LIIGID.......................................................................................................8 4.1Indikaatorvalgusdioodid........................
INDIKATSIOONIELEMENDID Indikatsioonielemendid võivad olla LED’id, hõõglambid, LCD-DISPLAY’d. LED ehk valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Õige suurusega pinge rakendamisel hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida valgusdiood sisaldab. Valgusdioodil on kaks kontakti – anood(+) ja katood(-). Valgusdioodide eelised on: Kerge paigaldada Ei põle läbi Tõhusam konkreetse värvi kiirgamisel Vibratsiooni- ja purunemiskindlad Keskkonnasõbralik tootmine Väikesed. Mahuvad kohtadesse kuhu teised valguslahendused ei mahu Valgustugevust on kerge reguleerida Valguse süttimise aeg on väga kiire Vastavalt materjalide valikule võib valgus olla erivärviline – punane, roheline, kollane, infrapunane jne
kuid selle peenem südamik teeb keerulisemaks kiu sidestamise valgusallikaga.Ühemoodilist kiudu hakatakse üha enam kasutama ka lühemate vahemaade puhul. MULTIMOODKIUD - (multi mode fiber). Optiline kiud. Mille diameeter on suurem kui ainumoodkiul see tähendab, et suurem kui pool kasutatava valguse lainepikkust. Valgus saab sellisesse kiudu siseneda erinevate nurkade all, mis lihtsustab kiu sidestamist valgusallikaga ja teeb võimalikuks laiema kiirega valgusallikate (näiteks valgusdioodide) kasutamise. Multimoodkius on suurem signaali sumbuvus kui ainumoodkius, seetõttu multimoodkiudu kasutatakse peamiselt sidevõrkudes lühikeste vahemaade puhul ning arvutitevahelisteks ühendusteks kohtvõrkudes. SINGELMODE WDM 1. Singlemoodkiud võimaldab suuremat ridalaiust kui multimood kiud, kuid selle peenem südamik teeb keerulisemaks kiu sidestamise valgusallikaga. 2. Pikemate vahemaade puhul ja multikanalmultikanaledastsuse (WDM) puhul kasutatakse
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 3.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: OLED kuvarid Tööprintsiip: Orgaaniliste valgusdioodide (OLED) loomisel kasutatakse mitmekihilised struktuurid õhukestest kiledest, mis koosnevad mõnedest polimeride kihtidest. Andes anoodile positiivset laengut , elektronide vool liigub läbi seadme katoodi poolt anoodi poole. Sellega katood väljastab elektronid emiteerivasse kihti ja anood võtab elektronid juhtivast kihist. Teiste sõnadega, anood annab ära augud juhtivasse kihti. Emiteeriv kiht saab negatiivset laengut ja juhtiv kiht saab positiivset laengut. Elektrostaatilise jõu all
Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Toodetakse valgusdioode, kus ühes kestas on kaks või enam erineva värvusega valgusdioodi. Kui ühes kestas on punane ja roheline diood, saab kummaski dioodis voolu varieerides erinevaid värvivarjundeid punakaskollasest kollakasroheliseni. Kaasajal toodetakse ka valge valgusega valgusdioode. Mõnede erineva värvusega valgusdioodide põhiandmed on toodud tabelis 4.1 ja 4.2. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist (Ga-As-P). Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud (st valgusdiood kiirgab tavaliselt suhteliselt kitsa spektriga e. monokromaatset valgust) ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga (1...5%) on infrapuna-valgusdiood. Tavaliselt piisab mõnest mA voolust, et tekitada nähtav valgus, valgustugevus kasvab alates voolust 1...2 mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga
LED-lampidel tüüpiliselt 70 80; kallimad luminestsentslambid suudavad anda RA indeksi natuke üle 90, samal ajal, kui kõige odavamatel lampidel võib see olla isegi 20; üldiselt võib öelda, et näitaja 70 80 on igati korralik näitaja kunstvalgusti kohta, seda eriti koridorides ja keldrites. Viide : http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=30&go=leht&article_id=446 Kokkuvõtteks : LED-lampide ehk valgusdioodide tehnoloogia areneb kiiresti. Nende tõhusus valgusallikana on samaväärne kompaktluminofoorlampidega ning nende tööiga on veelgi pikem. Tubade valgustamiseks kasutatavad LED-lambid on turul uued tooted, kuid juba praegu võivad nad tõhusalt asendada läbipaistvaid ja matte kuni 60 W lampe. Tõenäoliselt saab neist lähitulevikus alternatiiv paljudele lambiliikidele. LED-lambid tarbivad võrreldes hõõglampidega 80 % vähem energiat..
1) Monomoodilised ehk ühemoodilised (mono-mode, single mode). Ühemoodilistel on väga peenike südamik (diameeter 9 m) ja nendes levib infrapunane laserkiirgus ( = 1300..1550 nm). Pilt 4. Ühemoodiline kaabel 2) Multimoodilised (multi-mode). Multimoodiliste fiibrite südamik on paksem (diameeter 50...62,5 m) ja nendes levib üheaegselt mitu erinevat kiirt infrapunane kiirgus ( = 850...1300 nm), mis on tekitatud valgusdioodide (Light Emitting Diode ehk LED) poolt. Pilt 5. Multimoodiline kaabel 7 Kaod valguskaablis Täieliku sisepeegelduse efekt on oma iseloomult kadudeta ning seetõttu võib valguslaine levida fiibris väga kaugele. Vähesel määral valguslaine siiski sumbub. Peamiselt on see põhjustatud: 1) Mehaanilistest teguritest, kus sumbuvus sõltub näiteks optiliste fiibrite
tugevnemisel. Varikap Varikap ehk mahtuvusdiood on pooljuhtdiood, mille pn-siiret kasutatakse elektriliselt tüüritava mittelineaarse kondensaatorina. Varikappe kasutatakse võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele. Valgusdiood Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks. Valgusdiood tarbib tunduvalt vähem energiat kui hõõglambid. Kui esialgu leidsid nad kasutamist indikaatoritena, siis on viimasel ajal suure valgusviljakusega valgusdioodide kasutusevõtmise tulemusel hakanud levima valgusdioodide kasutamine valgustuspaigaldistes. Valgustuspaigaldistes kasutatavad valgusdioodid on väikepingelised (enamasti alalispingel 3 7 V talitlevad) väikesemõõtmelised (läbimõõduga 1 5 mm) pooljuhtseadised, mis on varustatud sisseehitatud nõguspeegli ja läätsega ja mis kiirgab valgust kitsama või laiema vihuna mingis ühes suunas. Nad on nii värvilised (kollased, punased, rohelised, sinised) kui ka valged. Valgustuseks
Lülitada kõik valgusdioodid sisse Käesolevale aruandele on lisatud tööfailid. Antud ülesande juurde käib tööfail switch_all_on.asm, mis on etteantud näidisprogrammi2 täiendatud versioon. Ülesande lahendamisel on registri PORTA bitid seatud sisenditeks ja PORTD bitid, mis on ühendatud valgusdioodidega, väljunditeks. See tähendab, et ühe valgusdioodi sisselülitamiseks tuleb vastav bitt registris PORTD sisse lülitada. Kõigi valgusdioodide sisselülitamiseks tuleb kõik bitid registris PORTD sisse lülitada. Programm kontrollib esialgu, kas nupp on alla vajutatud. Kui nupp on alla vajutatud, laeb registrisse PORTD kahendarvu 1111 1111, mis lülitab sisse kõik bitid ja sellega ka valgusdioodid. Seejärel liigutakse tagasi algusesse, kus teostatakse uus nupu oleku kontroll. Kui nupp ei ole alla vajutatud, laetakse registrisse PORTD kahendarv 0000 0000, mis lülitab kõik PORTD bitid välja. Taaskord liigutakse tagasi algusesse.
prensenteerimisel 29. Milliseid seadmeid saab videoprojektoriga ühendada? -Arvutid, kaamerad, telekad, telefonid, DVD mängijad 30. Millest oleneb projektori hind? -Ehituskvaliteedist, DPI-st, tehnoloogiast 31. Milline projektoritest on samal ajal odav ja kvaliteetne ja kauakestev ? -LCD 32. Millise tehnoloogia arendas välja firma CASIO? -LED ja laserdiood hübriidsüsteem, mille arendas välja firma Casio. Projektoris kasutatakse valgusallikana valgusdioodide ja 445nm laserdioodide kooslust, samas kui pilditöötlust teeb DLP (DMD) kiip. 33. Milleks on vaja projektsiooni ekraani? -Sest see on sile ja puhas valge pind? Kuhu on võimalik projekteerida nii et kvaliteedikadu ei teki. 34. Milliseid erinevaid projektsiooni ekraane olemas on ? -Mobiilseid, statsionaarseid, manuaalseid ja elektrilisi seinaekraane. 35. Millistel puhkudel on vaja kasutada esitlemise juures ka mikrofoni ning kõlareid
Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu). Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje, mille puhul vajatakse üsna suurt mälumahtu. Valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväiksed valgusdioodid. Valgustundliku kihiga kaetud pöörlevat trumli valgustamine toimub valgusdioodide süütamisel ja kustutamisel. Sellel tehnoloogia puhul puudub vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti. Tindiprinteri printimispea Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi. Tilgake pritsitakse düüsist välja paberile Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt
Stabilitroni töö põhineb pn-siirde teatud kindla vastupinge U v ületamise järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. 37) Valgusdioodid Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks. Valgusdiood tarbib tunduvalt vähem energiat kui hõõglambid. Kui esialgu leidsid nad kasutamist indikaatoritena, siis on viimasel ajal suure valgusviljakusega valgusdioodide kasutusevõtmise tulemusel hakanud levima valgusdioodide kasutamine valgustuspaigaldistes. 38) Fotoelemendid - Fotoelement on pooljuhtseadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks. Ventiilfotoelementides kasutatakse kõige sagedamini räni. Kui kahe õhukese p- ja n-pooljuhikihi vahel moodustuva p-n-siirdesse satuvad footonid, siis põhjustavad need erimärgiliste laengute eraldumist ja laengukandjate (elektronide ja aukude) liikumist vastaselektroodidele
kõigest kümnendik konventsionaalse hõõglambi omast!) kõrval ka pinna ühtlase valgustamisega (pole häirivaid hele-tumekontraste), hea löögi- ning vibratsioonitaluvuse ja täiesti tühise soojenemisega. LED-valgustite suurim vaenlane on kuumus ja temperatuurikõikumine. Kuumenedes langevad nende eluiga ja valgustusvõime oluliselt. LED-valgustid leidsid esmast kasutamist digitaalsetes käekellades, kodutehnika märktuledes ja tööriistades. Kindlalt põhjendatud on valgusdioodide kasutamine seal kus soovitakse programmeerida valguse muutumist (vilkumine ja värvuste vahetumine) ning eesmärgiks on väikesed hoolduskulud ja pikk kasutusiga. Käesoleval ajal on LED muutumas alternatiiviks tavalistele tehisvalgusallikatele nii kodus kui kontoris, tehasetsehhis kui autotööstuses. Praegu kasutataksegi valgusdioode palju valgusfoorides, majakates, infotabloodes, sõidukite-ja markeerimis-valgustites. Toodetakse mitmesuguseid spetsiifilisi kohtvalgusteid, näiteks
vähendamiseks. Säästulambid sisaldavad vähesel määral elavhõbedat (kuni 5 mg), mistõttu need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Säästulambi purunemisel tuleks tükid niiske lapiga kokku pühkida, panna need suletavasse kilekotti ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Koristatud ruumi tuleks õhutada. Jäätmete kokkukogumiseks ei tohi kasutada tolmuimejat. 3.3. LED LAMBID LED-lampide ehk valgusdioodide eluiga on 25 000-50 000 tundi ning energiatarve kuni 90% väiksem kui hõõglampidel. Nad süttivad kohe, eraldavad vähe sooja, töötavad hästi ka külmas ning on saadaval nii külma kui sooja valgusena. LED-lampide areng on kõige kiirem. Nendest saab lühitulevikus tõenäoliselt alternatiiv paljudele valgusallikatele ning suur võimalustemaa valgustidisaineritele. Nende suurim miinus praegu on veel nende kõrgem hind ja väiksem (kuid järjest laienev) tootevalik
Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Miinused: aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Plussid: vähene energiatarve. Suurimaks energia tarbijaks on paneeli taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) kujutis luuakse valgusdioodide ehk LED-ide abil. Vastavalt ekraani tüübile on valgusdioodid ka ühe- või mitmevärvilised. Mitmevärvilise puhul on kasutusel RGB-lahendus ehk videopildi loovad punased, rohelised ning sinised dioodid. Plussid: dioodide pikk kasutusiga ja madal voolutarve. OLED (Organic Light Emitting Diode) kujutis luuakse orgaaniliste valgusdioodidega. Kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel
liitumisel tekivad valguskvandid, s.o valgusnähtused. Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse p-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 10.1. JOONIS 10.1. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 10.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral. TABEL 10.1 Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad ka klassikalistes pooljuht-materjalides nagu räni ja germaanium, kuid nende kiirguse lainepikkus jääb infrapunase pikema laine ossa ja seepärast tavaliselt neid ei kasutata. Nagu nähtub toodud tabelist, on põhiliseks valgusdioodide materjaliks galliumi ühendid.
lainepikkusel. Ühekanalisel spektrofotomeetril tuleb kordamööda liigutada prooviga küvett ja võrdlusküvett valgusvihu ette. Kahekanaline toimub võrdlus korraga prooviküveti suhtes. Kõigepealt nullistatakse viga küvetimaterjali suhtes ja mõõtes saame kohe võrdluse. Kahekanaline on kallim. Fotoelektrokolorimeetris ei kasutata monokromaatorit vaid polükromaatset valgusest eraldatakse kindel spektriosa filtre või värvilisi valgusdioodide abil. Kasutatakse ainult nähtavat spektriosa, st saab mõõta ainult värviliste lahuste opt.tihedust. Küveti materjal sõltub kasutatava valsude lainepikkusest. Nähtavas alas sobib klaasist küvetid, UV alas kvartsküvetid, kuna taaline klaas on UV-kiirguse jaoks läbipaistmatu. Enimlevinud läbimõõt on 10mm. Lambert-Beer'i seadus. Lahuse optiline tihedus on võrdelises sõltuvuses aine kontsentratsioonist lahuses. D või A (absorbance).
Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse P-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 2.6. 17 JOONIS 2.6.. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 2.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral. TABEL 2.1 Kiirguse värvus nm Materjal U I P Infrapunane 900 GaAs 1,3...1,5 50...200 Punane 655 GaAs,GaP' 1,6...1,8 1...5 2...10 Oranz 635 GaAs,GaP 2,0...2,2 5....25 12...60
energia ülejääk Selleks, et tekkinud valguskvandid saaksid pooljuhist lahkuda, tehakse P-tsoon võimalikult õhuke. Valgusdioodi ehitus ja väliskuju on toodud joonisel 2.6. JOONIS 2.6.. Valguskvantide võnkesagedus, s.o. kiirguse värvus sõltub kasutatud pooljuht-materjalist. See on seotud materjali potentsiaalibarjääriga ja seepärast on ka eri värvusega valgudioodide avanemispinged ja päripingelangud erinevad Eri materjalidest valgusdioodide põhiparameetrid on toodud tabelis 2.1, kus I on arendatav valgustugevus ja P valgusvõimsus 10 mA pärivoolu korral. TABEL 2.1 Kiirguse värvus nm Materjal U I P Infrapunane 900 GaAs 1,3...1,5 50...200 Punane 655 GaAs,GaP' 1,6...1,8 1...5 2...10 Oranz 635 GaAs,GaP 2,0..
1 0 0 y7 =1X 8 gX9 4 gX 2 gX 1 8 y = X gX gX gX 9 8 8 4 2 1 y9 = X 8 gX 4 gX 2 gX 1 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks Indikaator koosneb seitsmest segmendist, mis moodustavad number 8-sa. Vaatleme valgusallikana valgusdioodi. Valgusdioodide anoodid või katoodid on omavahel ühendatud. Ühise anoodi puhul on anoodid ühendatud positiivse klemmiga ja katoode juhitakse loogika väljunditega. Kui loogika väljundis on 0, siis vastav diood helendub, kui loogika väljundis on 1 siid on diood pime. Digitaaltehnika konspekt 30 D C B A nr g f e d c b a
Lisaks nõuab see tehnoloogia, et puudutus tehakse objektiga, mis pinnalaineid absorbeerib. Selliste ekraanide täpsus on suurem kui maatriks puuteekraanidel, aga väiksem kui traditsioonilistel mahtuvuslikel. Joonistamiseks ja teksti sisestamiseks neid ekraane üldiselt ei kasutata. Infrapuna-puuteekraanid Infrapunakiirte kasutamisel põhineva puuteekraani servades on vastakuti optoelektroonilised kiirgusallikad ja kiirgusvastuvõtjad: ekraani vasakus servas infrapunast kiirt väljastavate valgusdioodide rida ning parempoolses servas vastav arv fotodioode; samasugused read paiknevad ka ekraani alumises ja ülemises servas. Nii moodustub ristuvate infrapunakiirte nähtamatu võrk. Kui ekraani sõrme või mõne esemega puudutada, tõkestab puutekoht mõne horisontaalse ja vertikaalse kiire edasipääsu fotodioodini ja nende kiirgusvastuvõtjate väljundsignaal väheneb järsult. Nõrgenenud signaalipingega fotodioodide järgi määrabki kontroller puutepunkti koordinaadid
0 0 1 1 3 0 1 0 0 4 0 1 0 1 5 0 1 1 0 6 0 1 1 1 7 1 0 0 0 8 1 0 0 1 9 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks Indikaator koosneb seitsmest segmendist, mis moodustavad number 8-sa. Vaatleme valgusallikana valgusdioodi. Valgusdioodide anoodid või katoodid on omavahel ühendatud. Ühise anoodi puhul on anoodid ühendatud positiivse klemmiga ja katoode juhitakse loogika väljunditega. Kui loogika väljundis on 0, siis vastav diood helendub, kui loogika väljundis on 1 siid on diood pime. D C B A nr g f e d c b a a a 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0
Valgus dioodides on aga lisandite hulgad tavalistest suuremad ja seetõttu tekib reekombineerumisi sagedamini. Kasutatakse peamiselt galliumi ühendeid. Nii annab gallium-aseniit infrapunase kiirguse. Gallium-aseniit koos gallium-fosfiidiga punase oranzi või kollase värvi, gallium-nitrit, aga sinise kiirguse. Valgusdioodidele on iseloomulik suhteliselt suur siirde elektriväli, mis tõttu nad avanevad sõltuvalt tüübist 1.3-3V. Nähtava kiirguse tekkimiseks on vaja pärivoolu 1-5mA. Valgusdioodide lubatavad vastupinged on väikesed ja ei ületa 3-5 volti. Juhul, kui valgusdiood töötab ahelas, kus võib tekkida ka vastupinge, tuleb kasutada kaitsedioode(skeem 1 14.09) Kaitsedioodiks VK on tavaline ränidiood(soovitavalt kiiretoimeline, mis avaneb siis, kui valgus dioodile hakkab mõjuma vastupinge). Tänu kaitsedioodile ei saa tõusta valgusdioodil vastupinge suuremaks kui kaitsedioodi päripingelang. 1.10 Fotodiood
Lisaks nõuab see tehnoloogia, et puudutus tehakse objektiga, mis pinnalaineid absorbeerib. Selliste ekraanide täpsus on suurem kui maatriks puuteekraanidel, aga väiksem kui traditsioonilistel mahtuvuslikel. Joonistamiseks ja teksti sisestamiseks neid ekraane üldiselt ei kasutata. Infrapuna-puuteekraanid Infrapunakiirte kasutamisel põhineva puuteekraani servades on vastakuti optoelektroonilised kiirgusallikad ja kiirgusvastuvõtjad: ekraani vasakus servas infrapunast kiirt väljastavate valgusdioodide rida ning parempoolses servas vastav arv fotodioode; samasugused read paiknevad ka ekraani alumises ja ülemises servas. Nii moodustub ristuvate infrapunakiirte nähtamatu võrk. Kui ekraani sõrme või mõne esemega puudutada, tõkestab puutekoht mõne horisontaalse ja vertikaalse kiire edasipääsu fotodioodini ja nende kiirgusvastuvõtjate väljundsignaal väheneb järsult. Nõrgenenud signaalipingega fotodioodide järgi määrabki kontroller puutepunkti koordinaadid
Selleks kustutatakse potensiaalireljeef ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest tooneri puhastusmehhanismi abil. Erinevalt laserprinterist on LED (Light-Emitting Diode ehk valgusdiood) -printerite põhiosaks paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide süütamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud pöörleva trumli valgustamine. Muus osas on LED-printer sarnane tavalise laserprinteriga. · Termoprinterid. Liikuvate osade vähesuse tõttu on termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Samuti on nad suhteliselt aeglased ning eralduvad gaasid võivad olla ebameeldivad
30 asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Tunduvalt populaarsemaks on kujunenud LED-printerid, milliste põhiosaks on paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on ühe valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväikseid valgusdioode, mille arv võrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide süütamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud pöörleva trumli valgustamine. Muus osas on LED-printer sarnane tavalise laserprinteriga, kuid keerukate ja kallite liikuvate optikaelementide puudumise tõttu on tema hind märgatavalt madalam laserprinteri omast. Laser- ja LED- printereid nimetatakse ka lehe(külg) printeriteks, kus lehepoogna sisu talletamiseks vajatakse üsna suuri mälumahtusid (vähemalt 1 MB). Uuemates nn.
annaabi.ee 
