Raimond Valgre (1913-1949) Kes oli Raimond Valgre? · Restorani- ja kohvikumuusik Pere · Õde Evi · Vend Enn Elulugu: · Sündis 1913.aasta 7. oktoobril Riisiperes · 1926.aasta sügisel astus Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima · 1931.aasta juunis sai lõputunnistuse. · Läks kaitseväkke · Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis · Kuni 1937.aastani kandis nime Raimond Tiisel · 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga · Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers" · Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" · 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda) · Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamb...
Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme ning laulis. Elulugu ● Aastal 1931 lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. ● Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Elulugu ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). ● Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk (skulptor Rait Pärg). Looming ● Tema loomingu võib jagada kolmeks etapiks:
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913.aastal Riisiperes, kingsepa perekonda. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Kooliteed alustas Valgre enne seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast kooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Kahjuks ei olnud ta väga usin ja mängis rohkem improviseerides, kui noodist etüüde harjutades. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Valgre töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pär...
Raimond Valgre mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks
Raimond Valgre Merilin Lutsar 9b Elulugu Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes Suri 31. detsember 1939 Oli helilooja ja muusik Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks Veel eluloost Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.youtube.com/watch?v=xIHz1r5jhWk ● Ja palju tuntuid laule veel ´´Need vanad armastuskirjad´´ ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). Mälestusmärk ● Aastal 1988 Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel, 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk Lingid ● http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre ●
Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale astumiseks, kuid 1. jaanuaril 1945. aastal kustutati Raimond Valgre üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni, kuid 1. juulil 1946.
Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme.Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis.1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott... Põlu alla sattusid ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud. Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse
Need vanad armastuskirjad Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis
Popmuusika Eestis 1920.-1930 Nendel aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond popmuusikuid. 1925 aastal Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band tähistab Eesti jazzi algust. Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo,
Dirigent Eri Klas on öelnud "Valgre sving suudab rohkem kui lohutada", "Heliloojaks võib lugeda inimest, kes on loonud vähemalt ühe meloodia, mida rahvas armastab ja laulab". Raimond Valgre on eestlastele nagu mingi kaunis mälestus, kui konkreetne isik, helilooja. Ta elab oma lauludes, tema viise teatakse peast ja igaüks on loonud endale oma kujutluse temast kui legendist. Tema laulud püsivad igihaljaina, leiavad ühe uusi kuulajaid ja uusi esitajaid. Huvitavad faktid Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad". Valgre unelmate linn ja inspiratsiooniallikas oli Pärnu, kus ta veetis oma kõige romantilisemad aastad. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Raimond Valgrel oli mitmeid armusuhteid ja ta oli abielus Evi Hannusega kuid väga lühikest aega. Raimondile said saatuslikuks sõjakannatused, millest ta lõplikult ei toibunudki. Vaid 36
Kokkuvõte popmuusikast Eestis 1920.-1930. aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond jazz- ja praeguses mõistes popmuusikuid. Eesti jazz'i kui ka popmuusika algust tähistab Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band. See levis rohkem linnarahva hulgas, külades peamiselt tantsumuusikana restoranides. Raimond Valgrest on tänaseks saanud legend. Hoolimata tema lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada palju omanäolist muusikat. Ta kirjutas oma laule Eestis. Arvatakse, et kui Valgre oleks sündinud teisel ajal ja teises kohas, oleks võinud temast saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi. Ta suri pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt.
· ,,Naine, kes ei armu" esitaja Modern Fox. Mart Sander laulmas koos minu jaoks tundmatu naislauljaga. Üks parimaid esitusi minu arust. Laul ise dzässilik, lõbus. Looming üldse on väga hea, kohati lausa maagiline. Valgre lauludes ei ole lihtsalt viisijupp ja ilusad sõnad. Laulude vürtsitamiseks kasutas Valgre erinevaid keeli, inglise keelt, saksa keelt ja otseloomulikult kirjutas ta enamus laule eesti keeles. Huvitavaid fakte, mäletamisi Valgrest · Valgre ei osanud sõnagi vene keelt. "Tiiu, Tiius" esinev venekeelne väljend solntse mojo on sõbra käest küsitud. · Valgre surmast on 13 versiooni, mis erinevad üksteisest ainult joodud viina koguse poolest. · 1947. aastal lasti Valgre lahti, kui ta laval ümber kukkus. "Õnneks jäi akordion terveks," kommenteeris Valgre hiljem.
Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale astumiseks, kuid 1. jaanuaril 1945. aastal kustutati Raimond Valgre üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18
Valgrest Voorandini Kontserdiarvutus Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band, vokaalsekstett Estonian Voices ning dzässi esileedi Datevik Hovanesian. Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti dzässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranzeerija on Siim Aimla. Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede (tenor), Maria Väli (sopran), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vok...
kavandist. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, RAIMOND VALGRE esietendus 6. märtsil 2013). aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel.
Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale astumiseks, kuid 1. jaanuaril 1945. aastal kustutati Raimond Valgre üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18
Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika.Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale astumiseks, kuid 1. jaanuaril 1945. aastal kustutati Raimond Valgre üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18
Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuuripoliitikale. Peale sda olid Nukogude Liidu suhted Ameerikaga kllaltki soojad. Eesti kinodes nidati ameerika filme ja muusikud
eestvõtm isel loodud ansam bel “The Murphy Band” m ängis T allinna R aekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lööklaulud Boris Kõrver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest võib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley om a palaga “Rock Around the Clock” andis stardipaugu rock’n’roll’ile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. R ahvusvahelised suhted avaldasid otsest mõju ka kultuuripoliitikale. Peale sõda olid Nõukogude Liidu suhted Ameerikaga küllaltki soojad
annaabi.ee 
