2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine) - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine 5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid seljaajust peaajju (nt valu- või külmaaisting) - alanevate e destsendeeruvate jt kaudu (motoorsed) viiakse käsklused peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käske 6
45 cm pikune, kaal umbes 30 g Ebaühtlane jämedus Sees tsentralkanal Kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks, kaduaalne ots asub L1-L2 kõrgusel. Lõpeb ajukoonustega, millest lähtub terminaal/lõppniit õndralülidele Seljaaju funktsioon: Vahendab juhtteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse Juhteteed Kulgevad kummalgi pool valgeolluses ja ühendavad omavahel nii pea- ja seljaaju ning üksikuid aju osi Ülenevad juhteteed sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osas ja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad juhteteed motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Seljaaju segment ehk spinaalsegment seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri Kokku 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12
väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines Basaaltuumad paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust. · Sekundaarsed (assotsiatsiooni-)alad on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete alade kaudu,analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad
tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8) Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall. Halleaine kogumid- tuumad. Basaaltuumad (basaalganglionid) paiknevad valgeolluses. Basaaltuumade põhi funktsiooniks on motoorika koordin ja lihastoonuse regul. 7 Suuraju koor. (2.4.9) Suuraju koor on NS-i kõrgeim osa, suuraju koore paksus on 2-4 mm. Arvukad käärud ja vaod annavad suuraju koorele üllatavalt suure pindala. Suur neuronite arv ja liigiline mitmekesisus. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. (2.4.10) • Tähekujulised rakud- moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast
juba immuunkompetentsed. · Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. · Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. · Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Diagnoosimine:Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud loode. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15) Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR KASSIDE PARVOVIIRUSINEKTSIOON (PANLEUKOPEENIA ·Ikosaeedriline )
Eferentne emotoorne: sõnumid KNS-st välja Aferentne: toovad väliskk-st ja organitest KNS-i Inter: vahendavad infot ühest neuronist teise Gliia rakkude kogum, mis on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus ect) Astrosüüdid: palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid; nende rakkude vahel on väga väikesed pilud (10 – 20 nm), mis lubavad väikestel lahustunud molekulidel kiiresti difundeeruda Oligodendrotsüüdid: asuvad valgeolluses ja moodustavad seal müeliini; Mikrogliia: fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi. Schwanni rakud: aksonite varustamine müeliiniga ja nende isoleerimine, antigeeni tutvustamine T- rakkudele, osalemine närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest
Kui nakatumine toimub pärast 70. tiinuspäeva, siis on looted juba immuunkompetentsed. Patoloogilis-anatoomilised muutused tekivad seronegatiivsetel emistel, kes nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Dif.diagnoos: Sigade katk, SRRS, sigade adeno-, entero- ja reoviirusinfektsioon, Aujeszky haigus, Sigade tsirkoviroos, Sigade Aafrika katk. Diagnoosimine: Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15). Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR.
BK-d tõsiste haigustega ei seostata. PML (progressiivne multifokaalne leukoentsefalopaatia) on alaäge demüelinatsioon (põhjustab JC), mis tekib immuunkompromiteeritutel. Kõne, nägemise, koordinatsiooni, mõttetegevuse häired, järgneb jalgade, käte paralüüs, surm. PML diagnoosiga tavaliselt elab veel 1-4 kuud, surm enamasti 2 aasta jooksul. Diagnostika. PML: PCR liikvorist, MRI või kompuutertomograafia (kolded). Ajukoe histoloogia biopsial, lahkamisel. Kolded on ainult valgeolluses. Põletikulist vastust praktiliselt pole. Võib kasutada ka in situ immuunfluorestsentsi, DNA sonde, uriini, biopsiamaterjali PCRi. Uriini tsütoloogia: JC ja BK olemasolule viitavad suurenenud tihedate basofiilsete tuumasiseste inklusioonidega rakud (nagu CMV korral). Koekultuure ei kasutata. Ravi ja profülaktika. Spetsiifiline ravi puudub, võib katsuda immuunsupressiooni vähendada. Kuna päris täpselt aru ei saada, kuidas ülekanne toimub,
RF-st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Valgeollus mood Aksonite kimbud, mis on tänu müeliintuppedele valget värvi, KNSis mood juhteteid, mis suunavad aktsioonipotentsiaale KNS ühest osast teise. valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse) kui alanevas (kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele) suunas. Hallollus - Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinita aksonid, mood seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi - suuraju koore
Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas. Kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele
annaabi.ee 
