Puktist 1 kuni 2 Vedelast faasist eraldus austeniit (LA+L) Punktist 2 kuni 2' Vedel faas kristalliseerub austeniidiks ja tsementiidiks (L A+T) Punktist 2 kuni 3 Eutektoid muutus (AT'') Punktis 3' (A F+T) 10. Millise malmiga on tegemist? Eeltingimused antud malmi tekkeks, ning millised on eeldused grafiitmalmi tekkeks? Tegemist on valgemalmiga. Selle malmi tekke eelduseks on kiire jahutamine valuvormis ja lisandite puudumine. Kui sulamalm kristalliseerub ebastabiilselt, tekib valgemalmi struktuur. Eeldused grafiitmalmi, ehk hallmalmi tekkeks on aeglane jahutamine ja lisandi räni olemasolu. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib struktuuri ka grafiiti. Hallmalmis on kogu või enamus C-d vabas olekus grafiidina. Valgemalmi struktuur 11. Antud malmi tehnoloogilisi omadusi ning põhjendused. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Ledeburiit teeb malmi hapraks ja
malmid on alaeutektoidsed (näidatud joonisel 3 kolmnurkadega alal) ning rohkem kui 4,3% süsiniku sisaldavad malmid on üleeutektoidsed (näidatud joonisel 3 täpilisel alal). 9. Joonis 4. Malmi jahtumiskõver. 5 10. Lähtuvalt süsinikusisaldusest on tegemist valgemalmiga. Eeltingimused selle malmi tekkeks on vähe lisandeid (nt räni) ning kiire jahutamine valuvormis. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis). Eeldused grafiitmalmi ehk hallmalmi tekkeks on aeglane jahutamine ja räni olemasolu. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib struktuuri ka grafiiti. 11. Kuna valgemalmi struktuuris on palju tsementiiti, siis on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Ledeburiidi olemasolu valgemalmis teeb selle
8. Terase struktuur tekib külmsurvetöötlemisel 9. Alaeutektse malmi süsinikusisaldus on 4,3% 10. Malmi struktuur toatemperatuuril koosneb perliidist, ferriidist ja grafiidist 11. Üleeuteutektoidse terase struktuuris toa temp on perliit ja tsementiit 12. Terase Vene tähistussüsteemis on ,,P"- kiirlõiketeras 13. Kõrgtugeva malmi struktuuri tunnuseks on keragrafiit 14. Malmide struktuuri ,,valgendab" mangaan 15. Valgemalmi kiirjahutus A1 temp piirkonnas peale lõõmutamist soodustab perliidi teket 16. Ferriitstruktuuriga malmid on tugevamad 17. Väävel malmis mõjutab vähendab vedelvoolavust 18. Terase karastuse tunnuseks on kõvaduse kasv 19. Terase normaliseerimine on jahutamine temperatuurist üle A1 õhus 20. Terase läbikarastuvus on karastunud kihi paksus , kõvaduse sõltuvus jahutuskiirusest Variant 2 - 41 1. Ferriit on süsiniku tardlahus -rauas 2
Edasi läheb sulamalm, kas terasesulatamisahjudesse või valatakse metallvormidesse. Valumalm turustatakse kangidena. 4 1.1 Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur
kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- 28 - b) liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi kohaselt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti.
ferriit 3. ledeburiit 4. perliit 14 Teras sisaldab 0,4% C. Milline on perliidi suhteline kogus (%) selle terase struktuuris? : a. 0 % b. 25 % c. 50 % d. 75 % e. 100 % 15 Mis on malm? : 1. Raua ja süsiniku keemiline ühend 2. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) 3. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %) 4. Süsiniku tardlahus rauas 5. Raua ajalooline nimetus 16 Millised faasid kuuluvad valgemalmi struktuuri toatemperatuuril? : 1. grafiit 2. perliit 3. austeniit 4. tsementiit 5. ferriit 6. ledeburiit 17 Millised on hallmalmi struktuuriosad? : 1. ledeburiit 2. austeniit 3. ferriit 4. grafiit 5. tsementiit 6. perliit 18 Mille järgi otsutatakse, kas tegemist on hall-, temper- või keragrafiitmalmiga? : 1. malmi maksumus 2. eelkõige struktuuris oleva grafiidi kuju järgi 3
Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. Valgemalm Väiksema ränisisaldusega valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Valgemalmi murdepind on grafiidi puudumise pärast hele (sellest nimetus). Valgemalmi kasutatakse kas terase tootmiseks või tempermalmist detailide valmistamiseks. Valandeid tehakse temast kõvadduse ja rabeduse tõttu harva. malm Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku
Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid: Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste kujust lähtuvalt: hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitiseerival lõõmutamisel valgemalmi. Legeermalmid jaotatakse legeerelementide järgi vastavalt kroommalm, ränimalm, jne. Malmi termiline töötlemine Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi
Vali üks: a. 0 % b. 25 % c. 50 % d. 75 % e. 100 % Question 15 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Mis on malm? Vali üks: 1. Süsiniku tardlahus rauas 2. Raua ja süsiniku keemiline ühend 3. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) 4. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %) 5. Raua ajalooline nimetus Question 16 Partially correct Mark 0,50 out of 2,00 Question text Millised faasid kuuluvad valgemalmi struktuuri toatemperatuuril? Vali üks või enam: 1. austeniit 2. perliit 3. grafiit 4. tsementiit 5. ledeburiit 6. ferriit Question 17 Partially correct Mark 1,33 out of 2,00 Question text Millised on hallmalmi struktuuriosad? Vali üks või enam: 1. grafiit 2. austeniit 3. tsementiit 4. ledeburiit 5. perliit 6. ferriit Question 18 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text
rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm. Valgemalmi või hallmalmi tekkimisel mängib osa räni sisaldus.Valgemalmi tootmisel on seda vähe ja hallmalmi puhul palju. Valgemalm tekib ka suure jahtumiskiiruse korral.
1,2%C; 18%Cr; 1,0%Ni 3. Millised väited on õiged tööriistateraste kohta? Possible Answers A. Tööriistateraseid kasutatakse termotöödeldult õigele kõv B. Tööriistaterastest valmistatakse stantse ja survevaluvorm C. Tööriistateraseid kasutatakse ehituskonstruktsioonides D. Tööriistateraseid ei termotöödelda 4. Millised väited on õiged? Possible Answers A. Valgemalm on survega töödeldav B. Valgemalmi kasutatakse valudetailide valmistamisek C. Valgemalm on kõva ja habras D. Valgemalm sulab kõrgemal temperatuuril kui teras 5. Mis on sisendustüüpi tardlahus? Possible Answers A. Kahe erineva elemedi aatomid moodustavad erinevad kris B. Lahustaja komponent seob lahustatava komponendi aatom C. Asendatakse osa lahustaja komponendi aatomeid lahustuv D. Lahustaja komponendi aatomite vahele (tühimikesse) paig 6.
rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm. Valgemalmi või hallmalmi tekkimisel mängib osa räni sisaldus.Valgemalmi tootmisel on seda vähe ja hallmalmi puhul palju. Valgemalm tekib ka suure jahtumiskiiruse korral. 2) Osa 1. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke Tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on alaeutektoidterasega, kasutatakse konstruktsiooniterastena. Antud terase
lihvitakse, tehakse termotöötlus ja viimase etapina tsementiiditakse Score: 0 / 15 Küsimus 10 (10 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Valgemalmi võib saada kiirel jahutamisel ka lisandite olemasolul 50.0% b. Valgemalm tekib aeglasel jahtumisel lisandite puudumisel -50.0% c. Valgemalm on survega töödeldav -50.0% d. Valgemalm tekib Si
7.4. Keemilise koostise (Si- ja Mn-sisaldus) ja jahtumiskiiruse mõju malmide struktuurile · Räni mõju - määrab ära tekkiva malmi struktuuri, st nii vaba grafiidi olemasolu kui ka metalse põhimassi struktuuri, räni soodustab grafiidi teket, legeeriva elemendina tõstab korrosioonikindlust · Mangaani mõju - viiakse mali väävli sidumiseks ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Mangaan soodustab valgemalmi teket, st vähendab eeldusi vaba grafiidi tekkeks · Väävel ja fosfor - väävel vähendab malmi valatavust, fosfor parandab vedelvoolavust kuid sellegipoolest on kahjulik lisand · Jahtumiskiirus - suur jahtumiskiirus tekitab valgemalmi, väike jahtumiskiirus -> hallmalm 8. Metallide ja sulamite liigitus lähtudes 8.1. Tihedusest (tooge ka piirmäärad) · Kergmetallid ja -sulamid < 5000 kg/m3
Samal ajal on malmist valmistatud detaile väga raske ühendada keevitamise teel.[8] 7 Liigitus: Valge malm Hall malm Tempermalm Kõrdtugev malm Eriomadustega malm [8] 2.1.3. Valgemalm Valgemalm on kõva ja habras, raskesti lõiketöödeldav ning raskesti valatav materjal. Kasutatakse toormalmina ümbersulatamiseks, malmiks ja teraseks. Valgemalmi murdepind on grafiidi puudumise pärast hele (sellest nimetus). Valgemalmi kasutatakse kas terase tootmiseks või tempermalmist detailide valmistamiseks. Valandeid tehakse temast kõvaduse ja rabeduse tõttu harva. [9] 2.1.1. Hall malm Põhiline valumaterjal ehituses on hallmalm. Sellest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, hoo- ja rihmarattaid, kandureid jms. Mehhaanilised omadused sõltuvad struktuurist, see
4. Joonistage antud sulami struktuuriskeem ja näidake selle struktuuriosad. Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Tabel 1 variandi number tuleb vastavalt matrikli viimasele numbrile Variandi nr. Küsimused 3 ja 4 Küsimus 5 1 0,2 2,5 2 0,4 3,0
jahtumisel Score: 5/5 Küsimus 8 (5 points) Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel b. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel c. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel d. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 5/5 Küsimus 9 (5 points) Millised mikrostruktuuri osad võivad esineda grafiitmalmides? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ferriit
(heledad laigud) ja perliidi (tumeda laigud) arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2- suunas mõjutavad terases esinevad lisandid 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Vastus: valatavus halb, sest sulamistemperatuur on kõrge ja et likviduse ja solidusjoone vahe on suur(sellest oleneb vedelvoolavus). 2,5%-lise süsinikusisaldusega sulami lõiketöödeldavus on halb sest, see sisaldab kõva tsementiiti ja survetöödeldavus on halb hapra ledeburiidi ja tsementiidi tõttu
Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. 20) Valgemalmid ja nende omadused. Kasutamine. Valgemalm Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si) vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli - seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nime- tatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur
) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) - 16 - faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite G puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi L ib le g r a f iitm a lm e . tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi koha- h a llm a l m selt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja
grafiidiosakeste kuju c. perliidi olemasolu d. tsementiidi olemasolu Küsimus 32 Valmis Hindepunkte 1/1 Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Valige üks: a. mitteläbitavate avade valmistamiseks b. valandi välispinna kujundamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi otspinna kujundamiseks Küsimus 33 Valmis Hindepunkte 1/1 Tempermalmi saamiseks on vaja Valige üks: a. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine b. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine c. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine d. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega Küsimus 34 Valmis Hindepunkte 0/1 Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Valige üks: a
koostatav, vaid tervikvorm? Select one: a. täppisvalu b. koorikvalu c. liivvormvalu d. kokillvalu Question 16 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kütusena kasutatakse vagrankates põhiliselt Select one: a. koksi b. gaasi c. masuuti d. elektrienergiat Question 17 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tempermalmi saamiseks on vaja Select one: a. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine b. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega c. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine d. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine Question 18 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist tüüpi mudeleid kasutatakse liivvormvalus Select one: a. sabloon b. kahepoolne mudel c. poolitatav mudel d. terviklik mudelplaat Question 19 Correct
Milline valumeetod on sobivaim keerulise kujuga õhukeseseinaliste terasvalandite (massiga kuni 1 kg) tootmiseks? Vali üks: a. hapniksurvevalu b. koorikvalu c. madalsurvevalu d. valu keraamilisse vormi Küsimus 17 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tempermalmi saamiseks on vaja Vali üks: a. tsementiidi lagunemist soodustavate elementidega legeerimine b. malmi modifitseerimine grafititiseerimist soodustavate elementidega c. valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine d. hallmalmi pikaajaline lõõmutamine Küsimus 18 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege koorikvalu eelised Vali üks: a. meetodi väga suur tootlikus b. valandi takistamatu kahanemine c. valandi piiramatu mass d. vormi korduvkasutus Küsimus 19 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
b. Tööriistaterastest valmistatakse stantse ja survevaluvorme c. Tööriistateraseid kasutatakse termotöödeldult õigele kõvadusele (vahemikus 45...60 HRC) d. Tööriistateraseid kasutatakse ehituskonstruktsioonides Küsimus 21 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: a. Valgemalm sulab kõrgemal temperatuuril kui teras b. Valgemalm on survega töödeldav c. Valgemalm on kõva ja habras d. Valgemalmi kasutatakse valudetailide valmistamiseks Küsimus 22 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged keragrafiitmalmi kohta? Vali üks või enam: a. Kerajas grafiit saadakse lõõmutamise teel tahkest olekust b. Kerakujulise grafiitmalmi mikrostruktuuris võib olla ledeburiiti ja tsementiiti c. On tugevam ja plastsem võrreldes lible- ja pesagrafiitmalmiga (silmas peetakse grafiidi kuju mõju mehaanilistele omadustele) d
23) Tehnikas enimkasutatud malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on: grafiidiosakeste kuju. 24) Malmi grafitiseerumist soodustab: Si 25) Malmvalandite jahtumiskiiruse vähendamine soodustab järgneva struktuuri saamist: tempermalm 26) Suurim tugevus on malmil: keraja grafiidiga. 27) Hallmalmi modifitseerimise eesmärgiks on: grafiidiosakeste peenendamine. 28) Temperamalmi saamiseks on vajalik: valgemalmi struktuuriga valandite lõõmutamine. 29) Kõrgtugeva malmi modifitseerimiseks kasut. Mg ja C. 30) Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on: vagranka. 31) Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on: suurem 32) Vagranka täitematerjalide arvutus tehakse selliste elementide sisalduse osas nagu: Si ja Mn 33) Kõige levinumaks valuteraste sulatamise agregaadiks on: elektriahi.
D. Grafiit E. Ferriit Score: 2/2 56. Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm? Student Response A. Tekib lisandite puud B. Tekib lisandite olem C. Tekib valgemalmi p D. Tekib valandi modi aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response A. Vedela süsinikuga m B. Seotud süsinikuga m
Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka grafiiti. Modifitseerimist nimetatakse kristalliseerumise käigu muutmiseks, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Malmide saamine vastavalt räni ja magneesiumi sisaldusele: Malmid (räni <1,0%) - 1) kiire jahutusega tekib struktuuri P+T, mille tulemusena tekib valgemalm. Omakorda valgemalmi kiirel jahutusel tekib struktuuri P, mille tulemusena tekib P-tempermalm. Valgemalmi aeglasel jahutusel tekib aga F-tempermalm. 2) keskmise jahutusega tekib struktuuri P, mille tulemusena moodustub P-hallmalm (lible) 3) aeglase kahutuse korral tekib F-hallmalm (lible) Malmid (Mg-sisaldusega) - 1) keskmise jahutuse korral tekib struktuuri P, mille tulemusel moodustub P-keragrafiitmalm 2) aeglase jahutuse korral tekib struktuuri A, mille tulemusel moodustub F-keragrafiitmalm.
55. Millised mikrostruktuuri osad võivad esineda grafiitmalmides? Student Response A. Ferriit B. Ledeburiit C. Perliit D. Tsementiit E. Grafiit Score: 2/2 56. Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C
Student Response A. Tsementiit B. Perliit C. Ferriit D. Ledeburiit E. Grafiit Score: 0,3333/2 56. Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm? Student Response A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid B. Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid) C
Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad.
C. Ledeburiit D. Perliit Student Response Feedback E. Ferriit Score: 2/2 56. Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm? Student Response Feedback A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel C. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel D. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response Feedback A
42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega tempermalm ( vaba süsinik esineb pesaja grafiidina)- saadakse valgemalmi grafitiseerival lõõmutamisel. 45. Mis on valgemalm ja kuidas ta tekib? Kui malmis on grafitiseerivaid lisandeid (näiteks Si)vähe või on jahtumiskiirus suur, siis kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. . 46. Misasi on tempermalm? Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega
E. Grafiit 33,333% Score: 2/2 56. Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm? Student Response Value Correct Answer A. Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel B. Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel C. Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel 100% D. Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel Score: 2/2 57. Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response Value Correct Answer A. Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga
3. Kompaktliblelise grafiidiga malm (vermicular cast iron, vermicular iron, compact graphite iron, CG-iron) on tuntud kui ka verikulaarmalm on heade valuomadusteg ja suhteliselt suure plastsusega. Kasutataske suhteliselt suurte ja keerukate valandite toomiseks. 4. Pesaja grafiidiga malm (malleable cast iron, malleable iron) on tuntud kui termpermalm mis tuleneb sõnast tempertama ehk sitkemaks muutma. Tekib valgemalmi termotöötluse, lõõmutuse abil. Vaba grafiiti sisaldavaid malme liigitatakse metalse maatriksi struktuurist olenevalt: 1. Feriitseteks 2. Feriitperliitseteks 3. Perliitseteks Malmi omadused sõltuvad metallsest faasi struktuurist ja grafiidi osakeste sisaldusest ja kujust. Võrreldes metallse maatriksiga on grafiidi tugevus tühine, seega võib vaadelda vaba grafiitiga malmi kui poorset terast. Halvimad omadused on liblelise grafiidiga mailmil.
..1,25% ja on maksimaalne 3...3,5 % Si-sisalduse juures. Siit tulenevalt on Si-sisaldus hallmalmis tavaliselt 1,2...3,5 % (väiksem suurtes, suurem väikestes valandites). Räni koos süsinikuga määrab ära tekkiva malmi struktuuri - nii vaba grafiidi olemasolu kui ka metalse põhimassi struktuuri - Suurema Si-sisalduse puhul austeniit küllastub ning moodustub ebapüsiv ränikarbiid, üle 10% Si-sisalduse puhul moodustuvad intermetalliidsed ühendid rauaga ning selle tulemusena saadakse valgemalmi struktuur. Mangaan. Mangaan tavalisandina viiakse malmi väävli sidumiseks (moodustub MnS) ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Siit tulenevalt peab Mn-sisaldus malmis ületama teatud protsendi (Mn % = 1,7xS% + 0,35), et siduda väävlit ja kõrvaldada väävli takistavat toimet vaba grafiidi tekkele. Teiselt poolt mangaan, moodustades tsementiidile analoogse karbiidi Mn3C, soodustab valgemalmi teket, s.o. vähenevad eeldused vaba grafiidi tekkeks. Siit
) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt. Esimesel juhul (lisandite puudumisel ning aeglasel jahtumisel) saame kristal- - 27 - liseerumisel valgemalmi struktuuri. Nii saadud valgemalmi kasutatakse enamasti tempermalmi G tootmiseks. Teisel juhul (Fe-C faasidiagrammi koha- a) selt) kristalliseerub grafiit räni olemasolul vahetult vedelfaasist ja nii saame vaba grafiidiga malmid. Liblegrafiitmalm e.
Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks tõmbetugevusele N/mm2 näidatakse ka katkevenivust A %-des. Euroopa (EN 1563) GJS-300-18 Saksa (DIN 1693) GGG .. Soome (SFS 2113) GRP … Tempermalmil (sepistatav- vplastilisem kui tavaline) on helbekujulised grafiidi osakesed – kerajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmi valandeist lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse a)must tempermalmi – ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel, b) valge tempermalm – perliidstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (rauamaak) lõõmutamisel EN 1562 GJMB-400-2 (must) EN 1562 GJMW-…-.. (valge) DIN 1692 GTS ..-.. DIN 1692 GTW ..-.. SFS 2325 GRT..
..1,25% on suurim 3...3,5% Si-sisalduse juures. Siit tulenevalt on Si-sisaldus hallmalmis tavaliselt 1,2...3,5% (väiksem suurtes, suurem väikestes valandites). Räni koos süsinikuga määrab ära tekkiva malmi struktuuri nii vaba grafiidi olemasolu kui metalse põhimassi struktuuri. Suurema Si-sisalduse puhul austeniit küllastub ning moodustub ebapüsiv ränikarbiid, üle 10% Si-sisalduse puhul moodustuvad rauaga intermetalliidsed ühendid ning selle tulemusena saadakse valgemalmi struktuur. b)Mangaan (Mn) Mangaan tavalisandina viiakse väävli sidumiseks (moodustub MnS) ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Siit tulenevalt peab Mn.sisaldus malmis ületama teatud protsendi, et siduda väävlit ja kõrvaldada väävli takistavat toimet vaba grafiidi tekkele. Teiselt poolt mangaan, moodustades tsementiidile sarnase karbiidi Mn3C, soodustab valgemalmi teket, vähenevad eeldused vaba grafiidi tekkeks. Siit tulenevalt on Mn-sisaldus vaba grafiidi malmides ~0,5%,
null). Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Keragrafiitmalm saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Tempermalm sisaldab vaba grafiiti pesadena. Saadakse valgemalmi lõõmutamise tulemusena. Omab mõningast sitkust st. malm on külmalt deformeeritav. Kasutatakse valudetailidena, mille ristlõike mõõtmed ei ületa 50 mm. 2.3.3. Alumiiniumisulamid Deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad).
annaabi.ee 
