neid inimesi tööle, keda soovitatakse mõne alluva poolt, kui neid, kes kandideerivad uuena. Näiteks mina sain alaealisena tööle just läbi tuttava kaudu. Kui oleksin hakanud läbi tööportaali tööd otsima, siis oleks võinud juhtuda, et oleksin jäänud tööta. Võimalus liikuda tööalaselt kiiremini edasi – tihedade sidemetega inimestel on kergem liikuda tööalaselt edasi. Lisaks on sidemed - juurdepääs teistele inimestele ja institutsioonidele paljude valgekraeliste töökohtade puhul just see, mille pärast tööandja üldse tööle võtab. Võimalus saada majanduslikku kasu- võrgustikud, kui need on piisavalt ulatutuslikud, ühendavad meid potentsiaalsete majanduspartneritega, varustavad kvaliteetse teabega ning on tagatiseks. Näiteks ettevõtted, mille rahalised tehingud laenuandajaga põhinevad sotsiaalsetel sidemetel, saavad laenu madalama intressimääraga. Mõneti võib sotsiaalne kapital majandusliku produktiivsust piirata- kogukonna edutumad
Esiteks ei soorita neid isikliku kasu saamise eesmärgil, vaid ametniku või korporatiivse otsuse tegija rollis. Teiseks saab organisatsiooniliste kuritegude eest karistada nii avaliku kui ka eraõiguse raames, sellega väljuvad nad avaliku õiguse raamidest, mis muidu on ainus legaalne sanktsioon tavaliste kurjategijate vastu (Schwartz ja Ellison, 1982). Kohut, tingimisi 6 karistust ja vangistust, mida kasutatakse kontrolliks valgekraeliste ja tänavakurjategijate üle, ei saa rakendada korporatsioonide või ärifirmade suhtes. 0.7 Narkokuriteod Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegusid nimetatakse sageli lühidalt narkokuritegudeks. Levinuimad narkokuriteod on narkootilise või psühhotroopse aine vahendamine, edasiandmine alaealise ning unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine
esindatud o Keskklass Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus Keskklassi kasv majandusliku restruktureerimise mõjul: suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon Valgekraeliste töökohtade devalveerumine; suurenev lõhe tipp-professionaalide ja kontoritöötajate vahel. o Kredentsialism – akadeemilisele saavutuslikkusele tuginev usalud ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine Piiratud ligipääs Distsipliin ja monitooring Tegevusvõimaluste reguleeritus o Töölisklass
(„poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre
(„poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestkeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre
• Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass – enamus rahvastikust, „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul Töölisklass – Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised Alamklass – marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid • Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) • Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene,
Keskklass: Keskklass: Enamus rahvastikust, mitmekesisus Enamus rahvastikust, mitmekesisus „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageriderevolutsioon” –struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, “manageriderevolutsioon” –struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. bürokraatia kasv.
Ei arvesta jõukusastet Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju ühiskonnas Klassid: Kõrgklassid: päritud jõukus; individuaalne karjäär; erinevad viisid jõukaks saamisel, erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemi kasv, kõrghariduse ekspansioon; valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline
kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. • Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: • Enamus rahvastikust, mitmekesisus • „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageride revolutsioon” – struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. • Hariduse ekspansioon töölisklass: • Kahanev trend • Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised • Keskklassistumise tees – affluent worker (jõukas tööline) alamklass: • Marginaalsed ja tõrjutud
7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. · Tinglikult: `vana raha kõrgklass' (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja `uue raha kõrgklass' (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: · Enamus rahvastikust, mitmekesisus · ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), "manageride revolutsioon" struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. · Hariduse ekspansioon töölisklass: · Kahanev trend · Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised · Keskklassistumise tees affluent worker (jõukas tööline) alamklass: · Marginaalsed ja tõrjutud · Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud
meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; ,,vana raha kõrgklass" (pikaajaline pärandatav jõukus) ja ,,uue raha kõrgklass" (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass enamus rahvastikust, ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul Töölisklass Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised Alamklass marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused, immigrandid *Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev
esindatus o Keskklass - Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus 9 - Keskklassi kasv majandusliku restruktureerimise mõjul: suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon - Valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tippprofessionaalide ja ‘kontoritöötajate’ vahel „Kredentsialism“- (akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine: - piiratud ligipääs (kvalifikatsioon) - distsipliin ja monitooring
Kurjategijatest 10-20% naised. Üle 50% on 18-24 a. Narkokuritegude toimepanejad on noored, neist kuulusid 2001. aastal rohkem kui pooled vanusegruppi 18-24 eluaastat. 80% on mitte-eestlased. Eestlased eelistavad siiski alkoholi. Mõjufaktorid: pinge, seikluste otsimine, üldiste väärtuste eiramine või kui selle saavutamiseks puuduvad võimalused, töötus, madal elatustase, noorus (vanemad ei orienteeru ümber, sest varem polnud nii kättesaadav). Vaja ennetustööd! 2.4. ,,Valgekraeliste" kuritegevus Valgekrae kuritegevus auväärne mainekas isik paneb toime ametialases tegevuses (majanduskuritegevus, korruptsioon). Majanduskuritegevus on väga latentne. Eriti suur kasv on toimunud maksukuritegudes, aga ka teistes. Sellele viitab ka registreeritud kelmuste kasv. Korruptsioon on madal (ka korruptsiooni tajumise indeks). Samas on märgata teatud ohte: 5