Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi. Kui ta otsustab pettusele lõpu teha, ilmub välja sotsiaalametnik, kes vajab ühe olematu üürniku allkirja. Keegi peab väljamõeldud isikut mängima ja alguse saab
maha põlenud, kui küla rahval kiireid käsi poleks olnu. Filmi kõige suurim häda ongi selles et kui ei keskendu filmile siis ei saa filmi mõttele pihta. Kuid ma mõistsin, et Toomas Nipernaadi rändab mõõda ilma ringi otsides tõelisi ideid raamatule, midagi, mis on reaalne. Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark Milla – Viire Valdma Peetrus – Paul Poom Paulus – Egon Nuter Joonatan – Margus Oopkaup Ello – Katrin Kohv Tralla – Aire Koop Kati – Vilma Luik Jaak Lõoke – Ilmar Tammur Jaan Lõoke – Ain Lutsepp Sulane – Oskar Liigand Maret – Rita Raave Inriid – Kaie Mihkelso Jaanus Roog – Jaan Rekkor
Muusika retsensioon Victoria Talpsepp 10B 7. aprillil käisin Tallinn Music Week'i raames toimuval muusikafestivali Sweet Spot'i õhtul Telliskivi Rohelises saalis eesti räpparit Reketit kuulmas. Tom-Olaf Urb, lavanimega Reket on sündinud 2. aprillil 1985. aastal Tallinnas. Ta on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Reketi ema on tuntud näitleja Viire Valdma ja isa laulja Toomas Urb. Tom on tuntud rännumehena, kes on õppinud Santa Monica kolledzis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala ning elanud ja töötanud Londonis ja Los Angeleses. Ning ka praegu veedab ta tihti aega maailma rännates ja elu kogedes. Pikad rännakud olidki 2008. aastal ilmunud debüütalbumi "Kajapark" põhiliseks inspiratsiooniks. 2015. aastal ilmunud album "Tuule tee" viis Reketi tuntuse järgmisele tasemele, millele
Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele.
2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaa...
Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele
Pärtlioru © Ingo Valdma b4, b5 © Maris Rattas 2001/2002 Ebalagi Pirukas Lubjakivi
Kasutatud allikad Internetiallikad: 1. http://www.slideshare.net/Terttu/eesti-vabariik-presentation (Tomusk, Terttu-Triin 2008. Eesti Vabariik: iseseisvusest iseseisvusesse) 2. http://raatuse.rtk.tartu.ee/sisu/251_7718Eesti_Vabariigi_taasiseseisvumine_autor_Egert_Pera mets.ppt (Peramets, Egert. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine) 3. http://koolitaja.eenet.ee:57219/Waramu3Web/downloader?resourceId=1-c8b7a44e-9d00- 48d6-a5d0-b95e791ba23b&attachmentId=5905 (Valdma, Margit 2010. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine) Kirjastused: 1. Värä, Einar. Tannberg, Tõnu. Lähiajalugu II osa.
"Kuna Eestis pole sellist seadusesätet, mis puudutaks inimkaubandust ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimeste välismaale transportimist, siis paljudel juhtudel ei saa politsei ja teised ametiasutused kurjategijaid vastutusele võtta," ütles Niedre. "Inimkaubandusega seotud kuriteod jagunevad teiste nimetuste alla ning sageli ei jõua need isegi kohtuarutluseni või tehakse tõsisest kuriteost menetluse käigus farss." USA karistas, Eesti säästisNiedre toob näiteks Roman Valdma juhtumi, kes värbas koos kahe kaasosalisega aastatel 1999-2003 naisi Eestist USA-sse massaazisalongidesse tööle. Seal sunniti neid vägivalla abil seksikaubandusse. Kui Valdma Bostonis kinni võeti, määrati ta maksimaalseks kolmeks aastaks vangi, lisaks nõuti ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti mehe korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu
seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimeste välismaale transportimist, siis paljudel juhtudel ei saa politsei ja teised ametiasutused kurjategijaid vastutusele võtta. Inimkaubandusega seotud kuriteod jagunevad teiste nimetuste alla ning sageli ei jõua need isegi kohtuarutluseni või tehakse tõsisest kuriteost menetluse käigus farss" (Neidre 2005). Neidre toob Sigrid Laeva artiklis välja näiteks Roman Valdma juhtumi, kes koos kahe kaasosalisega värbas aastatel 1999-2003 naisi Eestis USA-sse massaazisalongidesse tööle. Seal aga sunniti neid naisi vägivalla abil seksiärisse. Kui Valdma Bostonis vahistati, määrati talle 3-aastane vanglakaristus. Lisaks nõuti temalt ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti tema korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid ilma igasuguse karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu
Üleliiduline filmifestival I preemia Nipernaadi 1983.aastal valminud ,,Nipernaadi" põhineb August Gailiti romaanil ,,Toomas Nipernaadi". Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding. ,,Nipernaadi" on lugu loovisiksusest, kunstnikust, kes püüab väljuda argipäevasest rutiinist ja üritab põgeneda iseenda eest uute olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades: Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup (Joonatan), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt. Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast. Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees. Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub
VIIDATUD ALLIKAD 1. E-õpe, ,, Terased," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/terased.html 2. Vikipeedia, ,, Teras, " [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Teras 3. E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere, Materjalitehnika: õpperaamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2003, p. 14-15. 4. P. Kulu, J. Kübarsepp, L. Valdma, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia I, Metalliõpetus ja metallurgia: õpperaamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2000, p. 70-79. 16
organiseerimine ja soovijaile muusikatundide andmine. 1841 asutati Tallinna muusikaselts, korraldati segakontserte. 19.sajandi viimasel veerandil õpetas klaverit Tallinnas Johannes Klipp. Rudolf Griving asutas oma muusikakooli, mis tegutses 1897-1920. Cimze seminar. 1919 Tartu Kõrgem muusikakool ning Tallinna Kõrgem Muusikakool. Narva muusikakool 1920.alguses. Valga muusikakool 1922. 40. Eesti tuntumaid pianiste. Artur Lemba, Bruno Lukk, Heljo Sepp,Arbo Valdma, Mihkel Poll, Peep Lassman, Kalle Randalu, Ivari Ilja, Rein Rannap, 41. Mart Saar kui modernistlike klaveriteoste ja soololaulude looja 20. sajandi esimesel kümnendil. Mart Saar kirjutas esimese eesti modernistliku klaveriteose „Skizze“ (1910). Lisaks veel 3 „Eesti süiti“ (1939, 1940, 1948). Mart Saar erines teistest soololauljatest, sest tema laulud olid enam läbi komponeeritud ning luule sisu võimendab klaveriharmoonia-ja faktuur. Alustas
Kolga Keskkool Suur Pauk Uurimustöö Koostaja: Sander Valdma 10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70).
Lauri Kütt VII 311 620 3802 Lembit Krumm VII 512 620 3759 Madis Lehtla VII 407 620 3705 Mall Orru VII 208 620 3856 Margit Kolats VII 204 620 3850 Margus Müür VII 413 620 3703 Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697
Madis Lehtla VII 407 620 3705 Mall Orru VII 208 620 3856 Margit Kolats VII 204 620 3850 Margus Müür VII 413 620 3703 Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850
annaabi.ee 
