C Dmitri Medvedev D Toomas Hendrik Ilves C Dmitri Medvedev 3. President, kes oskab eesti keelt A Dmitri Medvedev B Lech Aleksander Kaczyński C Alaksandr D Tarja Kaarina Lukašenka Halonen D Tarja Kaarina Halonen 4. President, kes juhib riiki, kus tehakse Lauma pesu A Tarja Halonen B Vaira Vīķe- Freiberga C Toomas Hendrik D Valdis Zatlers Ilves D Valdis Zatlers 5. President, kes pärast abiellumist hakkas kandma kõrgemate kontsadega kingi A Nicolas Sarkozy B Tarja Halonen C Horst Köhler D Rashtrapati A Nicolas Sarkozy 6. Monarh, kes tutvus oma abikaasaga 1972 Müncheni olümpial A Margrethe II B Harald V C Karl XVI Gustav D Elizabeth II C Karl XVI Gustav 7. Monarh, kes osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis
OHUTUSMÄRGID ELEKTRIOHUTUS Valdis Jõgi Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Elektriohu Märk Eluohtliku elektrilöögi märk Elektrostaatikale tundlikud seadmed Lüliti asendi muutmise keeld Märja käega kasutamise keeld Silt: Mitte Lülitada Silt: Ronida siit Silt: Elektrioht Teimipinge Silt: Maandusmärk Silt: Ohtlik 240/415/...V Euroliidu Märgid Tänan kuulamast!
Estland Este, Estin Estnisch Toomas-Hendrik Ilves Finnland Finne, Finnin Finnisch Tarja Halonen Russland Russe, Russin Russisch Dmitri Medvedev Letland Lette, Lettin Lettisch Valdis Zatlers Litauen Litauer, Litauerin Litauisch Dalia Grybauskaite Schweden Schwede, Schwedin Schwedisch Carl XVI Gustaf Norwegen Norweger, Norwegisch Harald V Norwegerin Dänemark Däne, Dänin Dänisch Margrethe II Island Isländer, Isländerin Isländisch Olafur Ragnar Grimsson
Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi) Tavajäätmed onkõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta...
· külvipind122, 7 tuh. ha Elektrienergia · Kodumaise elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning sellel toodetud hüdroenergiast. · Latvenergo toodab ja müüb ca 90% Lätis toodetavast elektrist . · Märtsis 2008 võttis valitsus vastu põhimõttelise seisukoha ehitada Lätti tulevikus juurde kaks 400 megavatist elektrijaama . Pilte · Läti kõrgeim küngas on Gaizinkalns Läti president Valdis Zatlers Riia. Kolm venda Hümn · hümn.wav
Varsti oli see lugu unustatud. Ühel päeval läks Marta sellesama sõbranna juurde kus see kõik oli juhtunud. Nad hakkasid siis magama jääma, kell oli siis juba pool üks kuid siis kuulsid et keegi õues akna taga jälle ümises, äkki läks aken lahti... Nad jooksid kiljudes teise tuppa. Nad panid kõikjalt tuled põlema ja istusid diivanile. Äkki koputati uksele , kumbki tüdrukutest ei julgenud ust avada. Siis kostis neile tuttavad hääled, need olid nende klassivennad Joonas ja Valdis. Tüdrukud avasid ukse ja poisid naersid kõvasti sest nende vemp tuli hästi välja, kuid tüdrukud ei olnud rõõmsad sest nende arust oli see loll nali. Siis küsis Marta, et kas poisid olid ka siis seal kui nad telkisid. Poisid vastasid jaatavalt. Siis läksid poisid koju ja tüdrukud said rahulikult edasi magada, kuid enam ei telkinud nad kunagi. The End !
• 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater) • 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) • 2008: film "Mina olin siin" – Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" – Indrek Kallaste 2008 – 2013: seriaal "Tujurikkuja"- Stsenarist ja üks osatäitjatest https://www.youtube.com/watch?v=HbeXxwzJuXc
2005: "Pidusöök" treener (Rakvere teater) 2005: "Siiralt valetades" Gobbel (Rakvere teater) 2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" -
· EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke 703 581 (lätlasi 42, 3%; venelasi 42,1%) · Suurim linn Baltikumis · Asutatud 1201 piiskop Alberti poolt Ridzina jõe kaldale KEEL Läti keel · Indo-euroopa keelkond · Idabalti keelerühm (sinna kuulub ka leedu keel) · 3 murret: liivi, kesk-läti, ülemläti RIIGIKORD Parlamentaarne vabariik PRESIDENT Valdis Zalters PEAMINISTER Valdis Dombrovskis RIIGIKOGU Saeima · 100 liiget · 4 aastat · Viimased valimised 2.okt 2010 · Põhiseadus Satversme (1921) ELANIKUD 2 248 374 (2010) ETNILISED · Lätlased 59, 4% RÜHMAD · Venelased 27,6% LÄTI MAATUNDMINE · Valgevenelased 3,6 % · Poolakad 2,3% · Eestlased 0,1% u 2500 inimest
Dalia Grybauskaite Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leedu peaminister Andrius Kubilius Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Läti peaminister Valdis Dombrovskis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soome peaminister Matti Vanhanen Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Saksamaa liidukantsler
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning
konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel).Kodune testament- omakäeline (kehtib 6 kuud), tunnistajate juuresolekul kirjutatud testament (kehtib 6 kuud) ntx naabrid, ei tohi olla see, kes on testamendis. Abikaasade vastastikune testament.
Omavalitsusjuhid Harjumaal Harku vald - vallavanem Kaupo Rätsepp, abivallavanem Eddi Tomband, vallavalitsuse liige Andrus Braunbrück, volikogu esimees Helikar Õepa Jõelähtme vald - volikogu esimees Art Kuum, aseesimees Tiia Välk, abivallavanem Priit Põldmäe Keila vald - volikogu esimees Heiko Raamat Kuusalu vald - volikogu esimees Tõnu Tamm, vallavalitsuse liige Kunnar Vahtras Padise vald - vallavanem Leemet Vaikmaa Saue linn - volikogu esimees Valdis Toomast, linnavalitsuse liige Jüri Tümanok Viimsi vald - vallavanem Haldo Oravas, abivallavanem Jan Trei, volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam IRL liikmeühendused Ettevõtjate Kogu- Tõnis Palts Ettevõtjate Ühendus- Vello Väinsalu IRL Seenioride Kogu- Ann Räämet IRL Naiskogu- Kaia Iva IRL Noorteühendus- Veiko Lukmann Rahvuskultuuri Ühendus- Epp Rebane Sportlaste Ühendus- Toomas Tõniste Talunike Ühendus- Aldo Tamm Ühendus Põllumeeste Kogu- Alar Oppar
teised. Moodustusid muutuvad jõe-, mere- ja järvekaldad, millest tekkisid tänaseni säilinud pinnavormid kaldaterrasside ja nõgudega. Juba 9. aastatuhandel eKr olid Läti territooriumil Balti jääpaisjärve, Lubansi järve ja sellesse suubuvate jõgede kallastel inimeste elualad. Pealinn on Riia, pindala on 64 589 km, ametlik keel on läti, rahvaarv on 2 281 000. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/km, riigikorraks on parlamentaarne vabariik, president on Valdis Zatlers ning on peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Minu elukutsega seotud tervistkahjustavad tegurid Valdis Vill Mtp-13 Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Võimalike probleemide välja selgitamine Õnnetused võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi ja pikaajalise töövõimetuse. Õnnetusoht oleneb konkreetsest olukorrast ega pruugi esineda pidevalt. Õnnetuste ennetamiseks saab palju ära teha, hoides töökohal korda, mõeldes läbi töömeetodid ja tehnilised lahendused ning tagades asutuses hea
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Autoveoseadus Referaat Vana-Võidu 2015 Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1071/2009 kehtestatakse ühiseeskirjad Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta.Sõitjate oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise alustena kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
tarbimine 146,882 Riik Peaminister nimes n SKP, mld eurot Eesti Andrus Ansip 11 16,0 Läti Valdis Dombrovskis 17 20,2 Leedu Andrius Kubilius 15 30,7 Soome Jyrki Katainen 13 189,4
Kallas: Eesti paistab Euroopasse positiivsena Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad. Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas, et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas.
Otsedemokraatia-rahvahääletuse võimalus Lätis 10% valijate allkijadest. - Esimesed valimised: Est 1992 Mart Laari Isamaa radikaalsed turumajandusreformid, erastamine, presidendiks Lennart Meri. Lit 1992 võimule ekskommunistid ehk Demokraatlik Töölispartei ja presidendiks 1993 Algridas Brazauskas. Miks kommud? Majanduse halvenemine, komparteil toetus rahva seas ja ei tähistanud võõrvõime. Lat 1993 paremtsentristlik Läti Tee ja PM Valdis Birkavs, presidendiks Guntis Ulmanis. Kõige stabiilsem parteimaasitk Leedus, kus parem ja vasakpool eristunud. Eestis ja Lätis väga vahelduv ning pidevalt lisandus uusi parteisi. Suund jäi siiski turumajanduslikuks ja Läänele. Ülejäänud presidente-peaministreid vaata internetilehekülgedelt: - Eesti presidendid ja peaministrid: http://web.zone.ee/stemugram/?leht=estvalitsus - Läti PM-d: http://en.wikipedia.org/wiki/Prime_Minister_of_Latvia - Läti presidendid: http://en
vasak ja parem pool võrdväärsed. Parem pool näitab, kust võtta (lugeda) väärtus, vasak, kuhu salvestada. Erikujulisi omistuslauseid käsutatakse väärtuste lugemiseks töölehelt ja sisend-boksist ning väärtuste kirjutamiseks töölehele (vt järgmine jaotis). Andmete lugemine objektist ja kirjutamine objektisse Üksikväärtuse lugemiseks käsutatakse järgmise kujuga omistuslauset: muutuja = objekt.omadust Väärtuse saab kirjutada lausega objekt.omadus = a valdis Siin näitab muutuja kohta mälus, kuhu salvestatakse loetav väärtus, avaldis võimaldab määrata eeskirja kirjutatava väärtuse leidmiseks, objekt kujutab Txtpindala.text = 3 * Sin(2 * x), Dialoogibokside käsutamine Dialoogibokse võib käsutada teadete väljastamiseks ning üksikväärtuste lugemiseks ja väljastamiseks. Siin vaadeldakse nende käsutamise lihtsamaid võimalusi. VBA siseprotseduur MsgBox võimaldab väljastada teateid ja üksikuid väärtusi. Tema lihtsaim
1466 2595 Tõnupärt Risto Tallinn 04:18:46 M21 2262 2889 Tõnuri Argo Järvamaa 05:22:48 M21 1449 2828 Tõrra Keijo Võru 04:17:55 M21 2048 1568 Tähe Tanel Võru 04:56:15 M21 2444 2511 Tärk Aivar Harju 06:51:13 M21 582 518 Türbsal Aimar Lääne-Viru 03:34:59 M21 2312 1654 Uibo Lauri Pärnu 05:33:59 M21 193 184 Ukins Valdis Läti 03:10:26 M21 2109 1712 Uudeberg Arvo Lääne-Viru 05:01:33 M21 1061 745 Uudeberg Tanel Tartu 03:58:59 M21 875 620 Uurimäe Roomet Harju 03:50:03 M21 283 358 Uuring Raul Tallinn 03:17:15 M21 659 984 Uutar Aivar Harju 03:38:26 M21 987 401 Vaga Merko Rapla 03:55:27 M21 2042 2557 Vagner Richard Tallinn 04:55:36 M21
Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid 1922-1927 Janis Cakste 1927-1930 Gustav Zemgals 1930-1934 Alberts Kviesis 1934-1940 Karlis Ulmanis 1993-1999 Guntis Ulmanis 1999-2007 Vaira Vike-Freiberga- I naine Baltikumis ametiaeg 8 a. 2007-2011 Valdis Zatlers- arst-4a 2011-.... Andris Berzins-miljonär, majandustegelane. 2009-2010 olid rahvarahutused.Saeim on sattunud oligarhide võimu alla. Valdis Zalters algatas oligarhide võimu laiali saatmine enne tähtaega. Tehti uus Saeim 2011. Moodustus uue erakonna, lootis et valitakse tagasi. Uueks presidendiks sai Berzins. Erakondlik süsteem pole paika loksunud- tulevad uued juurde koguaeg. Liidetakse ja lahutatakse liite
annaabi.ee 
