Lendas üle käopesa Antud filmis on peaosaliseks tegelane Randall McMurphy, kelle jaoks vaimuhaiglas viibimine on pigem heaks vahelduseks kui karistuseks vanglatrellide taga olemisest. Tal on väga metsik loomus ning ei taandu tagasi millegi eest. Vaimuhaiget teeseldes pääsebki ta nn ,,rahutute" osakonda. Üsna pea satub ta haiglatöötajatega pahuksi tekitades haiglas mitmeid probleeme Kõige huvitavam oli kindlasti jälgida seda, kuidas Randall muutus filmi käigus. Algselt tuli ta vaimuhaiglasse lihtsalt selleks, et vanglast eemale saada. Tema suhtumine vaimuhaigetesse oli pigem halvustav kui hea. Ajapikku sai ta aga teiste patsientidega üsna lähedaseks ning hakkas neid järjest rohkem mõistma ning neile kaasa tundma. Tema
Lendas üle käopesa Randall McMurphy (Jack Nicholson) meelest on puhkus osariigi vaimuhaiglas hea vaheldus vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt
Nimelt ta otsustas teeselda hullu, et keegi ei pööraks talle tähelepanu, kui ta küsib küsimusi, mis kindlasti terve mõistusega inimese poolt küsituna tekitaks kahtlust. Samuti lubas see manööver tal ka vabalt ringi liikuda. Ta kasutades seda võimalust agaralt ära, et luurata kuninga ja kuninganna järel. Ta teeskles, et käib edasi-tagasi koridoris, mis viib suurde saali. Hiljem tunnistas ta oma emale, et tegelikult ta ainult teeskles vaimuhaiget aga ema , kas ei usu või ei reeda oma poja saladust kuningale ja on vait sellel teemal. Mina arvan, et Hamlet oli ka tegelikult mingil määral vaimselt ebastaabiilne, sest kui ta oma ema kambris läbi rippuva vaiba Poloniuse surnuks mõõgaga torkas ,ei olnud tal mingit võimalust ette teada, keda ta tappab. Kanga taga võis ju olla ükskõik kes. Hamleti kavalust võis näha ka näidendi lavastamisega. Kui ta ei oleks hullu teeselnud ,oleks võinud tema näitemangu käsitleda kui
kellega oli huvitav rääkida ja seetõttu peeti tedagi hulluks ning pandi ka teda vaimuhaiglasse. Tegelikult tuleb välja, et ebanormaalsed inimesed pole meist erinevad, vaid saatus on neile määranud selle kohutava elu. (119sõna) Ebanormaalseks annab teeselda. Seda ei saa kindlaks teha. Nagu ma enne mainisin, siis need kinnised asutused teevadki meid ebanormaalseteks. Näite toon ,, Lendas üle käopesa`` filmi põhjal, kus Randall McMurphy läks hullumajja teeseldes vaimuhaiget, kuid seal olles suri ta sõber Billy Bibbit tehes enesetapu ning see situatsioon muutis ka McMurphy vaimuhaigeks. Inimesed, kes on kinnises asutuses, nad pole rumalamad kui need inimesed, keda pole seal. ,, Lendas üle käopesa`` filmis peeti Pealik Bromdeni vaimuhaigeks kuigi ta seda polnud. Seda mõistis McMurphy kui hakkas temaga lähemalt suhtlema ning ei saanud lõpuks aru, miks ta seal on. Nende näidetega sain kinnitada oma sõnu, et hullumajad pole õige koht mitte ühegi
inimpatsiendile. Esimene katse ebaõnnestus, sest materjal oli veel mitte puhas ning patsient sai tugeva allergilise reaktsiooni. Kuu aja pärast olid juba edukad. Sünteetilist insuliini õpiti tootma 1960. aastatel. 31. Vaimuhaiged keskajal Keskajal tekkis kriminaalsete vaimuhaigete mõiste, mis arutles moraalseid kõrvalkalleid. 19. sajandi keskpaigas oli tehtud spetsiaalsed varjupaigad vaimuhaigete jaoks. Vaimuhaiget käsitleti lapsena ning nende poolt tehtud tapmist leiti mittetahtlikuna. Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt „moraalsest haigestumisest“. (Keskajal Euroopas oli 275 000 vaimuhaiget, mille hävitamiseks loodud gaasikambrid said holokausti tööriistadeks. Vaimuhaigete hukkamine oli
filmidele? Ühendriikides tehtud küsitluste põhjal on umbkaudselt hinnatud, et kosmosetulnukad on endaga korduvalt kaasa viinud 3,7 miljonit ühendriiklast ja sooritanud nendega omavolilisi füsioloogilisi katseid. Kui juba ligi 4 miljonit inimest on olnud lähikontaktis tulnukatega, siis mis teadlastel viga on, et ei suuda nendega kontakti luua? Kas teadlased teevad halba tööd või on ühendriikides 4 miljonit vaimuhaiget? Äkki hoopis tulnukad ei taha, et neid leitakse ja tahavad ainult meid uurida ning teavad, kuidas meie ,,kõrgelt arenenud tehnika" eest peituda. Kui neil on olemas juba vahendid, millega universumis ringi reisida, siis ei kõla viimane väide üldse ulmeliselt. Inimeste kokkupuudet tulnukatega ei saa maha salata, sest neid, kes väidavad selle kogemuse läbielamist, on palju ja nende mälestustel on ka mitmeid ühiseid jooni. Üheks selliseks
Rouault'i töödes on näha raskeid ja jõulisi kontuure nagu kirikuakendelgi. Ta püüdis oma teostega teenida katoliiklust ja armastas maalida piibli ainetel või luua kriitilisi moraliseerivaid teoseid. Temagi loobus valguse ja varjudega modelleerimisest ning ruumilisest sügavusest mis tegigi võimalikuks ajutise koostöö foovidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund - ekspressionism. Ekspressionismi eelkäiateks võib pidada Edvard Munchi ja vaimuhaiget Vincent van Goghi, aga järjekindlalt hakkasid "väljendust" rõhutama just foovid. Samal ajal tekkis ka Saksamaal väljenduslik kunst, aga seal oli eneseväljenduse põhisisuks hoopis rahutus, tihti ka ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Terminit "ekspressionism" kasutatakse põhiliselt just saksa väljenduskunsti kohta. 19. ja 18. sajandi vahetusel olid noorte, opositsiooniliselt meelestatud kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch.
Esimene inglise keelne film oli Formanil ,,Lahtirebimine"(,,Taking Off"). 1971 aasta moodne komöödia pereväärtuste muutmisest 70ndatel, kus kaasa mängisid tulevased staarid Georgia Engel ja Carly Simon. Film osutus edukaks võites mitmeid auhindu, sealhulgas zürii eriauhinna filmifestivalil Cannes. ,,Lendas üle käopesa" (,,One Flew Over the Cuckoo's Nest")(1975) Jack Nicholsoni poolt kehastatud Randall McMurphy teeskleb vanglast pääsemiseks vaimuhaiget ja satub hullumajja. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorra ja domineeriva vanemõe Ratchediga, keda mängib Louise Fletcher. Õde Ratched üritab McMurphyt kontrolli all hoida, kuid too inspireerib teisi patsiente samuti Ratchedile vastu astuma. Seda tehakse mitmel viisil, kuid kui Ratchedi surve all üks patsientidest end tapab, ründab McMurphy Ratchedit. McMurphyle tehakse seejärel lobotoomia. Teised patsiednid arvavad, et McMurphy põgenes, kuid
Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, prostituudid jne. Martin Kallikak, Se - 7 last, 495 3 vaimselt alaarenenud 2 alkohoolikut 1 seksuaalselt lodev arstid, juristid, õpetajad, ärimehed jne. Steriliseerimine Eugenics Section of the American Breeders' Association soovitab (1914 ) defektsed klassid steriliseerida.
Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, prostituudid jne. Martin Kallikak, Se - 7 last, 495 3 vaimselt alaarenenud 2 alkohoolikut 1 seksuaalselt lodev arstid, juristid, õpetajad, ärimehed jne. Steriliseerimine Eugenics Section of the American Breeders' Association soovitab (1914 ) defektsed klassid steriliseerida.
seis. Ma teen Teile ülesandeks, härra minister, astuda vajalikke samme rahaasjade korrastamiseks, härra minister ja toetada nõnda Minu ettevõtmisi." Ludwigil tuli oma losside ehitamine ja kujundamine vähemalt nii kauaks peatada, kui ta senised võlad on tagasi makstud. Ta üritas siiski igalt poolt laenu saada, aga talle ei antud. Kuningas oli juba meeleheites, milles hakati süüdistama väljakujunenud vaimuhaiguse ilminguid. Gudden, kes ravis vaimuhaiget printsi Ottot, pidi nüüd ka hakkama tegelema ka tema venna, kuningaga. Kuningas kannatas paranoia all, ta tuli kuulutada parandamatuks ja arvestada tema vaimsete võimete edasise kahanemisega, ta vaba taha oli täielikult välistatud ning tema võimed riiki juhtida olid pärsitud ja see pärsitus kestis terve eluaja. See tulenes pärilikust 10 soodumusest, seda turgutas ta kasvatus, selle arengut kiirendasid ta eluviis ja elukogemused,
Spetsiaalseid varjupaiku hakati looma 15.-16.saj., kui Euroopa, vabanenuna pidalitõvest, sai mahti rohkem tähelepanu pöörata vaimuhaigustele. (Näiteks on väidetud, et 12.saj. oli Inglismaal ja Shotimaal 220 pidalitõbiste varjupaika 1,5 milj. elaniku kohta.) Esialgu olid varjupaigad segatüüpi - kerjustele, hulludele jt. tülikatele ühiskonnaliikmetele. Tegelikult oli esimene vaimuhaigete varjupaik asutet varem, St.Mary of Bethelem 1243. a. 1403. a. oli seal 6 vaimuhaiget meest. 1547. a. andis kuningas Henry VIII selle üle Londoni linnale ja sellest ajast peeti seal ainult vaimuhaigeid. “Bedlam” oli üheks Londoni tähtsamaks turistlikuks vaatamisväärsuseks, konkureerides Westminster Abbey ja Londoni Toweriga. Sinna müüdi pileteid veel 19. saj. nagu loomaaeda. Millekski ohtliku looma taoliseks vaimuhaiget siis peetigi. Ahelais. Toiduks supisse murendatud leib. Uue arusaama vaimuhaigetest - et needki on inimesed - tõi kaasa humanistlik reform
Siis, tänu avalikkuse tähelepanule ja omaste ning kiriku protestidele, gaasitamine (,,desinfektsioon") lõppeb, eutanaasia projekt nihkub kõrgelt riiklikult tasandilt madalamale, haiglate, tasandile. See nn "metsik eutanaasia" saab osaks natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üdse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nõukogude meditsiini üldiseloomustus (sh nn pseudoteadused) Arstiabi korraldus NSVLiidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSVLiidus tervishoiu arengut pärssis, oli riigi hirm oma elanike ees, millega kaasnes teatav salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse
19. sajandi keskpaigas tekkisid sellistele spetsiaalsed varjupaigad (enam ei hukatud, ega vangistatud neid kurjategijaid, keda meditsiin vaimuhaigeteks kuulutas). Diskussioon oli mõnikord äge ja tollest ajast on dokumente, mis käsitlevad meditsiini, psühhiaatria ja seaduse segaseid suhteid (nt The McNaghten rules). (Eristav suhtumine vaimuhaigeks tunnistatud kurjategijatesse on vana, näiteid tuleb nii antiikmaailmast, Indiast kui araabia kultuurist. Üldiselt on seisukoht, et vaimuhaiget võib käsitleda lapsena ning aset leidnud tapmist mittetahtlikuna.) Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas siiski alles 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt ,,moraalsest haigestumisest". Kriminaalantropoloogia eeldas kurikalduvust olevat valdavalt pärilikku algupära, põhjustatud nö atavismide poolt inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele
kokku… A. Nõrgamõistuslikud: Goddard, H.H. (1912). The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland’i. Nõrgamõistuslike laste kool. Deborahil vaimseks vanuseks 9aastase lapse mõistus. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ). Kallikak’i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, prostituudid jne. Martin Kallikak, Se - 7 last, 495 3 vaimselt alaarenenud 2 alkohoolikut 1 seksuaalselt lodev arstid, juristid, õpetajad, ärimehed jne. 2 sõdurit tulid koju erinevatest paikadest. 1 vendadest satub kõrtsi, kus oli
Siis, tänu avalikkuse tähelepanule ja omaste ning kiriku protestidele, gaasitamine (,,desinfektsioon") lõppeb, eutanaasia projekt nihkub kõrgelt riiklikult tasandilt madalamale, haiglate, tasandile. See nn "metsik eutanaasia" saab osaks natsionaalsotsialistlikust arstieetikast, milles arsti kohustused ühiskonna ees on suuremad kui patsiendi ees. Surmamismeetodeiks saavad mürgi annustamine ning näljutamine. Üdse tapeti sakslaste poolt Euroopas umbkaudu 275 000 vaimuhaiget. Nn ,,eutanaasia", sündinud küll eugeenilise praktika raames, oli siiski pigem majandusliku kaalutluse väljendus. Biologiseeritud mõtte tuleva inimtõu parandamisele suunatud meetmed avaldusid ,,alaväärsete" steriliseerimispraktikas, Saksamaal ka komplekses seadusandluses (nn Nürnbergi Seadused), mis käsitlesid rassipuhtust (segaabielusid) jne. Kavade kohaselt peeti vajalikuks steriliseerida riigis
annaabi.ee 
