Vaimse tervise eksami küsimused ja vastused (0)
I
1. Millist isiksushäiret iseloomustab järgnev: ebastabiilne ja kõikuv suhtemuster,
primitiivne idealiseerimine, „must-valge“ mõtlemine, impulsiivsus,
manipulatiivsed suitsiidkatsed?
a) Histriooniline isiksushäire
b) Nartsissisistlik isiksushäire
c) Borderline (piirialane) isiksushäire
d) Skisoidne isiksushäire
2. Milline järgnevaist ei kuulu intergratiivravi elementide hulka:
a) Perekonna kesksus
b) Sümptomi kesksus
c) Ravimeeskond
d) Vajadustest lähtumine
3. Kes moodustavad integratiivravi meeskonna ja miks selline kooslus on
vajalik?
Meeskonda moodustavad vähemalt kaks liiget, arst (psühhiaater) ja vaimse tervise õde,
siia kuulub ka automaatselt psühholoog, protsessi võidakse kaasata ka logopeedi,
tegevusterapeuti, sotsiaaltöötajat ja teisi. Vähemalt üks liige algsest kooseisust peab
jääma protsessi lõpuni.
Erinevatest professioonidest koosnev töörühm tagab mitmekülgsuse patsiendi seisundi
hindamisel, vajaduste planeerimisel ja ravis.
4. Mille poolest erineb psühhootiline episood skisofreeniast?
Psühootiline episood on kiire ning ägeda algusega vähemalt 2 nädala vältel, tavalisest
seisundist mindakse järsku üle ebanormaalsesse seisundisse, millele on omased
spetsiifilised sümptomid. Tavaliselt tervistutakse 2-3 kuu vältel, või ka mõne nädala kui
ka ühe päeva jooksul. Sch on krooniline haigus kus psühhootilised episoodid esinevad
mitmel korral, ning sch saab diagnoosida vaid 6 kuu vältel esinenud sümptomite põhjal,
lisaks sch ei ole täielikult ravitav, saab hoida sümptomeid kontrolli all. Psühhootiline
episood ei tähenda ilmtingimata sch.
5. Kirjelda Aspergeri sündroomi põhisümptomaatikat, mille poolest erinev
autistlikust häirest?
6. Milline on skisofreenia negatiivne sümptomaatika?
Negatiivsed sümptomid- normaalsete funktsioonide nõrgenemine või kadu: apaatia,
kõnevaegus, tahteaktiivsuse langus, emotsioonide tuimenemine.
7. Nimeta vaimset tervist mõjutavad tegurid:
Sotsiaalne tugi ja muud suhted : perekonnasuhted, kool, töö, ühiskond ja muud
ühiskondlikud asutused.
Individuaalsed tegurid ja kogemused: füüsiline tervis, kohanemisvõime, emotsioonid-
mõtted-teod, autonoomia, individuaalsus.
Ühiskondlikud struktuurid: sotsiaalpoliitika, majanduslik seis, võimalus hariduse
saamiseks, elamistingimused.
Kultuurilised väärtushinnangud: vaimse tervise ja psüühikahäire mõiste kultuuris,
võrdsusõigus, vaimse tervise interpreteerimine vastavalt kultuurile.
8. Kirjelda bipolaarse meeleoluhäire episoode ja sümptomaatikat:
Bipolaarne häire on psüühikahäire, mil vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja
energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja
energia langus (depressioon). Maania on selgelt eristatav episood, ebanormaalselt
kõrgenenud, ekspansiivselt või ärritunudlt meeleolu tõus, mis kestab vähemalt 1 nädal.
Maania sümptomid: ülikõrge enesehinnang ja suuruskujutlus, mõttelend, vähenenud
unevajadus, ülim kalduvus nauditavatele tegevustele, aktiivsuse tõus ja
psühhomotoorika ebastabiilsus, tähelepanuhäire.
Depressiooni 3 sümptomit: alanenud meeleolu mis on intensiivsem ja püsivam kui
lihtsalt pettumus; huvi ja rahuldustunde kadu; väsimus ka energia kadu.
9. Kui kaua peavad peamised sümptomid olema kestnud, et diagnoosida
depressioon?
a) 3 nädalat
b) Vähemalt 2 nädalat
c) Vähemalt 6 kuud
10.
Millised on õendustegevused suitsidaalse patsiendi puhul? (Nimeta 4
peamist)
Vestle, ja kui märkad et vestlusest tuleb märkus lootusetule seisule „ma ei taha
elaada“, ole ettevaatlik, teavita kolleege ja raviarsti.
Loo terapeutiline suhe, räägi rahulikult ja avalda empaatiat, ära mõista pti hukka,
ära anna lubadusi mida sa ei suuda täita.
Dokumenteeri tähtsaim teave õenduslukku
Ole valvas, võtta suitsiidi märke tõsiseslt
Jälgi patsienti, ära jäta pti üksinda/järelvalveta, võimalusel eemalda pti ümbrusest
ohustavad esemed.
11.
Mida peab võtma arvesse dementse patsiendiga suhtlemisel?
Tutvusta ennast, räägi rahulikult, üks käsk korraga.
D. patsient ei pruugi aru saada kus ta on ja kes ta on; d.patsient ei suuda täita
kompleksseid ülesandeid; pt.on häiritud lõhimälu ja abstraksse mõtlemise oskus; lisaks
kaob ka varem omandatute teadmiste kasutamine (apraksia); pt-võib olla ärritunud,
ekselda, võib arvata et keegi varastas tema raha, et tema sugulased ei ole need kes
nad ennast väidavad.
12.
Kirjelda deliiriumi sümptomaatikat:
Inimene ei tunne valu!
Keskendumisvõime null (jooksvad silmad, ei suuda luua silmsidet)
Näol punakas-sinised ketendavad laigud.
Ei orienteeru ajas, ruumis, endas.
Teadvus on hägunenud.
Psühhomotoorsed häired
Rahustid ei aita vaid teevad olukorra hullemaks (v.a. alkoholivõõrutuse korral)
13.
Nimeta vaimse alaarengu neli puudeastet:
a) Sügav IQ alla 20-25, vaimne areng vastab 0-2a lapse vaimsele arengule
b) Raske IQ 20-25-35-40, vaimne areng vastab 2-4a lapse vaimsele arengule
c) Mõõdukas IQ 35-40 -50-55, vaimne areng vastab 4-7a-lapse arengule
d) Kerge IQ 50-55-70-75, vaimne areng vastab 7-12a lapse v-arengule
14.
dementsus on:
a) haigus
b) sündroom
c) sümptom
15.
nimeta 3 dementsust põhjustavat haigust:
a) Alzheimeri tõbi
b) Vaskulaarne dementsus
c) Lewy kehade tõbi
16. vaimupuue on:
a) haigus
b) intellektipuue, mis on diagnoositud enne 18. eluaastat
c) sündroom
d) sümptom
II
1. Millist isiksushäiret iseloomustab järgnev: tema ise ja tema olemasolu ei ole
talle iseenesestmõistetavad- pidev mure ja rahutus sellepärast panevad
mobiliseerima kogu energia selleks, et varjata tühjust enese sees. Tal puudub sügav
huvi välise maailma ja teiste inimeste vastu ning kogu tema funktsioneerimine
toimub teiste arvel. Iseloomulikuks ainulaadsuse tunne ja tähelepanu ning imetluse
püüd.
a) Histriooniline isiksushäire
b) Nartsissistlik isiksushäire
c) Borderline (piirialane) isiksushäire
d) Skisoidne isiksushäire
2. Milline järgnevaist ei kuulu integratiivravi elementide hulka:
a) Perekonna kesksus
b) Sümptomi kesksus
c) Ravimeeskond
d) Vajadustest lähtumine
3. Kes moodustavad integratiivravi meeskonna ja miks selline kooslus on
vajalik?
Meeskond koosneb vähemalt 2 liikmest, arstist (psühhiaater) ja vaimse tervise õde, siia
kuulub ka automaatselt psühholoog, protsessi võidakse kaasata ka logopeed,
sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut. Vähemalt üks liige algsest koosseisust peab jääma
protsessi lõpuni.
Erinevatest professioonidest koosnev täärühm tagab mitmekülgsuse patsiendi seisundi
hindamise, vajaduste planeerimisel ja ravis.
4. Mille poolest erineb psühhootiline episood skisofreeniast?
Psühootiline episeed on kiire algusega 2 nädala vältelt, selgelt normaalsest seisundist
mindakse üle ebanormaalsesse, episoodile on omased sümptomid ja episood võib olla
põhjustatud tugevast stressist. Inimene tervistub tavaliselt 2-3 kuu jooksul võib ka kiiremini,
isegi 1 päevaga. Sch on krooniline haigus kus episoodid tekkivad mitu korda, sch
diagnoositakse 6 kuu vältel esinevate sümptomite põhjal. Psühhootiline episood ei tähenda
ilmtingimata sch tekkimist.
5. Nimeta autismi põhisümptomaatika, mille poolest erineb Aspergeri
sündroomist?
6. Milline on skisofreenia positiivne sümptomaatika?
Positiivsed sümptomid e. produktiivsed- normaalsete psüühiliste protsesside häirumine:
hallutsinatsioonid, meelepetted, laialivalguv kõne, sihitu käitumine.
7. Nimeta vaimset tervist mõjutavad tegurid:
Sotsiaalne tugi ja suhted: perekonnaliikmed, töö, kool, ühiskond üldiselt, ühiskondlikud
asutused
Individuaalsed tegurid ja kogemused: emotsioonid-mõtted-teod, individuaalsus,
autonoomia, füüsiline tervis, võime kohaneda, eneseväärikus, enesehinnang
Ühiskondlikkud struktuurid:sotsiaalpoliitika, majanduslik olukord, võime saada haridust,
elamistingimused.
Kultuurilised väärtushinnangud: mis on normaalne ja ebanormaalne, mis on vaimse
tervise ja psüühikahäire mõiste ühiskonnas
8. Kirjelda bipolaarse meeleoluhäire episoode ja sümptomaatikat:
Bipolaarne häire on psüühikahäire, mil vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja
energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja
energia langus (depressioon)
Maania on selgelt eristatav periood, mil meeleolu on ebanormaalselt kõrgenenud,
ekspansiivne või ärritunud ja kestab vähemalt 1 nädal.
Maania sümpt: ülikõrge enesehinnand ja suuruskujutlus, mõtelend, tähelepanu häire,
ülim kalduvus nauditavatele tegevustele, unevajaduse vähenemine, kõrge aktiivsus ja
psühhomotoorika rahutus.
Depressiooni sümpt: alanenud meeleolu; huvi ja rahuldustunde kadu; väsimus ja
energia kadu
9. Depressiooni negatiivsed mõjud on:
a) Negatiivsed füüsilised mõjud
b) Negatiivsed kognitiivsed mõjud
c) Negatiivsed toimetulekulised mõjud
d) Negatiivsed kognitiivsed, füüsilised ja toimetulekulised mõjud
10.
Millised on depressiooni tekkepõhjused? (nimeta 3).
Elulised muutused( abielulahutus, paarisuhte purunemine, lähedase inimese surm, töötuks
jäämine, äsja diagnoositud haigus endal või lähedasel inimesel)
Pärilikkus
Pikaajaline stress
Hormonaalsed muutused
Muutused aju keemilises tasakaalus
Alkoholi ja uimastite tarbimine
Päevavalguse muutumine
Ravimite kõrvaltoimed
Lapsepõlve hingetraumad
11.
Mida peab võtma arvesse dementse patsiendiga suhtlemisel?
Tutvusta ennast; räägi rahulikult ja aeglasel, vajadusel korda, üks käsk korraga
Pt võib: ei orienteeru ajas kohas ruumis; ei ole võimelised kompleksseid ülesandeid
täitma, häiritud lühimälu, afaasia, agnoosia, apraksia, pt.võib muutuda agressiivseks
kohatu käitumise korral.
12.
Nimeta deliiriumi tekkepõhjused:
Rasked infektsioonid (kuseteedes, sepsis)
Ainevahetushäired (vedelikupuudus)
Ajuvereringe häire (nt.insult)
Südame-veresoonkonna häired (nt.infarkt)
Mürgistus
Alkoholi – narkootikumide võõrutus
Kõrge vanus
Nägemis ja kuulmishäired
Traumad
Operatsiooni järgne periood
Alaravitud valu
13.
Vaimse alaarengu puudeasted on:
a) sügav iq alla 20-25 -0-2a
b) raske iq 20-25-35-40-2-4a
c)mõõdukas iq 35-40 – 50-55 – 4-7a
d) kerge iq 50-55- 70-74- 7-12a
14. dementsus on:
a)
b) sündroom
c)
15. Mis on liitpuue? Too näide 2 või enama puude koosesinemisest ühel inimesel:
Liitpue on seisund mil inimesel on vähemalt 2 puuet. Nt liikumispue ja nägemispuue.
16. vaimupuue on:
a)haigus
b) intellektipuue, mis on diagnoositud enne 18. eluaastat
c) sündroom
d) sümptom
Väga põhjalik materjal eksamiks 27lk.
Kõige suuremas suitsiidide riskirühmas on, Milline neist ei ole stressiga seotud ärevushäire, Sagedasemate õpiraskuste hulka ei kuulu, Luulud ja meelepetted on üks ja sama asi jne....
Sarnased õppematerjalid
20
docx
KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020
1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused
2.Kõhulahtisus 2.Depressioon
3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused
4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused
5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede
infektsioonid
6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus
..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused
DEPRESSIOON
Esinemine:
Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9%
Esmatasandi haigetel 6%(15,4%)
Statsionaarsetel haigetel 11%-l
Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus
Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja
väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevik
Õiguskaitseasutuste süsteem
44
odt
Psühhopatoloogia kordamisküsimused
Kordamisküsimused eksamiks (2013)
Psüühikahäirete tekkepõhjused
Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi
avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on
rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud
psühholoogilisi probleeme.
Tekkepõhjused:
Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt
Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma).
Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides.
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma,
83
docx
Psühhopatoloogia
Psühhopatoloogia
PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK
JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE
KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED
Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi
Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi:
kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme
Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia
ja ravi seaduspärasused
Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja
ühiskondlike muutuste vahel
Psüühikahäire
45
docx
Kliiniline psühholoogia konspekt
- Kokkuleppe aluseks on erialateadmised kliiniline kogemus, teadusuurimused,
teooriad
- Ebanormaalsuse tunnused ja kriteeriumid on diagnostikajuhistes kirjas (RHK -10;
DSM-IV)
Mis on normaalne käitumine?
Ebanormaalsuse piirid muutuvad aja jooksu, seetõttu ei püüagi tänapäeva õpikud ega
häirete diagnostikajuhised ebanormaalsust defineerida vaid annavad momendil kehtiva
häirete loendi koos tunnuste ja kriteeriumitega (nt homoseksuaalsus)
- Vaimse häire esimeseks kriteeriumiks on võime täita sotsiaalset rolli nt ise
toimetuleku oskus
- Teine kriteerium o net inimene ise ei saa sinna midagi parata ja ta ei saa terveks end
lihtsalt kokku võttes (,,tule välja ja hakka midagi tegema" depressiooni puhul ei ole
võimalik end lihtsalt kokku võtta)
Millised psüühika- ja käitumishäireid esineb?
Rahvusvaheline Häirete Kvalifikatsioon ehk RHK
Psüühikahäirete seletuse ja ravimise ajalugu
19
docx
Psühhosomaatika
(alkohoolikud jt).
Dissotsiatiivsed häired: Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja
vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel.
Bipolaarne meeleoluhäire
Maniakaalne episood:
Püsivalt kõrgenenud meeleolu.
Kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulmõteteks.
Energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus mis võivad areneda agressiivseks või
vägivaldseks käitumiseks.
Ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus.
Kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus.
Seksuaalsuse tõus.
Unevajaduse vähenemine
Söömise, joomise, isikliku hügieeninõuete eiramine kuni ohtlike terviseseisunditeni ja
enesehooldamatuseni.
Mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus, upsakus,
mühaklik käitumine.
Ärrituvus ja kahtlustamine võivad areneda tagakiusamisluuluks.
26
docx
Psühholoogia
ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid.
Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt.
Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks
PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on
erinevate tegevuste sooritamisel aktiivsed. PET animatsioon (flash)
Mõtlemiseks
1. Kindlasti olete kuulnud väidet, et inimese aju suuruse ja tema vaimse võimekuse vahel ei ole
mingit seost. Mis teie arvate? Põhjendage!
2. Siin on mõnede loomade ajude pildid võrreldes inimese ajuga. Millised on peamised
(funktsionaalsed) erinevused ja mida see ütleb nende loomade infotöötlusprotsesside kohta? Kas
nende piltide põhjal saab väita, et 'loom on loll'?
Tunnetusprotsessid I Aisting Taju Tähelepanu
Tunnetusprotsessid e. kognitiivsed protsessid: psüühilised protsessid, mille käigus luuakse
infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest.
76
docx
Psühhosomaatika
Dissotsiatiivsed häired
Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute
aistingute ning liigutuste kontrolli vahel.
Bipolaarne meeleoluhäire
Maniakaalne episood:
püsivalt kõrgenenud meeleolu
kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulumõteteks
energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus – mis võivad areneda agressiivseks või
vägivaldseks käitumiseks
ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus
kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familaarsus
seksuaalsuse tõus
unevajaduse vähenemine
söömise, joomise, isikliku hügeeninõuete eiramine kuni ohtlike
terviseseisunditeni ja enesehooldamatuseni
mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus,
upsakus, mühaklik käitumine.
Ärrituvus ja kahtlustamine võivad areneda tagakiusamisluuluks
32
docx
Oska ja julge otsida abi
........................................................................
8. UURIMUSLIK OSA...........................................................................................
KOKKUVÕTE..........................................................................................................
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................
SISSEJUHATUS
Minu uurimistöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade noorte peamistest vaimse
tervise probleemidest, ning anda infot, mis aitaks noortel otsida abi. Vaimne
tervis on üldise tervise lahutamatu osa. Terviseinfo.ee andmetel HBSC (2014)
uuringu järgi on levinumaks tervisekaebuseks poiste seas ärrituvus ja halb tuju,
mida esineb 41% ning raskused uinumisel 40% poisil, tüdrukute seas on
1
levinumaks probleemiks kurvameelsus 51% tüdrukul. Vaimse tervise
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid