Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaimse tervise eksami küsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid




1. Millist isiksushäiret iseloomustab järgnev: ebastabiilne ja kõikuv suhtemuster, primitiivne idealiseerimine, „must-valge“ mõtlemine, impulsiivsus, 
manipulatiivsed suitsiidkatsed?
a) Histriooniline isiksushäire
b) Nartsissisistlik isiksushäire
c) Borderline (piirialane) isiksushäire
d) Skisoidne isiksushäire 2. Milline järgnevaist ei kuulu intergratiivravi elementide hulka: a) Perekonna kesksus
b) Sümptomi kesksus
c) Ravimeeskond
d) Vajadustest lähtumine 3. Kes moodustavad integratiivravi meeskonna ja miks selline kooslus on  vajalik?  Meeskonda moodustavad vähemalt kaks liiget, arst (psühhiaater) ja vaimse tervise õde, 
siia kuulub ka automaatselt psühholoog, protsessi võidakse kaasata ka logopeedi, 
tegevusterapeuti, sotsiaaltöötajat ja teisi. Vähemalt üks liige algsest kooseisust peab 
jääma protsessi lõpuni.  Erinevatest professioonidest koosnev töörühm tagab mitmekülgsuse patsiendi seisundi 
hindamisel, vajaduste planeerimisel ja ravis. 4. Mille poolest erineb psühhootiline episood skisofreeniast? Psühootiline episood on kiire ning ägeda algusega vähemalt 2 nädala vältel, tavalisest 
seisundist mindakse järsku üle ebanormaalsesse seisundisse, millele on omased 
spetsiifilised sümptomid. Tavaliselt tervistutakse 2-3 kuu vältel, või ka mõne nädala kui 
ka ühe päeva jooksul. Sch on krooniline haigus kus psühhootilised episoodid esinevad 
mitmel korral, ning sch saab diagnoosida vaid 6 kuu vältel esinenud sümptomite põhjal, 
lisaks sch ei ole täielikult ravitav, saab hoida sümptomeid kontrolli all. Psühhootiline 
episood ei tähenda ilmtingimata sch. 5. Kirjelda Aspergeri sündroomi põhisümptomaatikat, mille poolest erinev  autistlikust häirest? 6. Milline on skisofreenia negatiivne sümptomaatika?  Negatiivsed sümptomid- normaalsete funktsioonide nõrgenemine või kadu: apaatia, 
kõnevaegus,      tahteaktiivsuse langus, emotsioonide tuimenemine. 7. Nimeta vaimset tervist mõjutavad tegurid:  Sotsiaalne tugi ja muud suhted : perekonnasuhted, kool, töö, ühiskond ja muud 
ühiskondlikud asutused.  Individuaalsed tegurid ja kogemused: füüsiline tervis, kohanemisvõime, emotsioonid-
mõtted-teod, autonoomia, individuaalsus.  Ühiskondlikud struktuurid: sotsiaalpoliitika, majanduslik seis, võimalus hariduse 
saamiseks, elamistingimused.  Kultuurilised väärtushinnangud: vaimse tervise ja psüühikahäire mõiste kultuuris, 
võrdsusõigus, vaimse tervise interpreteerimine vastavalt kultuurile. 8. Kirjelda bipolaarse meeleoluhäire episoode ja sümptomaatikat:


 Bipolaarne häire on psüühikahäire, mil vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja 
energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja
energia langus (depressioon). Maania on selgelt eristatav episood, ebanormaalselt 
kõrgenenud, ekspansiivselt või ärritunudlt meeleolu tõus, mis kestab vähemalt 1 nädal.  Maania sümptomid: ülikõrge enesehinnang ja suuruskujutlus, mõttelend, vähenenud 
unevajadus, ülim kalduvus nauditavatele tegevustele, aktiivsuse tõus ja 
psühhomotoorika ebastabiilsus, tähelepanuhäire.  Depressiooni 3 sümptomit: alanenud meeleolu mis on intensiivsem ja püsivam kui 
lihtsalt pettumus; huvi ja rahuldustunde kadu; väsimus ka energia kadu. 9. Kui kaua peavad peamised sümptomid olema kestnud, et diagnoosida  depressioon?
a) 3 nädalat
b) Vähemalt 2 nädalat
c) Vähemalt 6 kuud 10. Millised on õendustegevused suitsidaalse patsiendi puhul? (Nimeta 4  peamist)  Vestle, ja kui märkad et vestlusest tuleb märkus lootusetule seisule „ma ei taha 
elaada“, ole ettevaatlik, teavita kolleege ja raviarsti.  Loo terapeutiline suhe, räägi rahulikult ja avalda empaatiat, ära mõista pti hukka,
ära anna lubadusi mida sa ei suuda täita.  Dokumenteeri tähtsaim teave õenduslukku  Ole valvas, võtta suitsiidi märke tõsiseslt  Jälgi patsienti, ära jäta pti üksinda/järelvalveta, võimalusel eemalda pti ümbrusest
ohustavad esemed. 11. Mida peab võtma arvesse dementse patsiendiga suhtlemisel?  Tutvusta ennast, räägi rahulikult, üks käsk korraga.  D. patsient ei pruugi aru saada kus ta on ja kes ta on; d.patsient ei suuda täita 
kompleksseid ülesandeid; pt.on häiritud lõhimälu ja abstraksse mõtlemise oskus; lisaks 
kaob ka varem omandatute teadmiste kasutamine (apraksia); pt-võib olla ärritunud, 
ekselda, võib arvata et keegi varastas tema raha, et tema sugulased ei ole need kes 
nad ennast väidavad. 12.  Kirjelda deliiriumi sümptomaatikat:  Inimene ei tunne valu!  Keskendumisvõime null (jooksvad silmad, ei suuda luua silmsidet)  Näol punakas-sinised ketendavad laigud.  Ei orienteeru ajas, ruumis, endas.  Teadvus on hägunenud.  Psühhomotoorsed häired  Rahustid ei aita vaid teevad olukorra hullemaks (v.a. alkoholivõõrutuse korral) 
13. Nimeta vaimse alaarengu neli puudeastet: a) Sügav IQ alla 20-25, vaimne areng vastab 0-2a lapse vaimsele arengule
b)    Raske IQ 20-25-35-40, vaimne areng vastab 2-4a lapse vaimsele arengule
c)    Mõõdukas IQ 35-40 -50-55, vaimne areng vastab 4-7a-lapse arengule
d)    Kerge IQ 50-55-70-75, vaimne areng vastab 7-12a lapse v-arengule 14. dementsus on:  a) haigus
b) sündroom


c) sümptom 15. nimeta 3 dementsust põhjustavat haigust: a) Alzheimeri tõbi
b) Vaskulaarne dementsus
c) Lewy kehade tõbi         16. vaimupuue on: a) haigus
b) intellektipuue, mis on diagnoositud enne 18. eluaastat
c) sündroom
d) sümptom II 1. Millist isiksushäiret iseloomustab järgnev: tema ise ja tema olemasolu ei ole  talle iseenesestmõistetavad- pidev mure ja rahutus sellepärast panevad 
mobiliseerima kogu energia selleks, et varjata tühjust enese sees. Tal puudub sügav 
huvi välise maailma ja teiste inimeste vastu ning kogu tema funktsioneerimine 
toimub teiste arvel. Iseloomulikuks ainulaadsuse tunne ja tähelepanu ning imetluse 
püüd.
a) Histriooniline isiksushäire
b) Nartsissistlik isiksushäire
c) Borderline (piirialane) isiksushäire
d) Skisoidne isiksushäire 2. Milline järgnevaist ei kuulu integratiivravi elementide hulka: a) Perekonna kesksus
b) Sümptomi kesksus
c) Ravimeeskond
d) Vajadustest lähtumine 3. Kes moodustavad integratiivravi meeskonna ja miks selline kooslus on  vajalik?  Meeskond koosneb vähemalt 2 liikmest, arstist (psühhiaater) ja vaimse tervise õde, siia 
kuulub ka automaatselt psühholoog, protsessi võidakse kaasata ka logopeed, 
sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut. Vähemalt üks liige algsest koosseisust peab jääma 
protsessi lõpuni.   Erinevatest professioonidest koosnev täärühm tagab mitmekülgsuse patsiendi seisundi 
hindamise, vajaduste planeerimisel ja ravis. 4. Mille poolest erineb psühhootiline episood skisofreeniast? Psühootiline episeed on kiire algusega 2 nädala vältelt, selgelt normaalsest seisundist 
mindakse üle ebanormaalsesse, episoodile on omased sümptomid ja episood võib olla 
põhjustatud tugevast stressist. Inimene tervistub tavaliselt 2-3 kuu jooksul võib ka kiiremini, 
isegi 1 päevaga. Sch on krooniline haigus kus episoodid tekkivad mitu korda, sch 
diagnoositakse 6 kuu vältel esinevate sümptomite põhjal. Psühhootiline episood ei tähenda 
ilmtingimata sch tekkimist.


5. Nimeta autismi põhisümptomaatika, mille poolest erineb Aspergeri  sündroomist? 6. Milline on skisofreenia positiivne sümptomaatika? Positiivsed sümptomid e. produktiivsed- normaalsete psüühiliste protsesside häirumine: 
hallutsinatsioonid, meelepetted, laialivalguv kõne, sihitu käitumine. 7. Nimeta vaimset tervist mõjutavad tegurid:  Sotsiaalne tugi ja suhted: perekonnaliikmed, töö, kool, ühiskond üldiselt, ühiskondlikud 
asutused  Individuaalsed tegurid ja kogemused: emotsioonid-mõtted-teod, individuaalsus, 
autonoomia, füüsiline tervis, võime kohaneda, eneseväärikus, enesehinnang  Ühiskondlikkud struktuurid:sotsiaalpoliitika, majanduslik olukord, võime saada haridust, 
elamistingimused.  Kultuurilised väärtushinnangud: mis on normaalne ja ebanormaalne, mis on vaimse 
tervise ja psüühikahäire mõiste ühiskonnas 8. Kirjelda bipolaarse meeleoluhäire episoode ja sümptomaatikat:
Bipolaarne häire on psüühikahäire, mil vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja 
energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja
energia langus (depressioon)
Maania on selgelt eristatav periood, mil meeleolu on  ebanormaalselt kõrgenenud, 
ekspansiivne või ärritunud ja kestab vähemalt 1 nädal.
Maania sümpt: ülikõrge enesehinnand ja suuruskujutlus, mõtelend, tähelepanu häire, 
ülim kalduvus nauditavatele tegevustele, unevajaduse vähenemine, kõrge aktiivsus ja 
psühhomotoorika rahutus.
Depressiooni sümpt: alanenud meeleolu; huvi ja rahuldustunde kadu; väsimus ja 
energia kadu 9. Depressiooni negatiivsed mõjud on: a) Negatiivsed füüsilised mõjud
b) Negatiivsed kognitiivsed mõjud
c) Negatiivsed toimetulekulised mõjud
d) Negatiivsed kognitiivsed, füüsilised ja toimetulekulised mõjud 10. Millised on depressiooni tekkepõhjused? (nimeta 3). Elulised muutused( abielulahutus, paarisuhte purunemine, lähedase inimese surm, töötuks 
jäämine, äsja diagnoositud haigus endal või lähedasel inimesel) Pärilikkus Pikaajaline stress Hormonaalsed muutused Muutused aju keemilises tasakaalus


Alkoholi ja uimastite tarbimine Päevavalguse muutumine Ravimite kõrvaltoimed Lapsepõlve hingetraumad 11. Mida peab võtma arvesse dementse patsiendiga suhtlemisel? Tutvusta ennast; räägi rahulikult ja aeglasel, vajadusel korda, üks käsk korraga
Pt võib: ei orienteeru ajas kohas ruumis; ei ole võimelised kompleksseid ülesandeid 
täitma, häiritud lühimälu, afaasia, agnoosia, apraksia, pt.võib muutuda agressiivseks 
kohatu käitumise korral. 12. Nimeta deliiriumi tekkepõhjused:  Rasked infektsioonid (kuseteedes, sepsis)  Ainevahetushäired (vedelikupuudus)  Ajuvereringe häire (nt.insult)  Südame-veresoonkonna häired (nt.infarkt)  Mürgistus  Alkoholi – narkootikumide võõrutus  Kõrge vanus  Nägemis ja kuulmishäired  Traumad  Operatsiooni järgne periood  Alaravitud valu 13. Vaimse alaarengu puudeasted on: a) sügav iq alla 20-25 -0-2a
b) raske iq 20-25-35-40-2-4a
c)mõõdukas iq 35-40 – 50-55 – 4-7a
d) kerge iq 50-55- 70-74- 7-12a               14. dementsus on: a) 
b) sündroom
c)               15. Mis on liitpuue? Too näide 2 või enama puude koosesinemisest ühel inimesel: Liitpue on seisund mil inimesel on vähemalt 2 puuet. Nt liikumispue ja nägemispuue.               16. vaimupuue on: a)haigus
b) intellektipuue, mis on diagnoositud enne 18. eluaastat
c) sündroom
d) sümptom
Vaimse tervise eksami küsimused ja vastused #1 Vaimse tervise eksami küsimused ja vastused #2 Vaimse tervise eksami küsimused ja vastused #3 Vaimse tervise eksami küsimused ja vastused #4 Vaimse tervise eksami küsimused ja vastused #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Porgand12 Õppematerjali autor
Väga põhjalik materjal eksamiks 27lk.
Kõige suuremas suitsiidide riskirühmas on, Milline neist ei ole stressiga seotud ärevushäire, Sagedasemate õpiraskuste hulka ei kuulu, Luulud ja meelepetted on üks ja sama asi jne....

Sarnased õppematerjalid

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks
20
docx

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks

Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevik

Õiguskaitseasutuste süsteem
Psühhopatoloogia kordamisküsimused
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised ­ psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised ­ psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma,

Psühholoogia
Psühhopatoloogia
83
docx

Psühhopatoloogia

Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire

Psühhomeetria
Kliiniline psühholoogia konspekt
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

- Kokkuleppe aluseks on erialateadmised ­ kliiniline kogemus, teadusuurimused, teooriad - Ebanormaalsuse tunnused ja kriteeriumid on diagnostikajuhistes kirjas (RHK -10; DSM-IV) Mis on normaalne käitumine? Ebanormaalsuse piirid muutuvad aja jooksu, seetõttu ei püüagi tänapäeva õpikud ega häirete diagnostikajuhised ebanormaalsust defineerida vaid annavad momendil kehtiva häirete loendi koos tunnuste ja kriteeriumitega (nt homoseksuaalsus) - Vaimse häire esimeseks kriteeriumiks on võime täita sotsiaalset rolli nt ise toimetuleku oskus - Teine kriteerium o net inimene ise ei saa sinna midagi parata ja ta ei saa terveks end lihtsalt kokku võttes (,,tule välja ja hakka midagi tegema" depressiooni puhul ei ole võimalik end lihtsalt kokku võtta) Millised psüühika- ja käitumishäireid esineb? Rahvusvaheline Häirete Kvalifikatsioon ehk RHK Psüühikahäirete seletuse ja ravimise ajalugu

Kliiniline psühholoogia
Psühhosomaatika
19
docx

Psühhosomaatika

(alkohoolikud jt). Dissotsiatiivsed häired: Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel. Bipolaarne meeleoluhäire Maniakaalne episood: Püsivalt kõrgenenud meeleolu. Kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulmõteteks. Energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus ­ mis võivad areneda agressiivseks või vägivaldseks käitumiseks. Ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus. Kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus. Seksuaalsuse tõus. Unevajaduse vähenemine Söömise, joomise, isikliku hügieeninõuete eiramine kuni ohtlike terviseseisunditeni ja enesehooldamatuseni. Mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus, upsakus, mühaklik käitumine. Ärrituvus ja kahtlustamine võivad areneda tagakiusamisluuluks.

Psühhosomaatika
Psühholoogia
26
docx

Psühholoogia

ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on erinevate tegevuste sooritamisel aktiivsed. PET animatsioon (flash) Mõtlemiseks 1. Kindlasti olete kuulnud väidet, et inimese aju suuruse ja tema vaimse võimekuse vahel ei ole mingit seost. Mis teie arvate? Põhjendage! 2. Siin on mõnede loomade ajude pildid võrreldes inimese ajuga. Millised on peamised (funktsionaalsed) erinevused ja mida see ütleb nende loomade infotöötlusprotsesside kohta? Kas nende piltide põhjal saab väita, et 'loom on loll'? Tunnetusprotsessid I Aisting Taju Tähelepanu Tunnetusprotsessid e. kognitiivsed protsessid: psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest.

Psüholoogia
Psühhosomaatika
76
docx

Psühhosomaatika

Dissotsiatiivsed häired Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel. Bipolaarne meeleoluhäire Maniakaalne episood:  püsivalt kõrgenenud meeleolu  kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulumõteteks  energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus – mis võivad areneda agressiivseks või vägivaldseks käitumiseks  ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus  kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familaarsus  seksuaalsuse tõus  unevajaduse vähenemine  söömise, joomise, isikliku hügeeninõuete eiramine kuni ohtlike terviseseisunditeni ja enesehooldamatuseni  mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus, upsakus, mühaklik käitumine.  Ärrituvus ja kahtlustamine võivad areneda tagakiusamisluuluks

Psühhosomaatika
Oska ja julge otsida abi
32
docx

Oska ja julge otsida abi

........................................................................ 8. UURIMUSLIK OSA........................................................................................... KOKKUVÕTE.......................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade noorte peamistest vaimse tervise probleemidest, ning anda infot, mis aitaks noortel otsida abi. Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa. Terviseinfo.ee andmetel HBSC (2014) uuringu järgi on levinumaks tervisekaebuseks poiste seas ärrituvus ja halb tuju, mida esineb 41% ning raskused uinumisel 40% poisil, tüdrukute seas on 1 levinumaks probleemiks kurvameelsus 51% tüdrukul. Vaimse tervise

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun