ribadena. - kadakapuitu ja männipuitu (tunnused:lõhn; vaigukäigud (esinemine)) Kadakapuit. Erilis lõhn. Vaigukäigud puuduvad Männipuit. Vaigukäigud on suured -kuusepuitu ja lehisepuitu (tunnused: - malts- ja lülipuit; kõvadus) Kuusepuit. Küpspuiduline. Puit võrdlemisi kerge (tihedus 0,45) ja pehme Lehisepuit. Lülipuiduline. Puit võrdlemisi tihe (tihedus 0,61) ja kõva. 8. Mille poolest erineb vaigukäik ja vaigupesa? Vaigukäik - vaiguga täidetud vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteem puu kehas. Vaigupesa vaiguga täidetud läätsekujuline pesa aastarõngaste vahel. Väidetavalt tekib nn märtsipäikese mõjul, mis soojendab enneaegselt üles mingid tüve osad ja vastavalt ka koorealuse kambiumi. Kambiumi liiga varajase tegevusseäratamise tulemus on vaigupesa teke. 9. Mille poolest erineb säsikiir ja säsikordus? Säsikiired
– Sasisalmilisus – kitsas ja korrapäratu kiudude paiknemine – Reaktsioonpuit - tavalisest erinevate anatoomiliste tunnustega puit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud tüvedel. – ränipuit – reaktsiooni-puit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud okaspuude surutud puidus. – tõmbepuit – reaktsioonipuit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud lehtpuude tõmmatud puidus. – Vaigupesa – õõnsus puidus, mis sisaldab või on sisaldanud vaiku. – Mõlu – pindmine haavand, mis on puu kasvamisel täielikult või osaliselt sulgunud. Keemilised värvused – Keemiline värvus - värskelt raiutud puidu ebanormaalne, keemilise või bioloogilise tekkega ühtlane värvus, harilikult seoses oksüdeerumisega. – Pargend - punakas või sinakaspruun keemiline värvus – Keemiline kollasus - okaspuuliikide parvetuspuidu maltspuidu helekollane värvus, tekib
Läbiv looge ulatub sortimendi kahele vastaspoolsele pinnale. Silmad on võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Silmade läbimõõt ei ületa 5 mm. Hajali silmad paiknevad üksikult ja on üksteisest üle 10 mm kaugusel. Grupilised silmad on koondunud 3 või enama silma kaupa ja asuvad üksteisest mitte üle 10 mm kaugusel. Heledad silmad - nende puit on lähedane ümbritseva puidu värvusega. Tumedad silmad - nende puit on tunduvalt tumedam ümbritsevast puidust. Vaigupesa - vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Ühekülgne vaigupesa - vaigupesa, mis väljub sortimendi ühele või kahele lähispinnale. Läbiv vaigupesa - vaigupesa, mis väljub sortimendi kahele vastaspinnale. Säsi on kohevatest parenhüümrakkudest koosnev kitsas tüve keskosa. Iseloomuliku pruuni või ümbritsevast puidust heledama värvusega. Kaksiksäsi on kahe või enama säsi olemasolu sortimendis. Nihkunud säsi - säsi ekstsentriline paigutus.
Mehaaniline vigastus osaliselt maharebitud koor, sisseraided jne. Mõlu puidu tüvesse sissekasvanud surnud puit või koor. Kuivkülgsus puu ühel küljel asuv surnud puidupind, mis on tekkinud koore osalise maharebimise tagajärjel. Tõrvasvähk üksikud tugevalt tõrvase ja surnud koorega kohad okaspuude tüvedel. Vesikiht veega eriti täisimbunud koht puidus. Vaigulaik vaiguga tugevalt läbiimbunud osa puutüve pinnal. Vaigupesa vaiguga täielikult või osaliselt täidetud ala aastarõngaste vahel. MAJAVAMM Majavamm ja hallitus võivad põhjustada suuri hoone kahjustusi. Majavamm eritab iseloomulikku lõhna ja on silamaga nähtav. Mädanikseened ja majavamm tekivad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põranda alused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. Majavamm on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum,
· Tõugukahjustus putukavastsete tehtud käigud puidus, mis on nähtavad ümarpuidu pinnal eri mõõtmetega ümmarguste või ovaalsete avadena. · Tüüakus tüüakuseks loetakse tüükapalgi tüükaotsa laiendit, kui palgi tüükaotsa diameetri ja sellest 20 cm kaugusel mõõdetud palgi diameetri vahe on üle 15 cm. Tüüakus võib olla probleemiks palkide pikisaagimisel saeraamides, kus tüüakusega palgid võivad saeraami kinni jääda. · Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsused okaspuupalkidel aastarõngaste vahel. · Vesipuit tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on kasvavas puus tekkinud järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. · Võõrkehad metall, plastmass, kivid, liiv, süsi, kemikaalid jne, mis esinevad ümarpuidus.
Salmilisus nõrgendab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhestamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Hinnatakse kattevineeri ja treitud toodete valmistamisel. Looge- okstest vüi mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Looked nõrgendavad puidu surve- ja tõmbetugevust pikikiudu, staatilise ning ja dünaamilise painde tugevust. Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Saematerjalil tagentsiaalpindadel nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpindadel piklike kitsaste piludena. Säsi kohevatest parenhüümrakkudest koosnev kitsas tüve keskosa. Iseloomuliku pruuni või ümbritsevast puidust heledama värvusega. Alandab saematerjali sorti. Kaksiksäsi - kahe või enama säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimendil, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt
protsendina saematerjali laiusest. 56. Mis on kaldkiulisus? Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest. Seda võib põhjustada puu keerdumine või kõverdumine kasvu ajal ja ka tugev palgi koondelisus. Täpseks mõõtmiseks tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid. Suurust väljendatakse suhtena saematerjali pikisuunas. 57. Mis on tulioks? Kui kasvaval puul tekib ladva murdumine siis moodustub tavaliselt ladvale lähim külgoks uue ladva ja pikkuskasv jätkub. 58. Mis on vaigupesa? Aastarõngaste sees või vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Esineb ainult okaspuudel, millel on vaigukäigud. Suurust mõõdetakse pikkusena millimeetrites saematerjali pikisuunas. 59. Mis on poomkant? Servatud saematerjali külgpindadele jäänud saagimata ümarpuidu osa. 60. Miks puitu immutatakse? Muuta puitu vastupidavamaks (putukad, mädanik jne), et vältida pinnakihtidele tekkivat destruktsiooni, et pikendada eluiga 61. Kaasajal kasutatav immutusvahend on 62
lehtpuud. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Okaspuude rakude ristlõige sarnaneb ristkülikutele, neid nim trahheiidideks e juhtrakkudeks. Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Säsikiired on küll kõigil puudel kuid neil pole need silmaga märgatavad. Kuid esinevad silmaga märgatavaid vaigukäike. Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa.
Ränipuit sügispuidu paikne muutus okaspuudel tüvel ja okstel. Puit kõvem ja tumedam. Tõmbepuit lehtpuudel ebanormaalne puiduladestumine(kaldukasvavatel puudel ja okstel). Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus(maarjakask). Looge okstest või mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Mõlu kasvava puu ülekasvanud haavand. Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsuses aastarõngaste vahel. Tulioks kasvus kängujäänud või väljasurnud teine latv, mis pikalt ulatub puitu terava nurga all. Kuivkülgsus tüve välispinna ühepoolne surnud puidu ala. Vähk kasvava puu tüve pinnale parasiitseenre ja bakterite tegevuse tagajärjel tekkinud haavand(avatud, suletud). Tõrvalaik tugevasti vaiguga läbiimbunud tüveosa. Väärlülipuit mitmesuguse värvi ja kujuga tumedalt
Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus- puidu kiud pikkisuunaliselt lainelise kasvuga. Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Mõlu- kuivanud puidu või vigastuse ülekasvamine puidu alaosas. Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa.
Esineb kõigil puuliikidel, sagedamini okaspuudel. Raskendab puidu töötlemist Avaldub palgi külgpinnal spiraalsete lõhedena. Ränipuit – puidu ehituse muutus okaspuidus, mis on vaadeldav aasta rõngaste sügisosa paksenemisena. Ränipuit tekib kasvava ppuu survetsoonis. Ränipuit esineb okaspuudel Ränipuit on ümbritsevastpuidust tihedam, suurema tugevusega. Raskendab töötlemist. Vaigupesa-okaspuu aastarõngaste sees ja vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Tekib kasvavas puus reaktsioonina mingi kahjustuse toimel. Saematerjalil tuleb välja sortimendi pinnale ja raskendab töötlemist. Salmilisus – puidukiudude looklev või segipaisatud asetus puidus Avaldub spooni ja saematerjali pinnal tekstuuri erinevusena muust puidust Tekib puus reaktsioonina mitmesugustele välismõjutustele (vigastuste, kasvukoha, iseärasused)
annaabi.ee 
