Katsekeha B: o=32,6 kg/m3 10=10,0*32,6-81,0=245 kPa Graafik nr 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus. 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Valem 6. Katsekeha A: o=17,3 kg/m3 Katsekeha B: o=32,6 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha EPS: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L1, laiuse tolerantsi klass W1 ja paksuse tolerantsi klass T2. Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 17,3 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,29% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. Veeimavus on alla 3 mahu- %. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 182,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on
Katsekeha A: o=12,9 kg/m3 10=10,0*12,9-81,0=48 kPa Katsekeha B: o=23,0 kg/m3 10=10,0*23,0-81,0=149 kPa Graafik nr 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus. 4.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudsel meetodil Valem 6. Katsekeha A: o=12,9 kg/m3 Katsekeha B: o=23,0 kg/m3 Graafik nr 2. Soojaerijuhtuvuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 6. Järeldus Katsekeha A: Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L2, laiuse tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass T2. [4] Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 12,9 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. [5] Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,78% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. [6] Veeimavus on alla 5 mahu- % [5]. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 113,3 kPa
1846 30,4 1816 31,5 1898 28,4 1848 30,3 1903 28,2 Keskmine 1884 28,9 Standardhälve 42,0 1,58 5. Järeldused Korrapärase kujuga vahtpolüstüreeni tiheduseks sain 12, kirjandusliku allika väitel on vahtpolüstüreeni tiheduseks 14. EPS Silver. Innovatiivne soojustamine http://estplast.ee/files/u2/EPS_60_Silver_EST.pdf (29.09.11) Korrapärase kujuga kipsplaadi tiheduseks sain 700, kirjandusliku allika väitel on kipsplaadi tihedus vahemikus 770-950. · Põletamata tehiskivid. Kipsplaadi tehnilised omadused http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Pletamata_tehiskivid.pdf (29.09.11)
· haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töö-temperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · (suur soojuspaisumine 2.7.2 Termoplastide töötlemine Termoplastide töötlemiseks kasutatakse järgmisi meetodeid: · Ekstrusioon puhumisvormimine · Survevaluvormimine · Sisetükiga valuvormimine · Vahtsisemusega plasti vormimine · Rotatsioonvormimine · Puhumissurvevormimine · Venitus-puhumisvormimine · Vahtpolüstüreeni vormimine · Vaakumvormimine · Kile puhumine · Survevaluvormimine gaasi abil
Seda segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada tugevust, kiirendada kuivamist ja muuta kergemaks. Polüstüreeni (PS) on mitut liiki. Puhas polüstüreen on ideaalselt läbipaistev, kõva ja rabe. Vahtpolüstüreen saadake kui lisatakse tootmisel vahustavaid lisandeid. Sellel on väike tihedus ja head soojusisolatsiooniomadused. Puhtast polüstüreenist valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreeni valmistatkase aluseid, millesse pakendatakse tavaliselt puuvilju, juurvilju, liha ja kala, sellest tehakse veel ühekordseid topse. Kahes suunas venitatud kilet kasutatakse värske toodangu pakendamisel. Polüstüreeni tootmisel moodustuvad mürgised kemikaalid, mille tõttu oleks parem vältida PSil põhinevate esemete kasutamist. Polükarbonaat (PC) on plastik, millest tehakse lutipudeleid, kõvasid plastikust topse, toidukarpe
Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust
Graniidi tiheduseks saime 2653,81 kg/m³, internetis 2500-2700 kg/m³. Lubjakivi tiheduseks saime 2739,24 kg/m³, internetis 1700- 2600 kg/m³. Klaasi tiheduseks saime 2372 kg/m³, internetist 2520 kg/m³. Kergkeraamika tiheduseks saime 665,04 kg/m³, internetist saime, et tihedus peab olema alla 1450 kg/m³. Kipsiplaadi tiheduseks saime 784 kg/m³, internetis 750-770 kg/m³ [7]. Vahtklaasi tiheduseks saime 138,88 kg/m³, internet andis tulemuseks 120-250 kg/m³ [8]. Vahtpolüstüreeni tiheduseks saime 33,25 kg/m³, internetist tulemuseks 30-60 kg/m³ [9]. Klaasvillaplaadi tiheduseks saime 86,25 kg/m³, internetis 96 kg/m³ [10]. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Betoon [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon (21.20.2013) 2. Terca keraamiline tellis, punane harjatud, aseri [WWW]. http://www.wienerberger.ee/terca-keraamiline-tellis-punane-harjatud-aseri.html (21.10.2013) 3. Puitlaastplaat [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/puitlaastplaat (21.10.2013) 4
ehitisteks. Vooderdusplaat Fiberock, need taluvad tuulekoormust kuni 1,4 KPA. Tulekindlad kipsplaadid on mõlemalt poolt kaetud veekindla paberiga. Paber aitabki tasandada soojustusseina. Tähtis on see, et paber oleks hästi hingatav ja ei laseks läbi veeauru. Tiheda materjali korral võib niiskus hakata tema pinnal kondenseeruma ning kasu asemel tuleb kokku puutuda niiskuskahjustustega. VAHTPOLÜSTÜREEN VÕI MINERAALVILL. Seinte soojustamiseks võib kasutada vahtpolüstüreeni-EPS või penoplasti. Arvestama peab sellega, et tellistest ja paneelidest ehitatud puhul tuleb soojustusmaterjal panna kindlasti hoone välisseina. Polüstüreenplaatide eeliseks on odavus, paigaldamise kiirus ja lihtsus, kuid nendega soojustamisel tuleb sein kindlasti eelnevalt ette valmistada. Üle peab kontrollima vuugid, sest nende piisava ebatiheduse tõttu võib suur hulk soojust kaduma minna. Kuna polüstüreen ei lase läbi niiskust, tuleb sulgeda kõik praod ja avaused, kus niiskus
fluorosüsinikpolümeeridest kõrgeim tõmbetugevus ning lisaks ka hea abrasiivkulumiskindlus ja keemiline vastupanu Polüstüreen ( PS ) - Polüstüreen on suhteliselt jäik polümeer. Ataktiline polüstüreen on läbipaistev ja värvuseta. Veekindel, aga lahustub mitmetes orgaanilistes lahutitest (nt. atsetoonis). Amorfse polüstüreeni tihedus on 1050 kg/m3. Polüstüreen on efektiivselt vahustatav. Erinevate plastesemete, sh. plastnõude valmistamiseks. Vahtpolüstüreeni (styrofoam) kasutatakse laialdaselt termoisolatsioonis, löögienergiat summutava pakkematerjalina. Tabel 1. Põhiliste termoplastide omadused Plast Omadused Tihedus Rm N/mm2 A kg/m3 % Polüetüleen (PE) kõrgtihe (HDPE) 960 22...38 20...1300 madaltihe (LDPE) 920 1...16 90...650
2. Arvutan välja veeauru osarõhu jaotuse piidres. (21) 2.1.3 Joonis 5. Välisseina veeauru sisaldus () ja küllastussisaldus (sat). KOKKUVÕTE Vaadates seina U-väärtust saame nentida, et seina U-väärtuse tase on liiga kõrge. U-väärtus võik jääda 0,21 W/(m2 K), mis on soovituslik väärtus, et seina soojapidavamaks muuta ja U-väärtust parandada peaksin hetkelise 150 mm vahtpolüstüreeni asendama vähemalt 200 mm vahtpolüstüreeniga. Katuse soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,17W/(m2 K) ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,20 W/(m2 K). Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu.
2. Arvutan välja veeauru osarõhu jaotuse piidres. (21) 2.1.3 Joonis 5. Välisseina veeauru sisaldus () ja küllastussisaldus (sat). KOKKUVÕTE Vaadates seina U-väärtust saame nentida, et seina U-väärtuse tase on liiga kõrge. U-väärtus võik jääda 0,21 W/(m2 K), mis on soovituslik väärtus, et seina soojapidavamaks muuta ja U-väärtust parandada peaksin hetkelise 150 mm vahtpolüstüreeni asendama vähemalt 200 mm vahtpolüstüreeniga. Katuse soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,17W/(m2 K) ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,20 W/(m2 K). Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu.
2 1. Ventileerimata õhkvahega: 0,104 W/ m K 2 2. Nõrgalt ventileeritud õhkvahega: 0,106 W/ m K 2 3. Tugevalt ventileeritud õhkvahega: 0,108 W/ m K 13 ÜLESANNE 9 Kui paks peab olema katuses paikneva vahtpolüstüreeni kiht, et U- arv oleks 0,15W/m2K. Katuse konstruktsioon seestpoolt välja on järgmine: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010, valemid 4.7, 4.8, 4.9 ning tabelid 4.6 ja 4.7 ning peatükk 4.2.1.3. Lahendus: 0,15= 1 / => = 1 / 0,15 = 6,67 W/m2K 6,67= 0,10 + 0,2/2,1 + 2 + 0,08 / 0,034 + 0,005 / 0,8 + 0,04 R2= 6,67 - 0,10 - 0,095 - 2,35 - 0,00625 - 0,04 = 4,079 m2K/W R2 = => d = R2* = 0,04 * 4,079 = 0,163 m ehk 163 mm Vastus:
245] Kergplokid imavad vett müürimördist vähe, seetõttu seob mört suhteliselt aeglaselt. Seda peab arvestama eriti õhemate seinte ülesladumisel. Liiga kõrge müür võib hakata ,,ujuma". Kui müüri laotakse rasketes ilmastikutingimustes, tuleb ehitusperioodil jälgida vahepealseid kivinemisi. [5, p. 245] Kergplokist sein on heade soojuslike omadustega. Üksnes plokist aga alati ei piisa. Et saavutada nõutav U-väärtus, tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstüreeni. [5, p. 245] 6 Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246] 1.3 . Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad Vundamendid ja soklid
0,005 0,3 0,2 0,03 0,025 m2 K RT= 0,13+ 0,9 + 2 + 0,037 + 0,4 +0,16∗0,5+ 0,12 ∗0,5+ 0,04∗0,5=5,97 W U=1/5,97=0,168 W/m2K Tugevalt ventileeritud õhkvahega variant Arvutada tuleb ainult kuni õhkvaheni. Välispinna takistuse asemele võtta sisepinnatakistus. 0,005 0,3 0,2 0,03 m2K RT= 0,13+ 0,9 + 2 + 0,037 + 0,4 +0,13=5,896 W U=1/5,896=0,170 W/m2K Ülesanne 9. Kui paks peab olema katuses paikneva vahtpolüstüreeni kiht, et U- arv oleks 0,16W/m2K. Katuse konstruktsioon seestpoolt välja on järgmine: Lahendus: 1 Rt = =6,25 W /m2 K 0,16 0,1 0,05 0,01 6,25=0,10+ + R 2+ + + 0,04 2,1 0,039 0,8 R2=4,77 m2k/W d R2= λ d=4,77*0,04=0,19 m = 190mm Ülesanne 10. Kui palju mõjutab seina soojajuhtivust see kui paneme läbi seina metallist kinnitid?
Laudvooder 0,021 0,12 Väliseina soojajuhtivuse arvutamine. Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse standardit EVS 908-1:2010. [1] 6 1.1.2 Põrand Pinnasele on paigaldatud 2x100mm vahtpolüstüreen plaadid (vuugid omavahel ülekattes). Vahtpolüstüreeni peale on paigaldatud kile paksusega 0,2mm, mille peale on valatud armeeritud põrandaplaat paksusega 100mm. Betooni peale on paigaldatud aluskate paksusega 3mm ning aluskatte peale on paigaldatud puit parkett paksusega 15mm. (vt. Joonis 2) Joonis 2. Põranda konstruktsiooni sõlm. 7 Tabel 2. Põranda erinevate materjalikihtide andmed.
Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid lisaks välispiiretele on hoones ka palju muid materjale ja pindu, mis aitavad tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi. Kvaliteetse sisekliima üheks eelduseks on toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem, selle puudumist ei asenda ükski konstruktsiooni abinõu. Soojustusmaterjali valikul võib tekkida küsimus, kas eelistada mineraalvilla, vahtpolüstüreeni või tselluvilla, ja milline konkreetne toode nende hulgast on sobivaim. Ühe tooterühma erinevate toodete tehnilised näitajad võivad oluliselt erineda. Materjalivaliku põhitingimus on, et materjale tuleb sihtotstarbekohaselt kasutada nii täidavad need neile esitatud nõudmisi. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrezhiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on
1939 Neopreen - Leituati DuPonti laboris juba 1930 1941 Polüetüleen tereftalaat (PET, PETE, polüester) - Whinfield ja Dickson [35]. 1942 Küllastumata polüester (UPR) - klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt 1943 Silikoonid (elastik) 1947 Epoksiidid 1951 Kõrgtihe polüetüleen (HDPE, Marlex) - Paul Hogan ja Robert Banks 1951 Polüpropüleen (PP) - Paul Hogan ja Robert Banks 1954 Vahtpolüstüreeni - leiutas Ray McIntire Dow Chemicali tarbeks 1954 polüpropüleen 1955 polükarbonaat 1959 polüformaldehüüd 1964 (1955) Polüimiid 1965 Polüsulfoon Foto 10 neopreenist sukeldumisülikonnad 1970 Polübutüleen [5]. [36]. 1970 Termoplastiline polüester (Dacron, Mylar, Melinex, Teijin ja Tetoron) 1978 Lineaarne madaltihe polüetüleen 1985 Vedelkristallpolümeerid
vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ning drenaazi rajamise teel. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmiku peale, horisontaalselt maapinnaga umbes 1-1,5 m laiuselt paigaldatakse külmaisolatsioon- soojustus- enamasti kasutatakse vahtpolüstüreeni. Samuti tuleb soojustus paigaldada vundamendi vertikaalsele osale ning pinnasel põranda betooni alla. Drenaaz rajatakse vundamendi lähedale, tallast natukene alla poole ümber hoone perimeetri. Sademetevee ära juhtimiseks hoonest kasutatakse ka sillutusribasid, mis peavad olema laiusega 700- 1000 mm ning kaldega 3% hoonest eemale. Sillutised tehakse kas betoonist, kividest või asfaltbetoonist. Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee
annaabi.ee 
