tekivad vaidlused. Majandusteadlased ning seadusandjad on rohkem huvitatud kasutatavast reaalsest vahetuskursist, mida mõõdetake valuuta üldisema joondumise puhul maailmas. Reaalne vahetuskurss on kahepoolsete reaalsete vahetuskursside vaheline keskmine väärtus riigi ja iga tema kaubanduspartneri vahel, mida kaalutakse tema ja tema partnerite kaubandusaktsiates. Olles nn. keskmine võib riigi reaalses vahetuskursis tekkida „tasakaal“. Tasakaalu jaoks peab aga riigi valuuta olema osade tema kaubanduspartnerite jaoks ülehinnatud, samas kui see on teiste partnerite suhtes jällegi alaväärtustatud. Reaalsete vahetuskursside tasakaalustatuse hindamine võib osutuda raskeks, kuna hinnad on lähemas tulevikus mõneti muutumatud ning nominaalne vahetuskurss puudub. Seega pole see mingi üllatus, et paljud turuosalised ja poliitikud võtavad vastu valesid otsuseid, mõnikord lausa väga valesid otsuseid
Suured tulud katteta intressimäära spekulatsioone trahvida rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kapitali kogumahtuvust läbi kahe kanali reaalse vahetuskursi ja reaalse intressimäära. Empiirilised tõendid näitavad, et katmata intressi tulu olemasolu kipub vähendama rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendab kapitali maksumust ning kodumaiste investorite põhikapitali. Vaid vähesed riigid - Jaapan ja Sveits on suurepärased näited võivad suuresti eirata muutusi vahetuskursis ja hoida nominaalsed intressimäärad väga madalal tasemel ilma et neid ohustaks kiirenev inflatsioon. Poliitilised valikud Väikeste avatud majandusega riikidele ja arenguriikidele on oluline eelkõige stabiilne ja väline, mistõttu vahetuskurss on kõige olulisem hind selles majanduses: see mõjutab üldist konkurentsivõimet ja sellel on suur mõju riikide hinnatasemetele. Vältimaks võitlust turuosaga läbi valuutakursside,palgamäärade, maksude ja toetuste
Täpselt sama kehtib ka investeerimiskulutuste I ja avaliku sektori kulutuste G kohta. Y =C + I +G+ X−ℑ IM-kulutused impordile Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I S=Y-C-G P ε =e ( ) P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind %-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi hinnatasemes P* – %-ne muutus kodumaises hinnatasemes P % muutus e-s =%-ne muutus ε-s + (π* – π) 5.Töötus L=E+U L – tööjõud E – hõivatud tööga U – töötud U u= L u on töötuse määr ehk töötute inimeste osakaal tääjõust (majanduslikult aktiivsest rahvastikust) sE =fU s-töö kaotanute määr f-töö leidnute määr
fikseeritud kurss tagab stabiilsuse ja usaldusväärsuse (vähendades valuutakursi riski ja tehingukulusid) ujuvkurss tagab paindlikkuse (võimalik ,,mängida" nominaalse vahetuskursi ja rahapoliitikaga) NB! avatud majanduse trilemma vahetuskursi taseme valik kallis või odav? kallis valuuta tagab kodumaiste tarbijate ostujõu odav valuuta tagab kodumaiste tootjate (hinna)konkurentsieelise välisturgudel 6) Muutused vahetuskursis fikseeritud ja ujuvkursi korral (mõisted) FIKSEERITUD KURSS Fikseeritud kursi korral tuleb vahetuskurssi valitsuse teadliku otsusega muuta. Kodumaise valuuta kallinemiseks tuleb vahetuskurssi revalveerida, valuuta odavnemiseks tuleb vahetuskurssi devalveerida. ENG: revaluation, devaluation UJUVKURSS Ujuvkursi korral toimuvad muutused vahetuskursis automaatselt turujõudude (ja valitsuse) koosmõjul.
9. Kui reaalne vahetuskurss on liiga kõrge, siis on välismaised kaubad suhteliselt odavad ja kodumaised kaubad aga suhteliselt kallid. 10. Nominaalne vahetuskurss sõltub reaalsest vahetuskursist ja kaupade hinnasuhtest. Kui kodumaine hinnatase tõuseb, siis nominaalne vahetuskurss e alaneb. Sellisel juhul on kodumaine raha vähem väärtuslik ja tema eest saab osta vähem välisvaluutat. 11. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalse muutusega reaalses vahetuskursis, millele on juurde arvestatud inflatsioonimäärade vahe 12. Nn „ühe hinna seadus“ rahvusvahelistel turgudel on seotud ostjõu pariteediga maailmaturul. Kõige lihtsamalt saab riikidevahelisi ostujõu võrdlusi teha big mac indeksi abil. 13. Kui rahvuslik kogutoodang Y=1000 ja kodumaised tarbimiskulutused kokku nii kodumaistele kui ka välismaistele toodetele ja teenustele on 900, siis netoeksport NX võrdub: 100 14
Kahe riigi vaheline vahetuskurss võrdub riikide hinnatasemete suhtega PPP teooria võrdleb keskmist hinnataset riikide vahel Absoluutne ja suhteline ostujõu pariteet · Absoluutne PPP ja suhteline PPP Absoluutne PPP · Absoluutse PPP kohaselt võrdub vahetuskurss suhteliste hinnatasemetega Suhteline PPP · Suhtelise PPP kohaselt protsentuaalne muutus kahe riigi vahelises vahetuskursis (mingi perioodi jooksul) võrdub antud riikide hinnatasemete protsentuaalsete muutuste erinevusega Fisheri efekt Riigi oodatava inflatsioonimäära tõus (alanemine) põhjustab riigi intressimäärade samaväärse kasvu (alanemise). Miks ostujõu pariteet ja ühehinna seadus tegelikus elus ei kehti? Identsete tarbimiskorvide hinnad mõõdetuna samas valuutas erinevad riikide vahel oluliselt
. poole ning kapitali netoväljavoog muutub ……………………: sufitsiidi; positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad: on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on ………… Šveitsi hüvist USA hüvise kohta: 2,5 9
deklareeritud pariteedi suhtes. Tegelikult saavutati rahulik olukord vaid lühikeseks ajaks. Kapitali spekulatsioonid hakkasid avaldama survet liirile ja naelale. Inglise nael viidi ujuvale kursile 1972. aasta juunist. Tugeva valuutaga riigid, kuhu voolas sisse spekulatiivne kapital (Saksamaa, Sveits), hakkasid nõudma kontrolli valuuta liikumise üle. Kuigi dollari kullasisaldust muudeti, polnud ta ikkagi kullaks konverteeritav, nii et devalveerimise peamine mõju väljendus vahetuskursis, mitte kulla ametlikus liikumises. Dollarispekulatsioonid viisid dollari järgnevale devalveerimisele 1973. aasta veebruaris. Lõpuks, märtsis 1993, lasti kõik peamised valuutad ujuvale kursile. Tänapäeval eksisteeriva süsteemi võib valuutakursi kujunemise/kujundamise põhimõtte järgi jaotada järgmistesse gruppidesse (joonis 31): · vabalt ujuvad kursid · reguleeritult ujuvad kursid · koos ujuvad kursid · fikseeritud valuutakursid · paindlikult seotud kursid.
ilmselt kaasa liikumise kaubandusbilansi sufitsiidi poole ning kapitali netoväljavoog muutub positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on 2,5 Šveitsi hüvist USA hüvise kohta: 9
peab laevahüpoteeki. NÄIDE - MS Estonia, Trygg Hansa oli kindlustaja. Õnnetus 28.09.1994. TH ei vaielnud, maksis 60 Mio dollarit läks EBRD-le, nemad olid välja andnud 240 Mio SEKi laenu. Laenulepingu sõlmimisel oli kokkulepe Estline Maritime Co Ltd Cyprus- formaaljuriidiline laeva omanik, kokkulepe, et kindl hüvitis makstakse mitte omanikule, vaid hüpoteegi pidajale. Keegi ei osanud ette näha, et Estonia hukub. Muidu oleks pidanud kokku leppima valuuta vahetuskursis õnnetuse ajal. Kindlustus Trygg Hansa rootsi partnerite poolt, see oli 60 Mio dollarit (laeva väärtus). Laev osteti SEKide eest, olukord, et pank võttis oma kasuks 33 Mio ja 27 Mio dollarit kandis Estline M Ltd arvele. Tekkis see, et 33 Mio dollarit= pank võttis 150 000 dollarit teenustasu laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise eest, teiseks kasutas pank sel hetkel alates laenulep sõlmimisest kuni õnnetuseni kasutas dollaritekonv-l SEK-deks pangale kõige kasulikuma päeva kurssi
annaabi.ee 
