maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu- majanduses vajaliku niisutusvee ja hüdroenergia saamiseks. Euroopa paikneb-parasvöötmes
Paiknemine Paikneb lähistroopilises kliimavöötmes 30-40 laiuskraadi vahel Vahemere piirkond, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika Kliima Soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on parasvöötme õhk Temperatuur suvel 24-25 kraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga Kitsad ja karvakestega kaetud taimed Loomastik
piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Sageli esineb kõrbes liivatorme (peamiselt talvel) samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bechar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2; joonis 1). Põhjaosas kasvab vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõuna osas sudaani taimestiku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuuri taim on dantlipalm joonis 2. joonis 1 joonis 2 Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning servaaladel hüääne ja saakaleid joonis 3). joonis 3 Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on
inimesed puid raiuda. 1. Nimeta ja näita kaardil Vahemere maid. Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Türgi. 2. Kirjelda ja näita kaardil Vahemerelise taimkatte levikuala. Hispaania, Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Lääne- Türgi, Põhja- Aafrika (Atlase mäed). 3. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal lähistroopilist kliimat või mõne selles kliimavöötmes paikneva koha kliimat. Mahe Talv, soe ja päikesepaisteline suvi. Suvel umbes kuni 30 °c, talvel umbes 10 °c. 4. Kirjelda vahemerelist taimestikku ja too näited taimede kohastumusest. Okaspuud ja lehtpuud, juured ulatuvad sügavale maa alla, et rohkem vett saada. Mõnede taimede lehed on kaetud õlise kattega, et päike neid ei põletaks ja vesi ära ei auraks. 5. Põhjenda, miks on Vahemere maades looduslikke metsi vähe säilinud. Inimtegevuse- laevade ja hoonete ehitamise, põlluharimise, karjatamise ja sagedaste metsatulekahjude tõttu. 6. Nimeta lähistroopikas kasvatatavaid kultuurtaimi
järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Põllumajandus Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Metsandus Türgis võib näha nii laialehelist metsa kui ka vahemerelist torkvõsa. Metsandus ei ole Türgis eriti tähtis majandusharu, kuid selle areng on kasvutempos. 1990. aastate algul katsid metsad hinnanguliselt 20,2 miljonit hektarit (26% riigi kogupindalast) Metsandus Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed neid kasutatakse vaid küttepuuks. Paljud puud on liiga vanad, seetõttu on ainult 20 % metsades asuvatest puudest
Kooli nimi Sloveenia Referaat Nimi perekonnanimi klass aasta Sissejuhatus Sloveenia asetseb Kesk-Euroopa lõunaosas, jäädes Austria , Ungari, Horvaatia ja Itaalia vahele ning Aadria mere äärde. Sloveenid ise nimetavad seda Alpide päikesekülje maaks, sest suur osa territooriumist on mägine ja rannik edelas lubab sooja vahemerelist kliimat. Kliimaolud lahknevad eripaikades väga suurel määral. Sloveenia on üks noorimaid riike Euroopas mille pealinn on Ljubljana . Läbi ajaloo on seda riiki himustanud lähemad ja kaugemad naabreid. Sloveenia kuulutati välja pärast teist maailmasõda Jugoslaavia liiduvabariigiks ja säilitas selle staatuse kuni sõltumatuse saavutamiseni 1991. Aastani. Sloveenia kaasalöömine rahvusvahelistes suhetes on intensiivne . Riik on saanud mitme
Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2). Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist (oleandrid, õlipuud), lõunaosas sudaani taimestikku (tamariskid, akaatsiad), liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim kultuurtaim on datlipalm. Loomastik on liigivaene (gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning
koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, jakeedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Gaasi kasutamine inimese kohta Õli kasutamine Metsandus Metsa on riigis 11,5% (2010) Metsa olemasolu takistavad: Sahara kõrb ja Atlase mäestk. Metsa osakaal väheneb aastas 0,08% Marokos leidub valdavalt Vahemerelist taimestiku ja kuivalembelist põõsastiku. Vahemerelises kliimas kasvavad pigem lehtpuud.Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander. Riigi põhjaosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad ja riigi keskel on kõrbemullad. Pruunmullad, huumuse horisont suhteliselt paks. Küllaltki viljakad mullad. Veekogud
5. Kuiv 6. Pastoraalne 7. Mets 18 Joonis 19. Taluvormi kaart. Argentinas esineb mitmeid põllumajanduslikke tootmise vorme. Need on niisutatud, teravili, vahemere, ekstensiivsed, kuiv, pastoraalne ja mets. Nagu kaardilt näha, esineb just vahemerelist tootmist kõige rohkem. Argentinal ei saa päris täpselt nii öelda, et millele on põllumajandus spetsialiseerunud, sest loomade ja taimede kasvu hulk on väga suur mõlemal. Argentina suurimad põllumajanduse toodangu liigid on teravili 34 212 000 t, suhkruroog 19 300 000 t ja köögiviljad 10 670 000 t. Argentinas on ka väga palju rantsosid, mis tegelevad loomakasvatusega. Lambad ja kitsed, pühvlid ja veised on seal kasvatuses.
Kreeta saare lääneosas asuva Samaria kuristiku servad paiknevad teineteisega nii lähestikku, et tundub, nagu need võiksid puutuda ülevalt kokku. Kõige kitsamat kohta kutsutakse Portes ehk ``Väravad`` - seal on kuristiku seinad 500 meetri kõrgused, ent jõe kõrgusel on vaid 3 meetrit teineteisest eemal ning serva pealt ainult 9 meetrit. Levka ehk Valgetesse mägedesse on selle kuristiku lõiganud Tarraiose jõgi. Talvel on see jõgi raevukas kärestik ja suvel vulisev ojake ning Vahemerelist päikesepaistet saab kuristik päevas vaid mõne minuti. Kaljuseintele klammerduvad küpressid, oleandrid ja viigipuud ning läbi õhu vuhisevad kaljuhakid, kotkad ja pistrikud. Kuristikus asub mahajäetud Samaria küla, mis hüljati 1962. aastal, mil piirkond kuulutati rahvuspargiks. Allavoolu kuristik laieneb. Kuristik algab Omalose platoolt ja lõpeb 16 km kaugusel Ayia Roumeli külas. Ayia Roumeli on keskendunud diktamosele- see on ravimteede koostisosaks olev taim ja kri-
Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima Viinamarju kasvatatakse parasvöötmelises ja subtroopilises kliimavöötmes. Ideaalseks kliimatüübiks peetakse vahemerelist tüüpi kliimat ja seda eriti tumedate viinamarjade kasvatamiseks. Heledad marjad võivad sageli anda head tulemit ka kontinentaalse kliimaga aladel. Tumedad marjad: Hea vahemereline, mereline, subkontinentaalne. Võimalik kontinentaalne. Heledad marjad: Hea kontinentaalne, subkontinentaalne. Võimalik mereline, vahemereline. Pinnas Head pinnasetüübid viinamarjade kasvatamiseks: Tumedad viinamarjad: Lubjakivi, kriit, argilliit, vulkaaniline Heledad marjad:
Loa, Huasco ja Limari, lõunas Imperiali ja Tolteni jõgi. Taimestik Tsiili taimestik on kõrgusvahede ja geograafilise laiuse erinevuse tõttu üks mitmekesisemaid maailmas. Põhjas, Atacama kõrbes, taimestikku õieti polegi, kui mitte arvesse võtta ülikuivusega kohastunud kaktusi. Lõuna pool muutub taimestik poolkõrbelisemaks, keskosa orgudele lähenedes aga üha rikkalikumaks. Aconcagua jõest lõuna pool leidub vahemerelist taimestikku läbisegi troopiliste liikidega. Lõuna pool, Bio Bio jõge kuni Chiloe saareni valdab tihe märg mets- loorberite, tammede, küpresside, lõunapöökide ja teiste puudega. Veel lõuna pool, Tulemaa lähedal, on ülekaalus antarktiliste taimeliikidega stepi moodi aasad. Loomastik 5 Tsiili geograafilise eraldatuse tõttu pole loomariik eriti mitmekesine, ent siingi leidub
sisemaale. Veevarud on aktuaalne teema ning tõsine probleem Lähis-Idas ja oluline aruteluobjekt nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni iseloomustab ekstreemne kuumus suvel, kuid talvel on ilm soe, välja arvatud mägedes, kus sajab lund. Külma ja pilves ilma võib esineda kaugel lõunas Ammani lähistel vastandina Punase mere ranniku soojale ja päikesepaistelisele lähistroopilisele kliimale. (Ibid) Regioonis domineerivad kõrb ja poolkõrb, vahemerelist taimestikku kohtab Vahemere rannikualadel. Suvised temperatuurid ulatuvad keskmiselt üle 30 kraadi. Sealsed loomad on kohandunud Araabia ja Süüria kõrbe kliimaga, kohata võib gaselle, kõrberebaseid, sisalikke, kaameleid ja kitsi. Nomaadi hõimud karjatavad kõrbes kaameleid, kitsi ja veiseid. (Kase, Juust 2011: 137) Regiooni rahvastik koondub aladele, kus on veevarusid ehk jõeorgudesse ning mõnele kõrgemale alale, kus sajab rohkem
annaabi.ee 
