energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseisev osa, mootor e. pöörlev osa. Tööpõhimõte: juhmemähis pannakse püsi- või elektromag. ümber pöörlema, liikumisel muutub mähise keerde läbiv mag.voog, selles tekib induktsiooni EMI (mähis koostatakse paljudest keerdudest, siis on EMI suurem) ja seega ka U selle otstel. Tänapäeval tehastes kasutatavates generaatorites pöörleb elektromag. ümber
Siinusfunktsioon korral algab aja môõtmine hetkel, mil i=0 Vooluallikad ja tarvitid moodustavad vahelduvvooluvõrgu. Vahelduvvooluahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalsvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. On faasis , pliit, hõõglamp Induktiivtakistust Xl = wL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on w vahelduvoolu ringsagedus. Kino ja teatri hõõglamp Mahtuvustakistus Xc = 1 / wC avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. Külmik, pesumasin, tolmuimeja Näivtakistus ehk impedants Z on vahelduvvoolu takistus , mis arvestab aktiivtakistust R ja induktiiv Xl ning mahtuvustakistuse Xc vahet Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel.
4.Miks on vooluvõrku vaja kaitsmeid,mis on nende ülesanne, mis võib vooluringis minna suureks. Kaitsmeid on vaja selleks, et ei tekiks ülepinget. Ülesandeks on ülepinge ära hoidmine , lühise tekke korral vool lihtsalt katkeb. Vooluringis võib suureks minna pinge. 5.Kuidas töötab trafo,miks tekib teises mähises vool kui esimesse mähisesse laseme voolu. Trafo elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvoolu, sagedus ei muutu. Teises mähises tekib vool, sest tekib liinipinge. 6.Kirjelda elektrienergia ülekannet generaatorist tarbijani,mitu trafot on vaja ja milleks,nende ülesanne. Elektrivälja ülesanne on elektri viimine elektrijaamadest kõrgepinge ülekandevõrkude kaudu tarbijate lähedale, edasine jaotamine keskpingejaotusvõrkude ja madalpoingejaotusvõrkude kaudu. Vaja on ühte trafot , ülesandeks on muundada muutumatul sagedusel vahelduvvoolu
Puuduseks aga väike arendatav pöördemoment ja jõud.Lihtsaim pneumomootor on pneumosilinder, mida võiks vaadelda kui lineaarliikumise pneumomootorit. 6)hydromootor Hüdromootorid muundavad hüdraulilise energia tagasi mehaaniliseks energiaks. Nagu pumpades on ka hüdromootorites kasutusel mitmeid erinevaid tööprintsiipe ja konstruktsioone. Kuna pole olemas sellist mootorit, mis sobiks kõikidesse rakendustesse tuleb igal konkreetsel juhul valida sobiv mootor. 7)vahelduvoolu mootor Vahelduvvoolumootorid. Asünkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse pärast tööstuses kõige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv pöörlev magnetväli paneb rootori pöörlema. Asünkroonmootori tööpõhimõte, juhtimine ja kasutamine on käesoleva konspekti põhipunktideks. Sünkroonmootori (samuti ka asünkroonmasina) staatorimähis tekitab pöörleva magnetvälja. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või
suurus, mis isel. akt.koormuse omadust muundada elektromag.välja en. pöördumatult teissteks en.liikideks ning piirata I-d. R=l/S (-eritakistus,l-jutmelõigu pikkus, S-ristlõikepindala) Tähis R, 1. Seega sõltub R aine eritakistusest, juhtmelõigu pikkusest, ristlõikepindalast. R-i põhjustab kitsamas mõttes suunatud laengukandjate vastastikmõju teiste aineos.- ga, mille käigus eraldub soojust, laiemas mõttes kõik need jõud, mille vastu el.vool tööd teeb. R=P/I2 (P-vahelduvoolu võimsus 1W, I2-voolutugevuse ruut). Sagedus võngete (pöörete) arv, mida keha sooritab ajaühikust(sek). f=n/t=1/T. Ühik 1Hz. Pöördvõrdeline perioodiga. 1Hz sagedus siis, kui 1s jooksul tehakse 1 täisvõnge. Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs
energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas. Reaalsestrafos on need võrdused ligikaudsed, sest valemiga. esinevad a) vaseskaod (mähised kuumenevad), b)terases kaod(soojushulk, mis tekib pöörisvoolude järel). Mida suurem trafo seda suurem kadu. Resonants vahelduvoolu ahelates Impulsstrafo tekitab madalpingelise alalisvooluallika abil kõrgepinget. Auto Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi kasvu,mis tekib välismõju muutumissageduse süütepool on trafo kokkulangemise süsteemi oma võnkesagedusega. Tagajärjeks amplituudi kasv. (joonis)
Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Kõik energia alased arvutused teostatakse efektiivväärtustega. Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Ülesanne Eesti madalpinge võrkude pinge on 230V. Kui suur on selle maksimaal- ja hetkväärtused? Aktiivtakistus Alalisvoolule avaldab mõju juhtme ,,oomtakistus" . Vahelduvoolu muutuva sageduse tõttu tekkib juhtmes pinnaefekt. Pinnaefekti tõttu suureneb juhtme takistus. Juhtme takistust vahelduvvoolule nimetatakse aktiivtakistuseks. Tähistatakse r. r>R Sagedustel kuni 70 Hz on aktiivtakistus praktiliselt võrdne oomtakistusega. Aktiivtakistus Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistusega tarvitid, mille induktiivsus ja mahtuvus on tühised: hõõgpirn, küttekehad, juhtmed, takistid, reostaadid jm.
Moment on tavaliselt võrdeline ja pöörded on põhiliselt pöördvõrdelised võlli koormusega ehk tarbitava võimsusega. Sõltuvus on praktiliselt lineaarne tühijooksust kuni selle täieliku pidurduseni. Toitepinge muutmisel on võimalik sujuvalt ning väga laias vahemikus nullist nimiväärtuseni reguleerida momenti ning pöörete arvu ajaühikus. Harjavaba alalismootori allikast juhitakse alalisvoolu mootorit Inverteriga põhiliselt luuakse tänu sellele vahelduvoolu signaal, millega seda juhitakse. Lisasensorid ja elektroonika juhivad ja suunavad inverteri väljundi amplituudi ning laine kuju ja sagedust (nagu näiteks rootorkiirust). Harjavaba alalisvoolumootorit saab kirjeldada põhiliselt samm-mootorina. Peamiselt suure võimsusega harjavabad mootorid on kasutuses elektriautodes ning hübriidautodes. Mootorid on populaarsed mudellennunduses nende võimsuse ja kaalu suhte ning suure suuruste valiku tõttu
Summaarne pöördemoment seega ei muutu. Astaatilised mõõteriistad on paremate mõõteomadustega, kuid tunduvalt kallimad. Elektromagnetilisi mõõteriistu kasutatakse ka elektromagnetiliste logomeetitena, mille tööpõhimõte on analoogne magnetoelektriliste logomeetrite omale. Selliseid mehhanisme kasutatakse peamiselt vahelduvvoolu sageduse ja faasinurga määramiseks. Elektromagnetiliste mõõteriistade peamised eelised on: • sobivus mõõtmiseks nii alalis- kui ka vahelduvoolu ahelates, • suur lubatav liigkoormus (ülekoormus), • võimalus vahetult mõõte suuri voole ja pingeid, konstruktsiooni lihtsus ning madal maksumus. Elektromagnetiliste mõõteriistade peamised puudused on: • skaala ebalineaarsus, • madal tundlikkus (eriti skaala alguses), • suur omatarve, • tundlikkus sageduse, väliste magnetväljade ja temperatuuri muutustele. Elektrodünaamilised mõõteriistad.
Autor avastas, et Nikola Teslast võiks kirjutada kokku ka uurimustöö ning seega jättis omal valikul välja osasid teemasid. Sellegi poolest on referaat ülevaatlik. Autor püstitas töö kohustuste väliselt iseseisvalt ka ühe küsimuse. Kuidas lõppes nii eduka leiutaja elu? Sellele üritas ka autor lõpuks vastuse leida. Varajased eluaastad Nikola Tesla (1856 1943) oli Serbia päritolu leiutaja, kes leiutas luminofoorlambid, Tesla asünkroonmoototi, Tesla kera ja arendas vahelduvoolu elektritoite süsteeme, mis koosnes mootorist ja muundajast ning kolme faasilise elektri. (inventor.about, 2012) Nikola tesla sündis Austria-Ungari Empeeriumis aastal 1856 mägisel Balkani poolsaarel. (pbs, 2012) Neil Ardley(1994) entsüklopeedia andmetel oli Tesla Horvaadi-Ameerika päritolu ning teda nimetatakse Serbia leiutajaks, kuna praegusel ajal asub tema sünnikoht Serbia aladel. Tema ema ja isa olid puhtad serblased
negatiivse magnetostriktsiooniga. Magnetoelastse efekti abil saab mõõta jõude, mehaanilisi pingeid ja momente. Mag- netostriktiivse efekti põhjal on välja töötatud ultrahelilainete allikaid. 32 Riistvara Induktiivanduri: Tööpinge on 15V Anduri signaali nullitakse potentsiomeetriga. Pinge luuakse mõõtesillal ja võimendakse kõrgsagedus vahelduvoolu pingega. Amplituudi ja faasi pinge (0° või 180 °) sõltub raudsüdamiku positsioonist. Väljundit kontrollib takt-generaator. Mahtuvusandur: Tööpinge 15V, 5V Efektiivne plaadi pindala määrab mahtuvuse. Kondensaator on osa resonantsi ja määrab resonantssagedus f väljalülitamiseks. Sagedusega pinge (f / V) muundurit on ühendatud pärast seda võrku ja see
ehitus tarindite pinnale või sisse paigaldus torudesse karbikutesse või kanalitesse kandetrossidele, riiulitele, rennidesse ja redelitele vabasse õhku maasse või vette ja mitmel muul viisil. Juhtide omavahel kokkuühendatud kogumik nimetatakse juhistikeks. Juhistikud võivad olla väga mitmesuguse otstarbel, ehituste ja omadustega. Neid võidakse liigitada: 1. kasutusala järgi(tugev voolujuhistik, nõrk voolujuhistik) 2. voolujärgi(alalis või vahelduvoolu juhistik) 3. faaside arvujärgi(1,2,3 faasi) 4. pingejärgi (väike pinge, madalpinge, kõrgepinge juhistik) 5. ulatuse järgi (seadmed ruumi või hoone juhistik) 6. kitsama otstarbe järgi (jõu valgustus või kütte juhistik, ahela abijuhistik või muu juhistik) 7. ehitusviisi järgi(lahtine, pinnapealne, süvistatud, kohtkindel, teisaldatav või muu juhistik) 8. talitlus maanduse järgi(maandatud neutraaliga, maandatud faasiga või maas isoleeritud juhistik) 9
üle kanda suurtele kaugustele ning vahelduvvoolu masinad on tunduvalt lihtsamad, kui alalisvoolu masinad. Meil on kasutuses vahelduvvool, mille faasipinge (ühefaasilne vool) on 220 V (pinge faasi /voolujuhtme/ ja nulljuhtme vahel) ja 380 V (pinge kahe faasi vahel) nn. tööstusvool. Lähemas tulevikus muudetakse pingeid suuremateks. 230-240 V ja 400-415, mis vähendab ülekandekadusid. Induktsiooninähtusel töötavad vahelduvoolu elektrimasinad. Kõige levinum neis on vahelduv voolu asünkroonmootor. Ta koosneb kahest põhiosast: staatorist ja rootorist. Staatori teraskeha on õhukestest (0,5 mm) üksteisest elektriliselt isoleeritud terasest plekk rõngastest koostatud õõnessilinder. Selle silindri sisepinnal (avas) on uurded (pesad). Viimastesse paigutatakse tavaliselt kolme faasilise staatori mähis. Mähis koosneb uuretesse paigutatud ja omavahel väljastpoolt ühendatud juhtmetest.
Kõrge tööpunkti kasutamine esimeses astmes suurendab aga tarbidavat voolu, mis on samuti mitte soovitav. Tööreziimi annab parandada kui kasutada astmete vahel diood sidestust Joonis 2.4.1 täiendus Joonis 2.4.3 graafik Dioodide kui sidestus elementide kasutamis mõtte seisneb selles, et tingituna dioodi pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem kui vahelduvoolu pingelang. Kui ühendada toodud viisil astmete vahel 2 dioodi siis on nende summaarne alalisvoolu pingelang umbes 1,5V, mille võrra väheneb kollektorilt baasile antav pinge. Samal ajal on seal vahelduvpingeline pingelang ehk signaali kadu mitte rohkem 0,1-0,2V. 2.5 Lõppvõimendid Lõppvõimendite ülesandeks on arendada koormusest maksimaalsest signaali sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel
võnkeringis harmooniliselt muutuva elektromotoorjõu mõjul. · Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. · - mahtuvuslik takistus, · - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on
võnkeringis harmooniliselt muutuva elektromotoorjõu mõjul. · Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. · - mahtuvuslik takistus, · - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on
annaabi.ee 
