transpordivahendina ainete liikumisel tsütoplasmas. Teine membraanidest koosnev kompleks on Golgi aparaat, milles toimub mitmesuguste ainete kogumine ja rakust eemaldamine. Mis on taimerakkudes teisiti? Taimerakkudes on mõningaid koostisosi, mis loomsetes rakkudes puuduvad. Kõige paremini on taimses rakus vaadeldav rakukest, mis koosneb kihilisest tselluloosist ja ümbritseb väljastpoolt rakumembraani. Kahe naaberraku seinte vahele jääb kaltsiumpektaadist koosnev kiht - vahelamell. Tselluloos on sitke painduv materjal, mis koosneb pikkadest, ristsidemete varal omavahel ühendatud glükoosimolekulide (suhkrute - süsivesikute) ahelatest. Paljud loomad, aga ka inimene, ei suuda taimses toidus sisalduvat tselluloosi seedida. Kuid isegi seedimatuna on tselluloosil täita oma ülesanne - ta muudab toidu mahukamaks ja koredamaks, vältides sooltelihaste mandumist ning hoides sellega ära kõhukinnisuse. Taimtoidulistel loomadel, näiteks
Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaanilised happed(nt oblik hape). Neutra. Ca ioonide abil. Rakukest- pektiinist , hemitselluloosist, ja tsellulosist, on algselt elastne. Teiste ainete ladestumine teeb kesta tugevaks(lignifitseerumine). Rakke liidab rakuvaheaine vahelamell. Kude- liht(kollenhüüm) ja liit(epiderm, floeem). Algkude ehk meristeem sellest areng on organogenees. Sellele eesneb initsiaal rakkude moodustumine- e- histogenees. Histo ja orano koos- morfogenees. Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid
tagajärjel kokku. Eristatakse osalist ja täielikku, nõgus ja kumerplasmolüüsi. Kui asetada osaliselt plasmolüüsunud rakk tagasi hüpotoonilisse keskkonda, toimub deplasmolüüs. See näitab, et rakk pole veel surnud, tegemist oli üksnes osalise plasmolüüsiga. Täielikult plasmolüüsunud rakk on surnud ja deplasmolüüsi enam ei toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest. Rakke liidab rakuvaheaine (vahelamell), vanemate rakkude nurkade vahel võib olla ka rakuvaheruume ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 2. TAIMEKOED Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Ehituslikult lihtsaim on ainult üht tüüpi
Raku pooldumine- korral tekivad juurevõsud,siis kasut rõngaskoorimist,mille käigus mitoos algab tuuma jagunemisega.Tuum peeneneb keskelt,mood 2 eemaldatakse puutüve alumises osas koorelt korp ja niin,siis puu kuivab rakuplasmat omavat tuuma,enne eraldumist tekib vastmoodustunud tuumade ära.Tüve ehitus-Puitmaterjali parimad omadused on pikikiudu.Radiaalsuunaks vahele õhuke kile,millest areneb välja vahelamell,mis on sideaineks 2 nim keskelt säsist puu väliskihtide suunas .Piki aastarõngaid naaberraku vahel.Rakusein-noorte puidurakkude vahel.Vahelamell koosneb tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja pektiinist,polüsahhariidide segust ja ligniinist.Vahelamelli ja tonoplasti vahel kooreosad(niin ja korp).Veel lülipuitu(tumedam siseosa )ja mood esmalt primaarsein,siis sekundaarsein.rakusein koosn
Etüleeni füsioloogilised toimed Viljade valmimise kiirendamine. Viljade valmimisel tõuseb etüleeni hulk klimakteersetes viljades (õunad, tomatid, banaanid, avokaado, virsikud, oliivid jt). Põhjuseks on ACC süntaasi ja ACC oksüdaasi geenide ekspresseerumine.Etüleeni kontsentratsiooni kasvule järgneb hingamise intensiivistumine. Toimub rakkude üksteisest eemaldumine (matseratsioon), sest pektinaaside aktiveerumisel etüleeni tõttu vahelamell laguneb. Suureneb antotsüanidiinide süntees ja karboksüülhapped muutuvad sahhariidideks. Klorofüll laguneb. Mitteklimakteersetes viljades (tsitruselised) pole etüleenil toimet või see on palju nõrgem. Et just etüleen on oluline viljade valmimisel, on näidanud katsed ACC süntaasi ja ACC oksüdaasi mutantsetes (antisense) taimedes kus viljade vananemine on oluliselt aeglustunud. Lehtede/viljade langemine (abstsissioon). Lehtede moodustumise ajal tekib
· Tuuma sees tuumaplasma karüoplasma · Karüoplasmas asuvad tuumakesed ja kromosoomid · Tuumade arv rakkudes on varieeruv 0...nni Vakuool (2) · tekivad tsütoplasmavõrgustiku laienenud osade liitumisel · Vakuoolides olev vedelik rakumahl, mis tekitab raku siserõhu ehk turgori Taimeraku kest: Rakukest: · Mitoosi anafaasis, alguses moodustub kiudjas moodustis fragmoplast · Pektiinaine ladenemise tõttu moodustub vahelamell, mis jääb rakke siduvaks aineks · Kummagi tütarraku tsütoplasmad moodustavad primaarse rakukesta · Koosneb pektiin, hemitselluloos, tselluloos ja glükoproteiidid Sekundaarne rakukest · Rakukest kasvab edasi seestpoolt · Täiendavalt ladenevad: ligniin, suberiin, kitiin, pektiin, mineraalained (Ca, Si) · Rakukestade modifitseerumisega kaasnevad olulised rakkude talitluse muutused, neist oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin:
Toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. 4) Telofaas a. Ühekromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. b. Hakkavad kujunema tuumaümbrised. c. Rakk valmistub tsütokineesiks. Tsütokinees tagab tavaliselt tsütoplasma võrdse jaotuse tütarrakkude vahel. Erandiks on pungumine. Tsütokinees 1) Kestaga rakkudel kahe tulevase raku vahele tekib vahelamell ja sellel mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 2) Membraaniga rakkudel tänu tsütoskeletile tõmmatakse membraan sisse kuni kahe raku moodustumiseni. Inimese Kromosoomide DNA molekulide keharakk arv arv G-faas 46 46 S-faas lõpp 46 92 G2- faas 46 92 Profaas 46 92 Metafaas 46 92
Eristatakse osalist ja täielikku, nõgus ja kumerplasmolüüsi. Kui asetada osaliselt plasmolüüsunud rakk tagasi hüpotoonilisse keskkonda, toimub deplasmolüüs. See näitab, et rakk pole veel surnud, tegemist oli üksnes osalise plasmolüüsiga. Täielikult plasmolüüsunud rakk on surnud ja deplasmolüüsi enam ei toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest. Rakke liidab rakuvaheaine (vahelamell), vanemate rakkude nurkade vahel võib olla ka rakuvaheruume ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis
09. MITOOS ANAFAAS: joonis. Anafaasis toimub kahekromatiidiliste lahknemine, kusjuures poolusele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. TELOFAAS: Algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine, kujunevad tuumaümbrised ja rakk valmistub tsütokineesiks. TSÜTOKINEES: Üldjuhul on see protsess võrdne kahe raku vahel. Ebavõrdse tsütokineesi näiteks on pärmseente pungumine. Tsütokineesil rakkude eraldumine: kestaga rakud kahe tulevase raku vahele moodustuv vahelamell ja sellele mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. Loomarakkudel toimub rakumembraani sissesopistumine, mille tagab tsütoskeleti valkude töö ja protsess lõppeb vastasmembraanide kokkupuutega ja rakkude eraldumisega. Inimese keharakk jaguneb mitootiliselt. Mitu kromosoomi läheb ühele poole anafaasis ja mitu teiselepoole. V: ühele poole läheb 46 ühekromatiidilist ja teiselepoole 46 ühekromatiidilist. TABEL: Mitoosi regulatsioon:
· Lahknemine on sünkroone. · Lahknemine toimub mööda käeviniide mootorvalkude abil. · Poolustele jõuavad ühe kromotiitsed kromosoomid. Inimese rakk anafaasis:46 ühele ja 46 teisele poolele! TELO-faas · Toimub ühekromotiidiliste kromosoomide lahti pakkimine. · Moodustuvad tuuma ümbrised. · Rakk valmistub tsütokineesiks(2 tüüpi:a)kestaga rakkudel-taine ja seenerakkudel, moodustub vahelamell ja sellele mõlemal pool kujunevad rakukestad.b)loomarakkudel- tsütoskeleti abil raku membraan nöördub sisse ja raku eralduvad teineteisest.) Inimese keharaku mitoos faas Kromosoomide ar Dna molekulide arv G1-faas 46 46 S-faas 46 92 G2-faas 46 92 profaas 46 92
Vibur (bakteritel, väiksematel eukarüootidel) Taimerakkude kuju Parenhüümsed: Ehk isodiameetriline Igas mõõtmes enamvähem võrdse läbimõõduga Enamike kudede rakud Prosenhüümsed: Väljavenitatud rakk Pikkus on mitu korda suurem, kui laius Ühe raku pikkus võib ulatuda kuni 25 cm Juhtkudede rakud Rakukest Koosneb kahest põhiosast – primaarne rakukest ja sekundaarne rakukest Primaarne rakukest: ◦ Kesta osa, mis tekib raku pooldumisel ◦ Tekib: rakuplaat -> vahelamell -> primaarne rakukest ◦ Koosneb põhiliselt pektiinainetest Rakukest Sekundaarne (teisene) rakukest ◦ Kesta osa, mis tekib uute kihtide ladestumisel primaarsele kestale ◦ Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele Poorid – kohad rakukestas, kus vaid primaarne rakukest ning kesta läbivad tsütoplasma kanalid Rakukesta tugevnemine
c) anafaas : * toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. * poolustele jõuaad ühekromatiidilised kromosoomid. * kromosoomide lahknemine toimub sünkroonselt. d) telofaas : * ühe kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti. * algab tuuma taasmoodustamine. 2) Tsütokinees ja tsütoplasma lagunemine : a) kestata e. membraanita rakkudel pöördub membraan sisse, ja rakk jaguneb. b) kestaga rakkudel : * moodustub vaheplaat e. vahelamell, ja sellele kujunevad rakukestad. - tavaliselt on jagunemine võrdne, kuid ebavõrdsus avaldub näiteks pungumisel. Jagunemise tähtsus : a) mitoosil suureneb rakkude arv, ja toimub organismide kasv. b) asendatakse surnud ja hävinenud rakke. c) tagab pärilikelt omadustelt ühesuguste rakkude tekke. d) moodustuvad tütarrakud on ühesuguse bioloogilise saatusega(erandiks on vereloome tüvirakud). Mitoosi regulatsioon : - eesmärgiks on organismi kontroll rakujagunemise üle.
(2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine.
annaabi.ee 
