saagis 30%, esinevad talvekahjustused või ebatasasused. Rohumaid saab uuendada pealtparandamise ehk renoveerimise ja uuskülvi teel. Pealtparandamine – Loodusliku või külvatud rohukamara ümberkujundamine soovitud kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks. Rohumaal säilitatakse vana rohukamar. Rohumaa uuskülv – Vana rohukamar hävitatakse ennem uue rohumaa rajamist. Võidakse kasvatada ka vahekultuurina teravilja 1-2 aastat (nt. nisu, oder või kaer). Selleks, et rohumaal kulutusi kokku hoida tuleks vähem külvata. Mullaharimise vajalikud töökäigud: Orgaaniliste väetiste laotamine, kündmine, libistamine, mineraalväetiste laotamine, kultiveerimine (1-2 korda), kivide korjamine, rullimine, külvamine, rullimine. Külviaeg - Heinaseemne külviks on kaks perioodi - varakevad ja juuli teine pool kuni augusti algus. Külvisügavus - Heinataimedel peaks olema külvisügavus 1-2cm
2) Mineraalväetised-K,P,N jne. Koguste arvutamine P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3 K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Näide: · Viljapuudele on vaja anda 10 g/m2 P2O5 · Väetamiseks kas. superfosfaati - 20% toimeainet, siis m2-le on vaja (10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g 52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt Viia mulda koos põhuga 53. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis) Põhikultuurina Külvamine katteviljata varakevadel või sügisel,kasvavad terve vegetatsioonperioodi Eel-, järel- või vahekultuurina Vegetatsioonperioodil kasvatataksel lisaks haljasväetisele saaki andvat põhikultuuri Kas siis põhikultuuri eel järel või vahel Külvamine kattevilja alla Mitmeaastased liblikõielised(valge mesikas,punane ristik) külvatakse kattevilja alla,nende
saagi saamiseks võiks külvata juuli lõpul, augusti algul. Võib külvata ka hilja sügisel (novembri algul) talve alla. Kuidas spinatit säilitada? Potis müüdav spinat, mille hind on keskmiselt 15 krooni, tuleb koos seda ümbritseva kilega külmkappi panna nii säilib spinat neli-viis päeva. Üldiselt säilib potispinat kauem kui teised Grüne Fee potitaimed (basiilik, pune, lehtsalat). Sorte rohkesti Koduaias saab spinatit edukalt viljelda nii omaette, eel-, järel- kui vahekultuurina. Värsket sõnnikut saanud maale spinatit külvata ei maksa, sest see mõjub halvasti maitsele. Viljeluses olevaid spinati sorte on tänapäeval rohkesti. Vanadest sortidest on meil tuntud "Viroflay", "Viktoria" ja "Juliana", uuematest "Dominant". Uutest hübriidsortidest, mis päeva pikkusele suhteliselt neutraalselt reageerivad ja mida seetõttu ka suvel edukalt viljelda saab, väärivad tähelepanu "Redy" F1, "Rico" F1, "Spalding" F1, "Spinnacker" F1 ja "Spokane" F1.
koorevärvusega) vili puitub ja on maitsetu Võib kasvatada kurgi, Mitte liiga sügavale mulla halvasti (lõheneb) kui saak on 6-7cm jäme. Pika rootusga lehed Niiskuse kõikumine võib kõrvitsa, kabatsoki alla Kasvab hästi ka kasvuaegse Lõika kääridega vahetult Juurestik sarnaneb peakapsa põhjustada varsvilja vahekultuurina väetamiseta varsvilja alt koos varrega omale lõhenemist Ülekasvanud vilja
100 liitrit 5 kg 200 liitrit x kg X = 10 kg/ha 2. Mitu liitrit lahust tuleks valmistada 400 m2 väetamiseks? 1 ha = 10 000 m2 10 000 m2 200 liitrit 400 m2 - x liitrit X= 8 liitrit 3. Toimeainet kulub seejuures: 200 liitrit 10 kg 8 liitrit x kg X=0,4 kg 4. Kui on vaja anda toimeainet 25 kg/ha, mitu liitrit vett siis kulub ühe ha väetamiseks? 200 liitrit 10 kg x liitrit 25 kg X= 500 l/ha 53. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite- haljasväetis, ädalhaljasväetis) Haljasväetiskultuuride kasvatamis-ja kasutamisviisid Iseseisva põhikultuurina Sobivad üheaastased (ahtalehine ja kollane lupiin) või kaheaastased liblikõielised kultuurid (valge mesikas). Need külvatakse varakevadel või isegi sügisel (valge mesikas) ja kasvavad põllul kogu või peaaegu vegetatsiooniperioodi. Taliviljade väetamiseks küntakse haljasväetis mulda augusti esimesel poolel,
31. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastiku majandusele. Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabaneb lämmastikku seda rohkem, mida suurem on taimiku lämmastikusisaldus. Noorest taimikumassist vabaneb lämmastik kiiremini, kui vananenud puitunud materjalist. 32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt. 33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis). P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki.
31. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastiku majandusele. Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabaneb lämmastikku seda rohkem, mida suurem on taimiku lämmastikusisaldus. Noorest taimikumassist vabaneb lämmastik kiiremini, kui vananenud puitunud materjalist. 32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt. 33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis). P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki.
• Granuleeritud väetisi on sobiv kasutada kevadel, nende toime on aeglasem ja pikaajaline • Kasuta rauaga rikastatud vedelväetist! • Sügisväetis on soodne ainult kuival sügisel NB! Väetamine • Eriliseks kasvuhäireks on mulla väsimus – juured eritavad mulda kasvu pidurdavaid laguprodukte, mis püsivad mullas üle 3-4 aasta • Inhibeerivaid aineid aitavad lagundada peiulilled, mistõttu on neid otstarbekas kasvatada vahekultuurina Roosiaia rajamine • Enne istikute ostmist tee aia plaan, kuhu kavatsed roosid istutada • Päikesekaar – roos vajab juunist oktoobrini päevas vähemalt 6-8 tundi otsest päikesevalgust • Roos suunab õied keskpäevase päikese suunas, arvesta võreseina paigutamisel • Maapind tasane või kerge kaldega lõuna, edela või kagu suunas Roosiaia rajamine • Roosipeenrad peavad olema vaadeldavad ja kergesti hooldatavad
Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale kohale kapsas kasvama ja vahepeal on haigusetekitaja sisse tulnud). Sõnnikut hästi kasutavad: lillkapsas, seller, porrulauk, rabarber, kõrvits, kartul, peakapsas, rooskapsas, kurk, spargel, mädarõigas 1. kartul + sõnnik 2. sibul, porrulauk, kõrvits, suvekõrvits 3. hernes, uba 4. kapsa liigid, redis 5. porgand, peet, pastinaak Salat vahekultuurina st. ühel väljal (ühes külvikorras) ei pea olema üks ja sama kultuur! 1. juurviljad: porgand, peet, salat, salatsigur, spinat, lehtpeet, seller 2. sibul, küüslauk, porrulauk 3. liblikõielised: aeduba, põlduba, hernes 4. ristõielised: kapsas, lillkapsas, kapsas, rooskapsas, brokoli, kaalikas 5. maavitsalised: kõrvits, suvekõrvits, kabatsok Salat vahekultuurina 1
Seetõttu on näiteks rähkmullad suhteliselt huumusrikkad. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. Savi- ja liivsavimuldades, kus on rohkesti savimineraalidest koosnevaid ibeosakesi, seotakse huumus tugevamini, võrreldes liivmuldadega. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid peavad olema tasakaalus. 52. Haljasväetised (põhikultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, vahekultuurina). Iseseisva põllukultuurina: ühe- või kaheaastased liblikõielised kultuurid; külvatakse kevadel, veget; kasvavad põllul a) Viiakse taliviljade külvi eelselt mulda b) Viiakse hilissügisel mulda, kevadekülv c) Kevadel viiakse mulda, kevadkülv d) Külviaasta saak koristatakse teisel kasvuaastal, esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal viiakse sügisel mulda Suvel 1-2x mass purustatakse, ädal küntakse mulda Külv kattevilja alla
sobivad seadmed, tõenäoline enamsaak. Kartuli vihmutamine on eestis vajalik. Tasuvaks tuleb pidada varajase kartuli vihmutamist.Eriti tähtis on kartulit kasta enne õitsemist, sest veepuudus sel perioodil vähendab mugulate arvu.Muidu tuleb kasta mullaniiskuse järgi ( alampiir 65% väliveemahutavusest), norm on 15..25mm. Kui õhk on niiske , siis tuleb kastmine katkestada, et vähendada seenhaiguste levikut. Teraviljade vihmutamine pole eesti oludes tasuv.Kui neid kasvatatakse vahekultuurina vihmutussüsteemiga alal, siis on mõistlik neid põua ajal kasta.Kastmine on vajalik just võrsumise faasis, sest vähene mullaniiskus põhjustab terade arvu vähenemist viljapeas.Niisutamisega võib saada5-7 ts/ ha enamsaaki.Teraviljade kasvatamisel dreenidega aladel võib põuasel kevadel katsetada ka paisniisutust, see võib suurendada teravilja saaki. 28. Murude ja muude haljasalade niisutamine, istikute kastmine puukoolides. 29
annaabi.ee 
