lõpuks oli fondi väärtus 3,11 miljardit Rootsi krooni, mis on kolmandiku võrra väiksem kui buumi tipus kümme aastat varem, siiski on kõigi kuue preemia hind, mis 2010. aastal välja anti, jätkuvalt kümme miljonit Rootsi krooni. (vt lisa 1) On mitmeid põhjusi, miks Nobel valis välja just Norra. Rootsi ja Norra olid siis, kui Nobel oma testamendi koostas, veel liidus ja Storting oli oma tegevusega näidanud üles toetust sellistele modernsetele rahuideedele nagu desarmeerimine ja vahekohtud, vältimaks konfliktide ülekasvamist sõjategevuseks. Storting aktsepteeris testamendi tingimusi ja asus kiiresti tegutsema. Esimesed viis Norra Nobeli komitee liiget määrati 1897. aastal. 1901. aastal otsustas komitee, et maailma kõige esimesteks Nobeli rahupreemia laureaatideks saavad Punase Risti asutaja Henry Dunant Sveitsist ja rahuaktivist Frédéric Passy Prantsusmaalt. Pilt 5 Nobeli preemia
usutavus · usaldusväärsus. Lääne õigustraditsiooni tunnused Lääne õigustraditsiooni (al XI s) neli tunnust: eristamine õiguse ja muude institutsioonide (normisüsteemide jm) vahel; juriidilise tegevuse professionaalsus; juura professionaalide eristatav koolitamine (nt ülikoolid, õpikud); õigushariduse ja teaduse (metaõigus) ning praktilise õiguse vastastikune mõjutamine. Õiguseleidja? Õigusemõistja - tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Balti erikord balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev
ajal kukkus, tegi selle kohta pretensiooni kaubamaja juhtkonnale ning võttis -13- TSIVIILKOHTUMENETLUS kompensatsiooniks omavoliliselt kaasa öösel televiisori vm eseme, kas siis turvameeste poolt kinnipeetud väikeaktsionäri tegu tuleks samuti menetleda tsiviilkorras? KOHTUMENETLUSE SUBJEKTID Õigusemõistjad- tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Maakohtus lahendab tsiviilasja kohtunik ainuisikuliselt, ringkonnakohus kolmest kohtunikust koosnevas kohukoosseisus ning Riigikohus kas kolmeliikmelises koosseisus, tsiviilkolleegiumi kogu koosseisuna, erikoguna või Riigikohtu üldkogu. Registriasjades ja maksekäsu kiirmenetluse asjades on menetlejaks kohtunikuabi. Üürikomisjon ja töövaidluskomisjon käivad samuti õigusemõistmise alla. Vaidlejad- asjaosalised kelle vahel on tekkinud vaidlust lahenab kohus nimetatakse poolteks.
rahukohtud I aste kergemate kriminaalasjade puhuks kuninglik kohus raskemate kriminaalasjade jaoks I astme kohus; apellatsioonikohus II astme kohus, kaebusi ei lahendata seaduse sisuliselt poolelt; Lordide Koda III astme kohus. Inglise kohtusüsteemi kuuluvad ka alaealiste asjade kohtud (arutavad kuni 17-aastaste õigusrikkujate asju; vägivaldsete surmajuhtumite uurimiskohtud (uuritakse ka äkksurmajuhtumeid ja ebaloomulike siitilmast lahkumiste asju), vahekohtud, mis teevad kiireid otsuseid, mis on kohustuslikkuse astme poolest võrdsustatud teiste kohtute otsustega. ÕIGUSE SÜSTEEMI KOOSTISOSAD Õiguse süsteemi väiksemaks jaotiseks on õigusnormid, mis on kirjutatud õigusaktides.Õigusnormidele järgnevad õigustloovad ehk üldaktid. Edasine struktuuriharu on õiguse instituudid, nendest edasi õigusharud ja lõpuks õiguse põhivaldkonnad. 28 ÕIGUSHARU
hinnatavaidlustatud normi põhiseaduspärasust üksnes menetleva kohtuasja kohtuotsuse põhjal. Kui kohsu vastuolu PS ei leia, on kohtuotsus lõplik. Kohtul puudub õigus tunnistada norme kehtetuks.Riigikohus saab kehtetuks tunnistada. On eeldused mille põhjal võib kohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada, kui üks neist pole täidetud, ei või: Tegemist peab olema kohtuga. Seda ei saa algatada vahekohtud, kirkukohtud jne. Tegemist peab olema õigusnormiga. Kohaldamata jätmisele kuuluvad vaid üldaktid. Kohus peab jätma normi asja lahendamisel kohaldamata. Kohus ei tohi taotlust esitada riigikohtule, ilma et ta asja sisuliselt lahendaks ning resolutsioonis normi põhiseadusevastaseks ei tunnistaks. Norm peab olema asjassepuutuv. Kohus saab kohaldamata jätta üksnes asjassepuutuvat normi.
Pooled, kes on osalisteks mis tahes tülis, mille jätkumine võiks ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, peavad püüdma tüli lahendada kõigepealt läbirääkimiste, uurimise, vahenduse, lepituse, vahekohtu, kohtuliku menetluse teel, pöördumisega regionaalsete organisatsioonide või kokkulepete poole või teiste rahulike vahenditega omal valikul. Mitteforlmaalsed meetmed, piinlikult keskmised ja formaalsete meetmete kasutamine. Kohtuvälised- kõige mitteformaalsemad võimalused Vahekohtud-On formaalseid reegleid, kuid pole päris formaalne kohus Kõige vähem formaalsusega seotud tüli lahendamise mehhanism on kahepoolsed läbirääkimised. Läbirääkimiste +/-: + pooled teevad seda täiesti omavahel; on salajane + paindlikkus - Ei jõuta kompromissini, sest kumbki osapool ei tee järeleandmisi. + ei tule kõrvalt survet teiste riikide poolt ega ka oma riigi käest ( rahvas, ajakirjandus) + parem on kui teised ühe riigi rumalatest vigadest teada ei saaks, et riigi uhkus ei
põhiseaduspärasust üksnes menetleva kohtuasja kohtuotsuse põhjal. Kui kohsu vastuolu PS ei leia, on kohtuotsus lõplik. Kohtul puudub õigus tunnistada norme kehtetuks.Riigikohus saab kehtetuks tunnistada. On eeldused mille põhjal võib kohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada, kui üks neist pole täidetud, ei või: Tegemist peab olema kohtuga. Seda ei saa algatada vahekohtud, kirkukohtud jne. Tegemist peab olema õigusnormiga. Kohaldamata jätmisele kuuluvad vaid üldaktid. Kohus peab jätma normi asja lahendamisel kohaldamata. Kohus ei tohi taotlust esitada riigikohtule, ilma et ta asja sisuliselt lahendaks ning resolutsioonis normi põhiseadusevastaseks ei tunnistaks. Norm peab olema asjassepuutuv. Kohus saab kohaldamata jätta üksnes asjassepuutuvat normi.
Ühes riigis võib päranduse lugeda üle läinuks ühele isikule, teises riigis hoopis teisele. Ebakõlade kõrvaldamise teid on kaks: 1. Ühetaoliste kollisiooninormide ehk ühesugune pidemõiste väljatöötamine teatud tsiviilõiguslike suhete jaoks rahvusvaheliste lepingute abil. 2. Teatud suhteid reguleeriva materiaalse õiguse unifitseerimine (UNCITRAL.org) Tsiviilõiguslikes suhetes väliselemendiga tulenevate õiguste kaitset teostavad kohtu ja vahekohtud e arbitraaz. REÕ määratlused: REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninormid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline
>erakorralised> luuakse teatud eritingimustes (nt sõjatribunalid; Nürnbergi tribunal; Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal) - Eesti põhiseadus (vt § 148) välistab erakorraliste kohtute moodustamise. 2.4. Õigusharude ja funktsiooni alusel liigitatakse kohtuid (ka vastava astmekohtu asutused ehk struktuurielemendid): kriminaalkohtud tsiviil- ning majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?) halduskohtud rahukohtud (lepituskohtud) 2.5. Kohtuid liigitatakse territoriaalsuse põhimõtte alusel: territoriaalkohtud (lokaalsed) - kohturingkond ja haldusüksus ei pruugi ühtida föderatsioonisubjektide ülemkohtud föderaalkohtud 2.6. Kohtuid liigitatakse veel spetsiif
Koos jõu kasutamise keeluga rv tavaõiguses on printsiip ajapikku laienenud kõigile riikidele. Tavaõiguse normi tekkimist tõendavad näiteks ÜRO 1970. a deklaratsioon, Manila dekl, Nicaragua Case. Printsiip kohustab riike bona fide püüdma lahendada tülisid rahumeelselt. Samas on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Tülide rahumeelse lahendamise viisid on kirjas ÜRO põhikirja artiklis 33: läbirääkimised; head teened; vahendus; lepitus; uurimine; rv-d vahekohtud; rv-d kohtud. Mittesekkumine. Mittesekkumise printsiibi kasutuseletulekul on teatud kriteeriumid. Nii on keelatud sekkumisega riigi sise- ja välisasjadesse tegemist alles siis, kui sekkutakse asja, mis on täielikult riigi ainupädevuses ning kui sekkumine kujutab endast jõu kasutamist või sellega ähvardamist. Pärast II maailmasõda on põhimõtet oluliselt kujundanud: a) jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keelustamine (varem võis riik oma huvide kaitseks kasutada jõudu või
annaabi.ee 
