põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 46. Sääreluude omavaheline seondus: sääreluudel on toefunktsioon ja seepärast on nad peaaegu liikumatult ühendatud liigese ja kahe liiduse abil. Ühendus on vahekile,mis täidab kahe luu vahelise vahe(lameliiges). Sääreluu ja pindluu sideliidus, mis on distaalsete otste vaheline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 48. Ülemine hüppeliiges; liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki
Liigenduvad luud reieluu, sääreluu. Liigesetüüp plokk-ratasliiges. (frontaal, vertikaal). Liikumine painutus-sirutus(frontaal), kergelt roteerimine vertikaal. Abiseadeldised meniskid reieluu ja sääreluu vahel(võrukettad), kõhrelised kausid, mis tekitavad liigeseaugu ja põlve keder.(Glükosamiin, d-vitamiin) 108. Sääreluude omavaheline ühendumine. Sääreluudel on toe funktsioon ja seetõttu on nad teineteise suhtes liikumatult ühendatud. Ühendused on sääreluude vahekile, sidekoeline, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi Lameliiges sääreluu-pindluu liiges, praktiliselt liikumist pole. 109. Nimeta jalalaba piirkonnad. Joonis 25. Piirkonnad: 3 kand, pöid, varbad. 110. Ülemine ja alumine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigesetüübid, liikumine. Ülemise moodustavad pindluu, sääreluu ja kontsluu, nende vahel. Plokkliiges astumine, sirutus-painutus. Kaks luud võtavad kontsluu enda vahele ja võimaldavad plokkliigesel liikuda.
sääreluu. Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus ja painutus Vertikaaltelje painutatud põlve puhul 45. Sääreluude omavaheline seondus Sääre-ja pindluu ühendused: sääreluude-vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi Sääreluu-pindluu liiges: lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga Sääreluu-pindluu sideliidus: sääre-ja pindluu sidekoeline ühendus 46. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöia luud 5 pöialuud Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 47
Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk 46. Põlveliiges: Liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. 47. Sääreluude omavaheline seondus. Toe funktsioon. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile; sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges 48. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Jala luud jagunevad kanna, pöia ja varvaste luudeks. 49. Ülemine hüppeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki. Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre
· liikumine ümer frontaaltelje, s.o. sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje pöörlemine. Liikumine ümber frontaaltelje võib toimuda kuni 160 kraadise amplituudiga. 46. Sääreluude omavaheline seondus. Sääreluudel on toe funktsioon ja sellepärast on need teineteise suhtes liigese ja kahe liiduse varal peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile(mis on sidekoeline moodustis ja täida sääre- ja pindluu vahelise ruumi) , sääreluu-pindluu liiges( mis on lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga) ja sääreluu-pindluu sideliidus(mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud. · Kand (7 lühikest kannaluud. Proksimaalses reas 2 luud: kontsluu ja kandluu. Distaalses reas on 5 luud: lodiluu, kuupluu, 3 talbluud)
Suurus RW , mis määratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta aga heli kaudset ülekannet. Spektri lähendustegur C (C-korrektsioon) on suurus detsibellides, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks. Tabelist selgub, et mida paksem (suurema massiga) on klaas, seda paremad helisummutavad omadused tal on. Lamineeritud klaasi helisummutavad omadused sõltuvad kasutatud klaaside paksusest ja olulisest ka vahekile omadustest ja paksusest. Järelikult saame rääkida lamineeritud klaaside helisummutavatest omadustest vaid konkreetsete tootenimetuste baasil. Klaaspakettide puhul sõltuvad helisummutavad omadused klaaside paksusest, kasutatud klaaside 6 iseloomust (kas monoliitne või lamineeritud klaas, jne.) vaheliistu laiusest ja klaaspaketi vaheruumi täitegaasist
kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber: a) Frontaaltelje - sirutus, painutus. b) Vertikaaltelje - painutatud põlve puhul on võimalik vähene rotatsioon. 46. Sääreluude omavaheline seondus: Sääre luudel on toe funktsioon ja seetõttu on need teineteise suhtes liigese ja kahe liiduse varal peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre-ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre-ja pindluu vahelise ruumi. sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. sääreluu-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud:
reieluud sääreluuga plokk- kui ka ratasliiges liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad abisead. meniskid, põlvekeder, kaaskülgmised sidemed, reie nelipealihase kõõlus liikumine- front-sirutus ja painutus(liigese alumises osas) vert- painutatud põlve puhul ka pöörlemine 46. sääreluude omavaheline seondus- peaaegu liikumatult ühendatud sääreluude-vahekile sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges
reieluud sääreluuga plokk- kui ka ratasliiges liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad abisead. meniskid, põlvekeder, kaaskülgmised sidemed, reie nelipealihase kõõlus liikumine- front-sirutus ja painutus(liigese alumises osas) vert- painutatud põlve puhul ka pöörlemine 46. sääreluude omavaheline seondus- peaaegu liikumatult ühendatud sääreluude-vahekile sääreluu-pindluu liiges sääreluu-pindluu sideliidu 47. jala(laba) piirkonnad- kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu, dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud) Pöia luud- 5 pöialuud varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2 48. ülemine hüppeliiges- Plokkliiges
ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas. Külgliikumine lälistatud. 47) Sääreluude omavaheline seondus----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. 48) Jala piirkonnad Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli. 49) Ülemine hüppeliiges
Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud
nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud
Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud
annaabi.ee 
