sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus. (MFMER 2017). Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia- haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine. Aordianeurüsm- aordi seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud aordi osaline laiend. Aordirebend
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; ...
suuraju arter 18. Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega: Sagedus – kiire/aeglane, Rütmilisus – regulaarne/ebaregulaarne, Pingsus – kõva/pehme/järsk/lainjas/niitjas/nõrk/täidlane/suure ja väikese amplituudiga 19.Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb vasaku koja ja vatsakese vahel. HINGAMINE 20.Hingetoru Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud
suuraju arter 18. Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega: Sagedus – kiire/aeglane, Rütmilisus – regulaarne/ebaregulaarne, Pingsus – kõva/pehme/järsk/lainjas/niitjas/nõrk/täidlane/suure ja väikese amplituudiga 19.Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb vasaku koja ja vatsakese vahel. HINGAMINE 20.Hingetoru Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud
Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. . 2 Tallinn 17. Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 18. Selgroolülid ühenduvad terviklikuks selgrooks (3): lülivaheliigesed, sideliidused ja ristluu-õndraluu kõhrliidus. 19
Mittelülitatavad sidurid on jäigad. Muhv sidur On puks mis asetatakse ühendatavate detailide otstele. Võllid ühendatakse, kas liistude, tiftide, ristikiilude või hammaste abil. Sobib väikestepöördemomentide ülekandmiseks. On lihtne ja väikeste kabariitidega. Ketas sidur Koosneb kahest äärikust, mis asetatakse ühendatavate võllide otstele ning tõmmatakse poltidega kokku. Nukk-ketassidur On kaks poolmuhvi, mille laukpindadel on diametraalsed sisselõiked. Nendesse sisenevad vaheketta omavahelised ristuvad muhvid. Pöördemomendi ülekandmisel saavad ketta nukid liikuda poolmuhvide soontes. Liigend sidur (kardaan liigend) On võllide ühendamiseks juhul, kui nende teljed on omavahel kuni 45o nurga all. Sidur koosneb kahest hargist ja ristmikust. Kui vedav võll pöörleb püsiva nurkkiirusega siis annab liigend sidur pöörlemise veetavale võllile edasi pöördevältel muutuva nurkkiirusega. Elastne sõrmpuks sidur
Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3). Lülid ühenduvad üksteisega: 1. lülivaheliigeste 2. lülivaheketaste 3. lülivahesidemete 4. kõhrede 5. sideliiduste abil moodustades lülisamba. 20. Lülisambalüli vaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Lülisamba võimalikud liikumised. Liigutused toimuvad ümber kolme telje. 1. ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine
Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 19. Kaelalüli- Lülimulk on kolmnurkne Rinnalüli- lülimulk on ümmargune Nimmelüli- on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 21. Lülisambalüli vaheketta ehitus Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 22. Lülisamba võimalikud liikumised 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23. Lülisamba füsioloogilised kõverdused
ülejäänud osas on kahekettalise siduri ehitus ja töö samasugune kui ühekettalisel. Iseärasus on vaid see, et siduri lahutamisel eemaldavad keskmise vedava ketta 4 eesmisest veetavast kettast tagastusvedrud 2. Ketta 4 liikumist vedrude jõul piirab piirdepolt 5. Joonis 20:Kahekettaline sidur. 1. hooratas 2. vaheketta tagastus vedru 3. sidurikettad 4. vaheketas 5. piirdepolt 6. sidurikorv 7.reguleermutter
Rinnalülidel – lülimulk ümmargune ogajätked suunduvad allapoole. Nimmelülide – ogajätked horisontaalselt 5 20) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 21) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Lülivaheketas adub lülikehade vahel. Säsituum on suure veesisaldusega. 22) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused
roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu.
roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu.
roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu.
annaabi.ee 
