Osadel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed. Teistel on suured kaunid urvad. Kolmandatel pikad kaunilt rippuvad oksad. Mõnel aga omapärane ümara kujuga võra. Paljudel liikidel on mitu head omadust. Ka nende paljundamine on lihtne: tuleb vaid oksajupp või vai maasse Paju pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla. Vaevakase nimi viitab taime vaevalisusele, väikesel ja hädisele välimusele. Omapärased on vaevakase lehed, nende järgi on hea seda liiki määrata. Need on tillukesed ja ümarad, läbimõõduga umbes üks sentimeeter. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on
värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Põhiliselt on tundra metsatu. Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad soojendava maapinna ligidale. Imetajaid elab tundrates vähe. Taimkate Taimestikuga on Islandi pindalast kaetud vaid veerand. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Vanal laaval esineb sammalt ja vaevakase põõsaid. Põhja- ja idarannikul on taimestik on tundrale iseloomulikult maadligi ja tagasihoidlik. Kunagi kasvanud mets on ammustel aegadel maha raiutud. Uus aga ei ole saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti esineb madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Vaevakask Väga külmakindel tundrataim, mistõttu Island sobiv kasvupaik.
Et mõni puutaim jääb siiski ellu, leidub lagerabal mändide kõrval ikka mõni põlvekõrgune aru- või sookask, samas mõõdus kuuseätt, väga harva ka haab või pihlakas. Rabades pole puuhakatiste vahel konkurentsi eluruumi pärast, siin üritavad puutaimed ellu jääda täiesti sobimatus keskkonnas. Hiljem suuremaks kasvanuna konkureerivad nad teiste taimedega vaid väheste mineraalsete toitainete pärast. Rabades võib väga harva leida ka soo- ja vaevakase hübriide. Arukase ja madala kase hübriidi (millest kirjutatakse Eesti floora IV köites) tuleb ilmselt siiski otsida rohkem madalsoodest. Aga madalsood? Kas ka seal võib leida midagi ootamatut? Ilmselt mitte. Madalsookaasikud koosnevad tõepoolest ainult sookaskedest. Siin on sookase päriskodu - need keskkonnatingimused on ilmselt kõige rohkem mõjutanud sookase evolutsiooni. Võõras (arukask, aru- ja sookase hübriid) seal kasvuruumi ei leia
Varsti selgus uus häda: veehäda. Madalamates kohtades oli põld nii pehme, et ei kandnud looma. Kevadel alustas ta kohe kivikoristusega. Ta kaevas ka esimese kraavi jupi, et järgmisel aastal tööd jätkata. Ta plaanis ka pea kraavi vee jõkke laskmiseks Pearuga. Nelipühiks said kõik viljad ka maha. Sõnnik veeti talgutega põllule ja künti maase. Heina tööga tehti algust mõni päev enne jaani. Peremees leidis kohe, kui raisku olid heinamaad lastud. Igal pool laiusid madalad vaevakase- ja pajupõõsad ning mätad. Andresel selgus, et pole võimalik karja suurendada, kui ei jõua heinamaad teiseks teha. Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi.Rukis kippus pudisema. Tuli võtta sirp.Rukki saak oli väga nigel,müügi peale ei võinud mõeldagi.Kaer ja oder tõotasid paremat saaki.Ka kartulitel olid madalaimas paigus üsna head pealsed.Ka lina ei täitnud tema peale pandud lootust
Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2. Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe
"Tõde ja õigus" I osa VÕITLUS MAAGA 1.Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe?
Devonijärgsel perioodil, peaaegu 350 miljonit aastat oli Eesti ala maismaaks, ning sellest ajast ei ole jäänud geoloogilisi moodustisi. Seepärast on andmed Eesti taimestikust kuni kvaternaari ajastuni puudulikud. Lihvini jäävaheaeg: Eestis oli küllaltki palju okaspuid (nt. kuusk), laialehiseid puid ja leppa. Mikuulini jäävaheaeg: Soome lahe kohal mageda veega järv, kus oli palju ränivetikaid. Tõendeid puju ja maltsa liikide olemasolu kohta, samuti vaevakase. Laialt olid levinud männi-, kase- ja kuusemetsad, samuti laialehised metsad (tamm, jalakas, sarapuu, valge pöök). Enne Valdai jäätumist kadusid metsad, suurenes vaevakase, lõikheinaliste ja kõrreliste osatähtsus. Sellest ajast pärineb ka koldjas selaginell. Hilisjääaeg ehk mandrijää paigutine sulamine algas umbes 13500 aastat tagasi, sellele järgnes umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi.
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine
dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. Arktiline kliimaperiood. Viimase jäätumise mandrijää hakkas Eestis taanduma umbes 13 500 aasta eest. Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 aastat tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik. On leitud sammalde eoseid, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolmu. Keskdrüüases levisid astelpaju, rabamurakas, selaginell, drüüas, efedra, rand-ogamalts, soolarohi jt. Subarktiline kliimaperiood, 11 800 - 10 000 BP 10 300 BP tekib Balti jääpaisjärvel ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis ja jääjärve tase alanes 25 m võrra, ühtlustudes maailmamere tasemega. Kujuneb soolane Joldiameri. Algas laialdasem metsade levik. Iseloomulik on kase ja männi osatähtsuse pidev suurenemine.
määrata objekti vanust. · Ajalugu o Eesti varasemate jäävaheaegade taimestikust on säilinud üksneis väheseid setteid orgude põhjas jm. o Arktiline kliimaperiood Mandrijää hakkas taanduma umbes 13 500 aasta eest (Haanja 13 200- 13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi, rand-ogamalts jne). Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase ninasarviku leid ja kahe ürgpiisoni sarvjätket. o Subarktiline kliimaperiood Balti paisjärvel tekib ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis > jääjärve tase ühtlustus. Kujuneb soolane Joldiameri. Algas laialdasem metsade levik (kask, mänd). Rohttaimedest
määrata objekti vanust. Ajalugu o Eesti varasemate jäävaheaegade taimestikust on säilinud üksneis väheseid setteid orgude põhjas jm. o Arktiline kliimaperiood Mandrijää hakkas taanduma umbes 13 500 aasta eest (Haanja 13 200- 13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi, rand-ogamalts jne). Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase ninasarviku leid ja kahe ürgpiisoni sarvjätket. o Subarktiline kliimaperiood Balti paisjärvel tekib ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis > jääjärve tase ühtlustus. Kujuneb soolane Joldiameri.
Lävepakust koja tagaseinani olid laotatud kaks pikemat puud, nende vahel hoiti lõkkepuid. Kolde taga asus hoiukoht (poassu), seal säilitati toiduvarusid ja majatarbeid. Koldetagust osa on peetud n-ö ,,puhtaks kohaks", koolasaamid hoidsid seal ka pühasid esemeid, hilisemal ajal näiteks ikooni. Kolde asemel kasutasid koolasaamid hilisemal ajal suitsuavast välja ulatuva korstnaga raudahju. Kahel pool tuleaset olid kohad, kus päeval istuti ja öösel magati (loaidu) ja mis kaeti suvel vaevakase okstega, talvel lehtpuuvitstega ja põdranahkadega. Oksi vahetati suvel iga päev, talvel kord nädalas. Tagumises vasakpoolses osas oli peremehe koht, tema vastas tagumises parempoolses osas istus perenaine koos väiksemate lastega. Peremehest järgmistena ukse pool olid vanemate laste ja vanainimeste kohad, uksele kõige lähemal elasid teenijad, peremehe poolel sulane ja perenaise poolel tüdruk. Inari põhjapõdrakasvatajate püstkojas võis jaotus olla järgmine: vasakul
annaabi.ee 
