Kuigi leidus ka üksikuid rõõmsaid hetki, kus kõlasid helgemad noodid, mängis siiski taustaks kurvameelne meloodia. Kuna filmis oli palju hetki, kus tegevus puudus, või inimesed lihtsalt vaatasid tühjusesse ja mõtisklesid, pidi muusika need kohad täitma, andmaks edasi tegelaste mõttemaailma ja tundeid. Ahmedit kehastas Yasser Talib, kes vaatamata oma vähesest vanusest väga raske ja mitmetahulise rolliga hätta ei jäänud. Tal õnnestus hästi kujutada Iraagis elavat tüüpilist vaeslast, kes hoolimata oma vähestest materiaalsetest võimalustest ja virelevatest heitlustest ikkagi elu üle rõõmu oskab tunda. Ahmedi vanaema mängis Shazada Hussein. Ahmedi vanaema oli tüüpiline Iraagi vana naine, kes ei ole kunagi saanud haridust, ning seetõttu ka ei oskanud lugeda ja kuna ta oli kurd, siis ei osanud ta ka teiste kohalikega suhelda, mistõttu oli ta ühiskonnast eraldatud. Taolised olukorrad tekitavadki Iraagis olukorra, kus on
Jehan tema jälgedes käib ja et ta noorukese üle uhkust saab tunda. Kui ta vennal ilmnesid aga teistsugused huvid, oli Frollo kiire pettuma Jehanis, talle käega lööma ja selga keerama. Claude võib proovida ennast süüst puhtaks teha, väites et ta on kõik oma patud heastanud Quasimodo lapsendamisega. Siiski võib kindlalt ütleda, et miski ei õigusta tema korda saadetud jubedusi. On teada, et juba hüljatud vaeslast lapsendades mõlkus tal mõttes idee, et see talle pääsu taevariiki tagab ja tema patud heastab. Selle põhjal võib arvata, et tal olid juba siis oma tulevikuga seoses kahtlase varjundiga, või kui mitte seda, kahtles ta vähemalt oma võimetes Jumalale truuks jääda. Issandat ei ole aga võimalik ära osta, seda enam, et Frollo kohtles Quasimodot halvemini kui krantsi. Kellalööja vaatas oma isandale alt üles, täitis igat ta käsku ja kannatas kõiki tema tujusid
3. Nõid (võõrasema) muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele. Pääsuke oma laulus teatab tõe, mispeale ta välja kihutatakse. Lõhkilöödud saba saab ta pulmamõõga hoobi tõttu; 4 4. Võõrasema tapab vaeslapse, luudest saab pääsuke (vrd. AT 720); 5. Võõrasema tahab vaeslast tappa, see pääseb verise kurgualuse ja lõhkise seelikuga ning saab pääsukeseks; 6. Ämm lööb minial saba lõhki; 7. Pääsuke on saanud orjatüdrukust, kel olnud vähe süüa ja palju tööd, sest ajast on tal must rätt õlgadel; 8. Jumal (sant, nõid) muudab rikka talu pulmaseltskonna pääsukesteks. Pääsukese sabaharude saamislugusid on veel: selle eest, et pääsuke inimest kaitses, hammustas
proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Kui Rastignac avastas oma sugulase proua vikontess de Beauseant'i, tundis ta väga suurt huvi saada tuntuks ning samas ka rikkaks. Eugene võitis Claire'i südame kavalusega, teda meelitades, "Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn." "Tahtsin küsida teilt nõu, paluda teid mind vastu võtta kui vaeslast, kes tahaks hoida teie kuuehõlmast kinni ja kes oskaks teie eest surra.". Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. Eriti kõrgelt hindas õpilane seda uhket ning kallist elu siis, kui vikonti ja vikontessiga õhtust sõi. Ta pani tähele, et õhtu juures polnud ütegi negatiivset asja. Maja, laud, suhtlemisviisid, kõik oli täiuslik. Nüüd oli tema jaoks siht kindel. Võib kindlalt väita, et Rastignac
ärkas teadmata, et on järjepanu maganud seitse nädalat. Natuke istunud ning olukorra üle järgi mõelnud, vaadanud oma purukslöödud lauahunnikut, otsustas vägilane minna uuesti Peipsi taha uute laudade järele. Pärast kehakinnitamist oli ta just taas teele asunud ning ei olnud veel palju kõndinud, kui kuulis hädakisa ja appikarjeid. Kalevipoeg kiirendas sammu ning silmas lagendikul väikest karjapoissi- vaeslast, kellelt oli hunt lambatalle näpanud ja lõuge vahele haaranud. Pikemalt mõtlemata haaras ta raske kivi ja lajatas hallivatimehele otse lagipähe. Talleke sai päästetud ning kangelane jätkas oma teed. Jõudnud järve märkas ta, et puudub võimalus selle ületamiseks. Otsemaid tuli ta nutikale mõttele ehitada tugev sild. Murdis siis mees metsast suuri ürgseid puid, tassis kokku raskeid kive, seejärel pani paika alustalad, üle nende põikipalgid ning keskele kivid. Sillaehitusega
võimudele põhjustas vaimulike lõhenemise. Vannet mitte andnud vallandati, paljud neist liitusid konte(r)-revolutsiooniga (revolutsiooni vastastega). 3. Dekristianiseerimine kiriku vastane tegevus ristiusus välja juurimiseks (ajendiks paljude vaimulike revolutsiooniline vastalisus) a) Ülemaaline moraalikultus · Hävitati ususümboleid · Vaimulikud pidid abielluma · Vaimulikud pidid ülal pidama mõnda vaeslast või vanurit. b) (Vastaspoolest jakobiinid kuulutasid) mõistuse kultus, valgustuse ideede mõjul. · Pühakujude asemel austati filosoofide, revolutsiooni märtrite kujusid. · Patriootilised kõned, isamaalised laulud. · Pariisis suleti teiseusulised kirikud. · Avatseremoonia Pariisi jumalaema (Nortre Dame kirikus), kus valgesse riietatud naine kehastas mõistuse jumalannat kirik nimetati ümber mõistuse templiks
Pinto kohta, tundus ta kõigile, et ta on üleolev oma valu üle ning ta valitses kogu seltskonda. Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Eugene võitis Claire'i südame kavalusega, teda meelitades, "Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn." "Tahtsin küsida teilt nõu, paluda teid mind vastu võtta kui vaeslast, kes tahaks hoida teie kuuehõlmast kinni ja kes oskaks teie eest surra.". Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. 3. Teose miljöö Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Pideval vihjatakse Louide'le (Kui kogu õukond tormas kokku Suure Mademoiselle'i juurde, kellelt Louis XIV kiskus ära ta armukese). Kui ka sel ajastul nagu teoses, oli kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning
Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire’i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Claire’i sõbrannaks oli proua hertsoginna Antoinette de Langeais. Pr de Langeais imetles Claire’i. Eugene võitis Claire’i südame kavalusega, teda meelitades, “Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn.” “Tahtsin küsida teilt nõu, paluda teid mind vastu võtta kui vaeslast, kes tahaks hoida teie kuuehõlmast kinni ja kes oskaks teie eest surra.”. Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. 6. Teose miljöö Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Pideval vihjatakse Louide’le (Kui kogu õukond tormas kokku Suure Mademoiselle’i juurde, kellelt Louis XIV kiskus ära ta armukese). Kui ka sel ajastul nagu teoses, oli kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu,
ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Claire'i sõbrannaks oli proua hertsoginna Antoinette de Langeais. Pr de Langeais imetles Claire'i. Eugene võitis Claire'i südame kavalusega, teda meelitades, "Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn." "Tahtsin küsida teilt nõu, paluda teid mind vastu võtta kui vaeslast, kes tahaks hoida teie kuuehõlmast kinni ja kes oskaks teie eest surra.". Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Kui te saaksite minevikku muuta ning mitte anda oma tütardele kõike, mitte neid rahaga ära mürgitada, kas te saaksite sellega hakkama? (Härra Goriot'le) Miks te oma isa matustele ei läinud? (Anastasiele, Delphine'le)
Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Claire'i sõbrannaks oli proua hertsoginna Antoinette de Langeais. Pr de Langeais imetles Claire'i. Eugene võitis Claire'i südame kavalusega, teda meelitades, "Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn." "Tahtsin küsida teilt nõu, paluda teid mind vastu võtta kui vaeslast, kes tahaks hoida teie kuuehõlmast kinni ja kes oskaks teie eest surra.". Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele - Kui te saaksite minevikku muuta ning mitte anda oma tütardele kõike, mitte neid rahaga ära mürgitada, kas te saaksite sellega hakkama? (Härra Goriot'le) - Miks te oma isa matustele ei läinud? (Anastasiele, Delphine'le)
Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire’i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Claire’i sõbrannaks oli proua hertsoginna Antoinette de Langeais. Pr de Langeais imetles Claire’i. Eugene võitis Claire’i südame kavalusega, teda meelitades, “Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn.” “Tahtsin küsida teilt nõu, paluda teid mind vastu võtta kui vaeslast, kes tahaks hoida teie kuuehõlmast kinni ja kes oskaks teie eest surra.”. Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Kui te saaksite minevikku muuta ning mitte anda oma tütardele kõike, mitte neid rahaga ära mürgitada, kas te saaksite sellega hakkama? (Härra Goriot’le) Miks te oma isa matustele ei läinud? (Anastasiele, Delphine’le)
Peale Balli lahkus Claire Normandiasse, eemale Pariisist ning seltskonnast. Claire'i pisararikas lahkumine tõestas seda, et ka ülevaimadki inimesed tunnevad südamevalu. Claire'i sõbrannaks oli proua hertsoginna Antoinette de Langeais. Pr de Langeais imetles Claire'i. Eugene võitis Claire'i südame kavalusega, teda meelitades, "Kuuluda teile sugulussideme kaudu, mis kaob hämarusse, on isegi juba suur õnn." "Tahtsin küsida teilt nõu, paluda teid mind vastu võtta kui vaeslast, kes tahaks hoida teie kuuehõlmast kinni ja kes oskaks teie eest surra.". Ta äratas Vikontessis huvi. Eugene näis õilsa, noore ning süütuna selle seltskonna keskel. 6. Teose miljöö Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Pideval vihjatakse Louide'le (Kui kogu õukond tormas kokku Suure Mademoiselle'i juurde, kellelt Louis XIV kiskus ära ta armukese). Kui ka sel ajastul nagu teoses, oli kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis
annaabi.ee 
