Liisa läks koju ja rääkis sellest kõigest emale. Ema ütles tütrele, et ta on tubli, et rohkem raha vastu ei võtnud. Üleliigset raha pole vaja. Järgmisel hommikul ärkas Liisa üles ja läks jälle lilli müüma. Ta ei olnud neid lilli nõus mitte kellelegi teisele müüma, kui mõisahärrale, kuid sel päeval ei kohanud Liisa teda ja ta oli murtud. Ta otsustas need lilled visata tiiki. Õhtul istus Liisa tiigi ääres, kui äkitselt ilmus tema ette Ergio. Ta häbenes ja ei julgenud talle silma vaadata, samas tundis tema vastu armastust. Nad istusid õhtu otsa tiigi ääres ja kallistasid, hoidsid üksteise kätest kinni. Ergiot tõmbas tema juures kõige rohkem Liisa süütus, temas oli midagi. Õhtul nad vandusid üksteisele, et igal õhtul kohtuvad nad siin. Nad vandusid üksteisele armastust. Liisa ema oli väga õnnelik, et noored kokku said....Kuni ühe õhtuni ta ütles Liisale, et kõrvalmaja talupoeg tahab teda kosida
annaabi.ee 
