Peale selle on olemas üks kolmetäheline firma, kes koputama kutsub (nagu vanasti ). Natuke ringi vaadates leiab netist piisavalt vabavaralisi joonestusprogramme ja seega on igasuguste asutuste huviorbiiti sattumine välistatud. Tutvustan järgnevas lühidalt kolme skeemijoonestuspaketti. Eagle. (http://www.eaglepcb.dk/)Programm on mõnusa graafilise interfeisiga ja võrgust saab talle tõmmata hulganisti komponentide teeke (library). Eriti meeldiv on see, et eksisteerib ka vabavaraline Linux'i variant. Programmist on 4 versiooni: Vabavaraline: töötab hästi kuid on piirangud projekteeritava trükkplaadi mõõtmete (kuni 8*10 cm) ja skeemi komponentide hulga suhtes. Vabavarversiooni ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel (teeme programmiga plaadid valmis ja hakkame müüma). Eagle light: lubatakse kasutada äri ajamiseks, kaasas ka juhend ja autorite poolne tasuta tugi. Muud piirangud samad kui vabaversioonis. Hind: 500
baasil Anatoli Tarkvara ja andmebaaside haldus Juhendaja: Raido Sirvi 2014 Töö eesmärk Lõputöö tulemusena valmib sisuhaldussüsteemi Joomla baasil muudetav ja valmis kujunduse (template) põhjale loodud veebileht, mis sisaldab kohandatud menüüsid ja lisamoodulina pildigaleriid. Valmiva veebilehe temaatikaks on raskemuusika (metal). Töö struktuur 1.Praktilise töö idee kirjeldus 2.Teoreetiline osa ·Vabavaraline Joomla CMS ·Joomla installeerimine ·Joomla kohandamine disaini (veebilehe päise, tausta ja menüünuppude) muutmine. 3. Tööplaan ja ajakava 4. Tulemused (praktilise töö kirjeldus ja selle edasiarendamise võimalused) Püstitatud ülesanded · Joomla installeerimine veebiserverisse · Valmis veebilehe kujunduse paigaldamine. · Valimis kujunduse kohandamine - disaini (veebilehe päise, tausta ja menüünuppude) muutmine. · Lisamooduli paigaldamine - pildigalerii
Tasulise ja vabavara plussid ja miinused Tasuline või vabavaraline WinVNC. Kaugtöö lahendused võib laias laastus jagada vabavaral põhinevateks või tasulisteks teenusteks. Põhimõtteliselt sobivad kaugtöö tegemiseks mõlemad. Vabavara kasutamine võib küll tunduda esmapilgul odavam, kuid tihti ei pruugi see nii olla -- selle paigaldamine ja kasutamine on üldjuhul keerulisem ning vahel tuleb teha ka lisakulutusi süsteemiintegratsioonile, et kaugtöö lahendus toimiks koos olemasoleva ITsüsteemiga. Samuti puudub vabavara puhul sageli
E-õppe plussid ja miinused Moodle keskkonna näitel Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment) on vabavaraline veebipõhiste kursuste koostamise ja läbiviimise keskkond. Moodle on üks enimkasutatavaid veebipõhiseide õpikeskkondi maailmas. Eestis haldab moodle keskkonda HITSA innovatsioonikeskus. Moodle võimaldab läbi viia tervikuna veebipõhiselt toimuvaid kaugkoolituskursusi, kuid sobib hästi ka tavaliste, auditoorsete kursuste õpikeskkonna "laienduseks", mille abil õppejõud jagab laiali kursuse õppematerjalid ja kogub kokku üliõpilaste poolt tehtud kodutööd.
Linux operatsioonisüsteemid 1.Mis on Linux? Linux on vabavaraline ja reeglina ka tasuta operatsioonisüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus on võimeline töötama Windows. LinusTorvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale
nendele teenustele. Rakenduste haldur kirjutab rakendusi, nii mänge, veebibrausereid jne. Android on tarkvaraline andmekogumik, mis hõlmab endas Linux operatsioonsüsteemi kerneli edasiarendust ja erinevaid rakendusi. Androidil puudub sõltumatu programeerimiskeel. Selle töö teeb ära Androidi spetsiaalne virtuaalmasin ehk Dalvik. Dalvikul põhinevate rakenduste vabavaraline edasiarendamise võimalus ehk avatud lähtekoodi kasutamisvõimalus, muudab just selle unikaalseks. Androidi käsurea kasutamine Androidi käsurida saab kasutada mitmete erinevate rakendustega. Kirjeldan kuidas kasutada Androidi käsurida kasutades ADB Command Line Tooli. Tegemist on programmiga mida saab kasutada läbi Windowsi. Selle kasutamiseks peab installima Java SDK ning Android SDK pakk. Nende kasutamiseks
jälgida temperatuuri eraldi igal protsessoril ning isegi igal tuumal. Temperatuuri muudatuse andmeid (iga ajavahemiku kohta) saab säilitada ja eksportida Exceli tabelisse, kus esitada graafikuna. Viimases versioonis on parandatud protsessori 45nm Mobile Intel ebakorrektne äratundmine, lisatud Intel Core 2 Duo E7000 45nm tugi ja Atom´i (Silverthorne) eeltugi, lisatud võimalus näidata kasumireal temperatuuri näidu asemel tavaikooni. Veel üks väga hea programm on SpeedFan(vabavaraline), programmiga on võimalik vähendada kui ka suurendada jahutite tööd(ventilaatorite) olenevalt vajadusele, kui juhtub, et jahutus ei suuda millegi pärast protsessorit jahutada(üldiselt Inteli protsessorite viga) siis on võimalus seadistada jahutit kiiremaks kuigi sellega kaasneb muidugi suurem ventilaatori lärm. Üldiselt on üpris palju programme millega on võimalik jälgida arvuti temperatuuri, kuid kontrollida saab vähestega. 2.2. Infrapuna termomeetritega
PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU Programmid LibreOffice pakett, mis kaasab endaga järgmisi osasi: LibreOffice Calc, LibreOffice Writer, LibreOffice Impress, LibreOffice Math, LibreOffice Draw. Thunderbird Mail, milles on võimalik ühendada oma olemasolevad e-maili kasutajad. VLC, mida kasutatakse videode, filmide vaatamiseks ning muusika kuulamiseks. Rhytmbox muusikamängija, mis on Linuxi vabavaraline muusikamängija GIMP Firefox, veebibrauser, mis on igas Linuxi distributsioonis olemas. Inkscape, vaba tarkvara vektorgraafika töötlemiseks Teenused Linuxi töötavad teenused paiknevad /etc/init.d kaustas. Terminali kaudu saab näha töötavad teenuseid käsuga „ls /etc/init.d“. Samuti näeb kõikide teenuste loetelu kui terminali kirjutada „service –status-all“. Antiviirused: Avast BitDefender ClamAV AVG
sisaldab täieliku kaitset viiruste, identiteedi varguste ja rahaliste kahjude eest ning blokeerib ka nuhkvaraga täidetud reklaamid. Avira haldab endas suurel hulgal turvalisi tööriistu, mis on ideaalseks lahenduseks, et kaitsta kasutaja arvutit ning tema väärtuslike andmeid. Uus Avira antiviirusprogramm kasutab arenenuid ja tõhusaid viirusetõrje funktsioone, sealhulgas pilvepõhilist avastamist. Sisse on ehitatud ka Avira Free SocialShield (Avira vabavaraline sotsiaalkilp), mis võimaldab jälgida oma laste tegevust sotsiaalvõrgustikus. Samuti on võimalus paigaldada Avira Free Android Security oma Android-nutitelefoni, et kaitsta selles olevat informatsiooni nii viiruste kui ka mobiiltelefoni kaotuse või varguse korral. Avira tavaversioon pakub valideeritud kaitset, mis tõesti toimib [5]. 1.4. Avast! Antivirus Free 8 Avast! Antivirus Free 8 erineb teistest vabavaralistest viirusetõrjetest oma suure
GIMPi töökeele vahetamine Windows 7 operatsioonisüsteemis. Vabavaralise graafikatöötlustarkvara plussid ja miinused Plussid · vabavara (tasuta) · suur kasutajaskond ning väga palju arendajaid · mitmekeelne ja avatud lähtekoodiga · palju pilditöötlusvõimalusi ja lisapluginaid · toetab (GEGL) pilditöötluse raamprogrammi · töötab Linux, Windows ja Mac operatsioonisüsteemidega. Miinused · kasutamine vajab harjutamist. Mida GIMP võimaldab? Vabavaraline rastergraafikaprogramm pakub laialdasi võimalusi digitaalse fotomaterjali renoveerimiseks, muutmiseks, kiiruga tehtud piltide juures esinevate vigade kõrvaldamiseks heleduse, kontrastsuse, värvide tasakaalu reguleerimiseks. Võimaldab automatiseeritud skeemide abil paika seada tüüpilisemaid vigu. Saab töödelda fotosid, joonistada pilte, luua animatsioone ja konverteerida loodud faile mitmesse formaati.
Kui piirkond, mis on vaja katta WiFi leviga, on väga suur, siis võib abi olla lisaantenni(de) soetamisest. Müügil on ka suundantennid, mille abil on võimalik suunata levi valitud kohta. 13 KOKKUVÕTE Käesoleva töös on uuritud ning lühidalt kirjeldatud WiFi signaali mõjutavaid tegureid. Töö koosneb neljast osas. Esimeses osas kirjeldati katseteks kasutatud riist- ja tarkvara, millest olulisim oli vabavaraline programm inSSider. Teises osas uuriti signaali levimist majas ning analüüsiti tulemusi, lisaks uuriti väikeste objektide ning WiFi kanali muutmise mõju RSSI-le. Kolmandas osas uuriti seost RSSI ja allalaadimise kiiruse vahel ning leiti katseliselt, et selline seos kehtib. Töö viimases osas anti praktilisi nõuandeid WiFi signaali parandamiseks. 14 KIRJANDUS 1. Vikipeedia. Ruuter. 2012. Vikipeedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia
Kui piirkond, mis on vaja katta WiFi leviga, on väga suur, siis võib abi olla lisaantenni(de) soetamisest. Müügil on ka suundantennid, mille abil on võimalik suunata levi valitud kohta. 15 KOKKUVÕTE Käesoleva töös on uuritud ning lühidalt kirjeldatud WiFi signaali mõjutavaid tegureid. Töö koosneb neljast osas. Esimeses osas kirjeldati katseteks kasutatud riist- ja tarkvara, millest olulisim oli vabavaraline programm inSSider. Teises osas uuriti signaali levimist majas ning analüüsiti tulemusi, lisaks uuriti väikeste objektide ning WiFi kanali muutmise mõju RSSI-le. Kolmandas osas uuriti seost RSSI ja allalaadimise kiiruse vahel ning leiti katseliselt, et selline seos kehtib. Töö viimases osas anti praktilisi nõuandeid WiFi signaali parandamiseks. 16 KIRJANDUS 1. Vikipeedia. Ruuter. 2012. Vikipeedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia
progressiivsem ja mugavaim arenduskeskkond. Tasuta on saadaval veidi lahjem Visual Studio Express kui Microsoft ei kardaks, et neid teised tarkvaraarendusele suunatud produktidega firmad kohtusse kaebavad, siis annaksid nad VS heameelega tasuta ära. Ainult arendage Windowsi jaoks tarkvara! Sellest ka täisversiooni 180- päevane katseaeg, mida lihtsalt pikendada saab. Nagunii on Visual Studio alaliselt ja planeeritult kahjumiga projekt. Olemas on ka avatud lähtekoodiga ja vabavaraline SharpDevelop, mis kasutusmugavuselt amatöörile Visual Studiost oluliselt kehvem ei ole. Stardi leht: Loome uue projekti ja valime CONSOL varianti. Sisestame projekti nime ja klõpsame nupul OK Automaatselt formeeritakse programmi ,,alus" C# kood jaotatakse üksteise sees olla võivatesse plokkidesse. Iga ploki ümber on looksulud. Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Programm ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla
DATE () Kuupäev YYYY-MM-DD DateTime () Kuupäev ja kellaaeg YYYY-MM-DD HH: MM: SS TIMESTAMP () Kuupäev ja aeg, ajatempel. Kuid saamisel valdkonnas väärtus ei kuvata vormi timestamp, kuid vorm YYYY-MM-DD HH: MM: SS TIME () Aeg HH: MM: SS YEAR () Aasta kahekohaline või neljakohalise formaadis. PostgreSQL Om Postgresql on Berkeleys Ülikoolis arendatud postgres andmebaasi vabavaraline edasiarendus PostgreSQL on relatsiooniline andmebaasihaldur mõningase objektorienteeritud kallakuga ning tehniliselt ja funktsionaalselt tõsine konkurent parimatele kommertsanaloogidele. Samuti oli ta üks esimesi andmebaase, mis pakkus MVCC'd vastukaaluks realukustusele või tabelilukustusele ning see parandab oluliselt süsteemi tõhusust andmebaasi ühiskasutuse korral. Esimese pooleteise tunni jooksul tähelepandud erinevused võrreldes MySQL'iga:
rakendamine on alles väga varajases arengustaadiumis. 8 1. Tabelarvutusprogramm Tabelarvutusprogramm simuleerib paberil olevat ruudustikku. See jaguneb ridades ja veergudeks. Suurim erinevus võrreldes paberiga on see, et igasse ruutu kirjutatud tehe, arvutatakse automaatselt ja kõiki tehteid on võimalik ümber tõsta üks kõik kuhu ja kujundada ruute vastavalt vajadusele. Enam levinud on Microsoft Office paketti kuulu Excel ja vabavaraline Openoffice ja Google Doc-si tabelarvutusprogrammid. Sellise tabelarvutusprogrammide eelis on see, et need võimaldavad igal kasutajal sisestada sinna suhteliselt piiramatul arvul infot ja seda siis seal väga lihtsate vahenditega muuta ja filtreerida. 2.Ehituse eelarvestamise tarkvara paketid Tegu on erinevate tootjate pakutavate programmidega ehitustööde eelarvestamiseks. Programmide võimekus kõigub suuresti ning valdavalt on probleem, et ei ole ühest selget lõpuni just ehitustöödele
Marriott, Six Continents, Accor, InterContinental, Crowne Plaza, Swissotel jpt. Balti riikides on minibaarid kasutusel Radisson SAS Hotell Tallinnas ja Hotellis Viru. 21 Kasutatud materjalid: http://office.microsoft.com/et-ee/?CTT=97 http://blog.it.ee/2011/02/microsoft-lync-2010-uhendab-suhtlustooriistad-2/ http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14126_3C.HTM http://www.nordestprof.ee/component/content/article/55-joomla-vabavaraline-cms- suesteem.html 22 http://blog.caotica.ee/tag/cms/ http://www.edicy.com/et http://www.okia.ee/blog/2010/02/miks-meile-meeldib-open-source-vabavara-joomla- wordpress-magento/ http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/7011_535.HTM http://www.directo.ee/et/dokhaldus.html?gclid=CIrd7fPPmKwCFUEPfAodtA3-Dw http://www.kliendihaldus.com/index.php?main=112 http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/595_13.HTM http://www.hotellinx.com/ http://www.hoistgroup
Test: Turvaline ühendus Kirjeldus: Brauser ja server on omavahel turvaliselt ühenduses. Sisend: Kassasüsteem on avatud internetibrauseris. Oodatav väljund: Andmete saatmine on toimub brauseri ja serveri vahel üle turvalise HTTPS ühenduse. Viide testitavale nõudele ja riskile: MF5, RISK-1, RISK-2 5. Testimine ja esmane hinnang 5.1 Testide salvestamine ja täitmine Esmase hinnangu andmisel lähtutakse Selenium IDEi abil ja käsitsi tehtud testidest. Raamistik Selenium on vabavaraline veebilehitsejate kasutuse automatiseerimiseks loodud tööriistade kogumik. Seleniumi peamine kasutusala on veebirakenduste testimine, kuid sellega saab automatiseerida ka erinevaid administratiivseid tegevusi – näiteks vormide täitmine. Selenium IDE (integreeritud programmeerimiskeskkond) – veebilehitseja Mozilla Firefox lisana loodud tööriist, mis oskab lindistada veebis teostatavaid toiminguid ja konverteerida need Seleniumi käskudeks
Jagatakse andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
Http://www.bugzilla.org/ Veahaldussüsteem [ED] Edvardsson, J. A survey on Automatic Test data Generation. http://www.ida.liu.se/~joned/papers/class_atdg.pdf [FE+]Fewster, M., Graham, D. (1999). Software test automation: effective use of test execution tools. Addison-Wesley [GN] GNOME Human Interface Guidlines http://developer.gnome.org/projects/gup/hig/2.0/ [HU+] Hull, E., Jackson, K., Dick, J. (2004). Requirements Engineering 2nd edition. Springer [IT] Itracker. http://www.itracker.org/ Vabavaraline veahaldussüsteem [KA+] Kaner,C., Bach, J., Pettichord, B. (2001). Lessons learned in Software testing 1st edition. Wiley [MA] Marick, B. (1998) When should a test be automated? http://www.testing.com/writings/automate.pdf [MAC] Apple Human Interface Guidlines http://developer.apple.com/documentation/UserExperience/Conceptual/OSXHIGuidel ines/ [OWASP] The Open Web Application Security Project www.owasp.org [PE]Perry, W.E. (2000). Effective methods for software testing 2nd edition. Wiley
oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu, oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada, oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda, oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) ja võrguga suhelda, oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda, suhelda graafikakaardiga NB: Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama Linux – opsüsteem, vabavaraline ja tasuta versioon UNIXist - Mobiilid (Android) - Serverid (70% servereid) - Pisiseadmed (domineeriv) - Tava-arvutid (2%) Distro – Linux distribution ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil; N: Ubuntu Taust: Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installida
annaabi.ee 
