Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism
Ka Lõuna-Ameerikas üritas NSVL endale tugipunkte leida. Tsiilis tuli võimule Salvador Allende, kelle sotsialistlikud reformid põhjustasid majanduses kaose. Puhkesid koduperenaiste meeleavaldused toidukaupade puudumise pärast. Sündmustesse sekkus Tsiili armee Augusto Pinochet'iga, tehti sõjaväeline riigipööre ja kehtestati diktatuur, Allende tapeti. Pinochet koostas noortest USA majandusteadlastest meeskonna, kellega alustati radikaalset majandusreformi, arendades vabaturgu. Majanduskasv oli edukas, kuid rahvas nõudis demokraatiat. Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Salvador Allende Augusto Pinochet Nicaragua
kaamelid, eeslid, haned, faasanid, muulad, lambad, paabulinnud kitsed, sead ELAMU Rikastel suured mitmekorruselised elamud  paralleel Roomaga Tavakodanike elamu lihtne, 23 tuba, vahel kaks korrust Insulad e. üürimajad materjaliks  kivi, tellis, puit, krohvitud roog ETTEVÕTLUS kaupmehed käsitöölised maakäsitöölised Vabaturgu kontrollis rangelt riik KÜTTIMINE JA KALASTAMINE küttimine keisrite ja aadlike meelelahutus BÜTSANTSI INIMENE KEISER "Jumala asemik maa peal" Keisrile kuulub: ilmalik ja vaimulik võim administratiivne ja seadusandlik võim sõjaline võim SÕDURID riigis tähtis roll suur palk Sõjaline jõud: maavägi laevastik (palgasõdurid) Sõjaväe tugevam üksus  raske ratsavägi VAESED hoolekandesüsteem: haiglad,
Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail  nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine  nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid - see oli liikumine, kes kaitses tööliskonna huve /tekkisid sakasamaal, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas / Nenede arvates pidi riik toetama abivajajaid . Selleks tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4
Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism
TsIILI 1970a tuli Tsiilis võimule vasakpoolne Allandega. Käik: *riigistas vasetootmise *asus riiklikult hindu reguleerima *tõstis palkasid *Reformid põhjustasid kaose *puhkesid koduperenaiste meeleavaldused *anarhia hakkas ilmnema *1973 Pinochet toel sõjaväeline riigipööre ja kehtestas diktatuuri *riigipööre USA vaikival nõusolekul *Pinochet kogus kokku USA majandusteadlased ja nendega alustati majandusreformi, mis pidi arendama vabaturgu Tulemus: *Majandus kasvas *ei vähenenud poliitilised pinged, rahavs tahtis demokraatiat 1930 sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne Nicaraguas Käik: *Somoza valitsuskord asendati sandanistide diktatuuriga*parlament saadeti laiali *riigistati ettevõtted *NSVL aitas sandiniste majanduslikult ja sõjaliselt *kontrate liikumine , kus endised sandinistide toetajad liitusid Somoza pooldajatega. *USA toetas konrtate liikumist *puhkes kodusõda
Miks laienes? - 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides. - valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek. · Prantsusmaa 1920.-30 aastatel Seal oli: parlamentaarne vabariik 1
Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib konkreetseid vaateid; poliitiline ideoloogia annab oma hinnangu toimuvale ja pakub omapoolse nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, vasakpoolsed aga avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Liberaalid peavad tähtsaimaks indiviidi vabadust, st indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegutsemisvabadus, majanduses pooldatakse turumajandust, vabaturgu. Madalad maksud, vähe seadusi ja minimaalne riigipoolne sekkumine, mis võiks pärssida ettevõtluse või indiviidi arengut. Sotsiaalpoliitika lähtub sellest, et riik ei peaks looma kulukaid sotsprogramme vaid motiveerima inimesi töötama. Igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui tingimust, mitte kui eraldi eesmärki ning näevad riigi rollina majanduse reguleerimisest ja sotsiaalpoliitika loomist kujul, mis toetaks igaühe arengut.
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb.
liigitades hüvedvalud kõrge ja madalakvaliteedilisteks, ja viis monopolidevastaseid seadusi?Monopolidevastased omanikeaktsionäride ja võlausaldajate eest või lubab valikule?Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus seadused on vajalikud, et säilitada vabaturgu. A. Smith näitas, juhtkonnal seda varjata, on see ju petmine. Teiselt poolt, kui kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitada kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse et ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega on tegemist aktsiaseltsidega, on omanike ring lai ja kõigi kaebuse tarbijakaitseametile, kes on kohustatud asja uurima. madalamat
ja võrdsed ning nende õigusi peab kaitsma riik. Liberaal on inimene, kes usub vabadusse. Sõna liberalism tähendused: · poliitiline traditsioon · poliitiline filosoofia · poliitikateooria, mis rajaneb inimese anatoomial (iseseisvusel) ja pooldab kodaniku- ja poliitilisi vabadusi, seadusele tuginevat valitsemist ja kaitstust riigivõimu omavoli eest · majandusteooria, mis soosib vabaturgu ja vaba minnalaskmist. Olulisemad liberaalsed mõtlejad ajaloos: Thomas Hobbes, John Locke, John Stuart Mill, Jean-Jacqueas Rousseau ja Immanuel Kant. Tänapäeval:S.I.Benn, Gerald Dworkin ja Joseph Raz. Liberaaldise seas pole ühtset vabaduse konseptsiooni, seetõttu puudub ka ühtne arusaam, kuidas vabadust kaitsta ja millised on selles võimu ülesanded. Negatiivne vabadus (liberty)  keeld midagi teha (nt. tsensuur on keelatud). Esitajaks peetakse Isiah Berli'i.
ja tõstab elatustaset kogu maailmas. Globaliseerumise kultuurilist sarnanemist N-lib ei rõhuta, kuid näeb seda pigem positiivsena. Enamik suuri lääneriike on 80ndatest omaks võtnud N-lib poliitika, eestvedajad on Bretton Woodsi organisatsioonid. N-lib’i toetavad eelkõige suurkorporatsioonid ja majandusühendused, seda suunitlust toetavad suured meediakorbid on N-lib’ile loonud „terve mõistuse“ imago. Neoliberalism kannab topeltmoraali – USA ja EL ei ole vabaturgu rakendanud põllumajandussaadustele, kuna sellega võidaksid vähem arenenud maad juhtivate riikide arvelt. 44.Neoliberalistliku poliitika kujunemine Euroopas ja USA-s. ’71 aastal loobus Nixoni administratsioon Bretton Woodsi kokkuleppe kohaselt dollareid kulla eest tagasi ostmast, kuna Vietnami sõda ja väliskoubanduse defitsiit seadsid ohtu USD stabiilsuse – see andis tõuke N-lib poliitika kujunemisele. B-W kullastandardi süsteemi lõppuga algas globaliseerumise
annaabi.ee 
