docstxt/132223997339578.txt
John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia. Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe. Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus. Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel. SAKSAMAA G. E. Lessing J. G. Herder J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2
Hinduism M. Kalda · Sellist religiooni pole olemas, vaid on olemas palju erinevaid usuvoolusi. Maid avastades eurooplased lihtsalt nimetasid selle kogu religiooniks, mis nad Indiast leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus
Jumala jaoks aega ei ole. · Mis on maailmas ainus asi, milles ei saa Augustinuse järgi kahelda? Vastuväide. Maailma ei saa kahelda Augustinuse järgi oma olemasolus. Mina jään siiski Augustinuse põhimõtetele kindlaks, kuna tõesti kui inimest poleks, siis ei saaks teda ka petta. Inimene, keda on võimalik petta tähendabki seda, et inimene on olemas. · Kuidas saab olla inimesel vabatahe, kui jumal peaks kõike juhtima ja ette teadma? Jumal võib ju kõike teada, aga inimesed on ikka vabad tänu ima vabale tahtele. Kuna meil tahe on seotud ajateljega, mis on olemas vaid meie jaoks. Jumal teab meie tegude tulemusi, aga mitte enne, kui nad on aset leidnud. Ajaline eristamine kehtib vaid meie oma mõistuses.
Anglikaani kirik ei rahuldanud teda, kasvas protestantliku kasvatuse järgi. 1642 suleti parlamendi käsul kõik kirikud. Talle aga meeldis kirikumuusika, külastas kirikut regulaarselt. Sai endale hüüdnime abielulahutaja. Ta rõhutas ja taotles palju vabadust. ,,Kaotatud paradiis" 1667 suurteos suurejooneline katse üldistada inimsoo saatust, aineks piibli Vana Testamendi I Moosese noot, jõuab järeldusele, et toimub jumalik ettemääratus, aga inimesel on siiski vabatahe ja mõistus patusele kirele vastu seista, teose haare on eeposlik.
väita, et informatsioon, mis serveeritakse on piisavalt selekteeritud, piisavalt praktiline eluks. Oletame siiski, et Eesti haridussüsteem annab meile silmaringi, kuid kas silmaring on see, mis teeb inimesest küpse kodaniku? Leian, et küpsuse üks tundemärke on samuti kogemused. Kool pakub ühekülgseid kogemusi : referaatide koostamine, mõningad etteasted ja veelgi mõned samas jäävad omandamata elulisemad kogemused, näiteks minu väärtushinnangut hulka kuulub inimeste vabatahe ja tolerantsus. Mulle näib, et näiteks vabatahtega antud süsteemis pole palju seost, samuti ei paku meile kool sallivust. Kuidas saakski kool õpetada meile kõike, eksole? Kõigel tulenevad piirid. Piirid,mis haridussüsteemis on meile ette antud, kuid samuti sisemisearengu piiritlejateks oleme me ise. Seega eluküpsuse tagab meile kool ühekülgselt, hoopis olulisemaks osaks eluküpselisusel on iga indiviidi isiklik tahe ja kogemused. Seega oleme
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Religioon on ühiskonda kindlustava uskumuste ja käitumiste kogum Sellega on seotud küsimused, nagu näiteks: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteinimeste olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Religioonil on nähtusi seletav ja ühiskonda kindlustav funktsioon. Samuti on religioonil ka inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon ja sotsiaalselt mälu edasikandev funktsioon (traditsioonid) 2. Defineerige, mis on usk? Usk on hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baa...
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogud...
Otsus võib olla süüdimõistev, kui üldmenetluses oleks inimene õigeks mõistetud. Kummalgi pole tegelikult kohustust kokku leppida – süüdistatav võib keelduda ja nõuda üldmenetlust ja ka teist kaitsjat. Väljapressimine – kui annad kedagi üles, saad parema diili. Kokkuleppemenetluses ei teki kohtupraktikat – õigusteadlaste jaoks halb, ei ole millestki kirjutada ja lahenduskäik on vale. Kohus kontrollib karistusraame, küsib kas süüdistatava vabatahe on kokkulepe. 3-1-1-79-05, 3-1-1-52-07, 3-1-1-70-12 – kohtu roll kokkuleppemenetluses. Käskmenetluse positiivsed ja negatiivsed küljed: Käskmenetlus on mõeldud menetlemaks kiriesti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör nõuab rahalist karistust. Selle näol on tegemist kirjaliku menetlusega, otsest istungit ei toimu. Teise astme kuritegu, eelduseks on see, et asjaolud on üsna selged ja ei teki suurt vaidlust, kas pandi mingi tegu toime või mitte.
-) Psüühika, kui mõiste olemas miks ta tekkis? elu tekkimise küsimus kas on võimalik elutule asjale elu sisse tuua? -) Kas ja kuivõrd on meie psüühika objektiivne või on ta subjektiivne? kas vastab just täpselt keskkonnale või on ta moonutatud? -) Mis määrab inimese olemuse rohkem ära, kas kasvatus/keskkond või pärilikkus? -) Milline on inimese loomus? kas ta on sünnipäraselt hea või ei ole? -) Kas meil on olemas vabatahe või ei ole? teadlik käitumine ja alateadlik käitumine kas me ise juhime oma käitumist või me arvame, et me ise teeme otsuseid? -) Kas inimene on kordumatu ja ainukordne või ei ole? kumb on olulisem, kas individuaalsus või universaalsus? -) ... * Psühholoogia meetodid 3 erinevat lähenemist: -) Kirjeldav uurimine/meetod *) Mingite juhtumine kirjeldused. *) Vaatlus meetod (kirjeldab mis toimub, mitte ei seleta)
............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine ............................................................................ 7 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus ................................................................................. 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1.6 Determinism vs vabatahe ................................................................................................. 8 1.7 Kurjategijate diferentseerimine ........................................................................................ 9 1.8 Kriminaalse käitumise seletused tänapäeval .................................................................... 9 1.9 Kriminaalpsühholoogia .................................................................................................. 10 1.9
sisaldab kausaalsust). Kõik toimub ajas; põhjuslikkuse kategooriale järgneb järgnevus. Loodusnähtused on järgnevad teineteisele. Vabadus kui põhjus on sekkumine teisest sfäärist. Mõistus kui vaba tahe ei allu looduslikule paratamatusele, aga saab sekkuda looduslikku maailma – selline sekkumine tundub spontaanne. Vabadusel pole mingit alust, mis teda paratamatult esile kutsuks. See, mis on vaba, peaks olema ajatu – toimingud on alalised; aga vabatahe on ajatu. Inimene paratamatult determineeritud ja samas vaba. Eristame inimest kui nähtumust ja eristame inimest kui mõistusolendit; vastuolu kaob ära, sest siis nad pole samas suhtes enam. Mille poolest erineb empiiriline praktiline mõistus puhtast praktilisest mõistusest? Milline on empiirilise praktilise mõistuse üldine toimimisprintsiip? Millise moraalifilosoofilise probleemipüstituse pärib Kant varasemast filosoofiast? Eksistentsi küsimuses on oluline kogemuses
nõustu? Otsus võib olla süüdimõistev, kui üldmenetluses oleks inimene õigeks mõistetud. Kummalgi pole tegelikult kohustust kokku leppida süüdistatav võib keelduda ja nõuda üldmenetlust ja ka teist kaitsjat. Väljapressimine kui annad kedagi üles, saad parema diili. Kokkuleppemenetluses ei teki kohtupraktikat õigusteadlaste jaoks halb, ei ole millestki kirjutada ja lahenduskäik on vale. Kohus kontrollib karistusraame, küsib kas süüdistatava vabatahe on kokkulepe. 3-1-1-79-05 (kohtu roll kokkuleppemenetluses) kokkuleppemenetluse kohaldamise tingimused Kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ei tähenda, nagu taanduks kohtu tegevus kokkuleppemenetluses pelgalt sõlmitud kokkuleppe n.-ö tehnilisele kinnitamisele. Ka selles menetluses peab kohus muude kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste hulgas (KrMS § 306) lahendama küsimuse, kas süüdistatav on süüdi