Teatud juhtudel puudub subjektil aga kas kogu rahvusvaheline teovõime või üks osa teovõimest. Näiteks Saksa riik oli pärast 1945. aastat küll edasi rahvusvahelise õiguse subjekt, kuid ta oli liitlaste valitsemise tõttu teovõime. (Kristi Land 2010) Rahvusvahelisteks õigussubjektideks on riik; rahvusvahelised organisatsioonid ( nt Euroopa Ühendus, ÜRO); Püha Tool ja Vatikani riik; Malta Ordu; Punase Risti Rahvusvaheline Komitee; vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused (nt ÜRO poolt tunnustatud Palestiina Vabastusliikumine); valitsusvälised organisatsioonid (Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Greenpeace); multinatsionaalsed ettevõtted; üksikisik. (Kristi Land 2010) KASUTATUD KIRJANDUS M. Kiviorg jt. Rahvusvaheline õigus (2010.a). Tallinn. Kirjastus Juura. T. Anepaio jt. Sissejuhatus õigusteadusesse (2005.a). Tallinn. Kirjastus Juura. T. Oppermann. Euroopa õigus (2002.a). Tallinn. Kirjastus Juura.
Põhilised toimijad on riigid. Teised toimijad on: Riikidevahelised rahvusv ühendused ja institutsioonid, millest mõned on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks.(EL) Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid(punase risti rahvusvaheline komitee) Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus: Sisemine: tegevusvõime ja ulatus Välimine: tunnustus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid Riigiidentiteet:sidusus, püsivus, keskkonnataju-piljarilaud vs komplekssus Riigivõimu suhestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine FAKTID: Maailmas etkel u 200 riiki
22 · Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) · Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused · Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d) · Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused · Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina 1 Esita ÜRO maailmarahu mudeli põhijooned. ÜRO maailmarahu mudel: · riigid otsustavad oma siseasjade üle ise · riigid elavad teineteisega rahus naabritena · riigid hoiduvad teineteisega jõudu ähvardamast või kasutamast · riigid ühendavad jõu rahvuvahelise rahu säilitamiseks ja tagamiseks
muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks n Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) n Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused n Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d) n Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused n Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana n Suveräänsus: n Sisemine: tegevusvõime ja ulatus n Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine
Punase Risti Rahvusvaheline Komitee on osa Punase Risti organisatsioonist, mis koosneb: Punase Risti Rahvusvahelisest Komiteest; Rohkem kui 125 riigi Punase Risti Ühingust; Punase Risti Ühingute liigast; Rahvusvahelise Punase Risti Kongressist – viimasel osalevad lisaks Punase Risti organisatsiooni nimetatud osadele ka riigid. Kongressi ülesandeks on rahvusvahelise humanitaarõiguse edasiarendamine. Kongressi töö tulemusena tekkisid Genfi konventsioonidele lisaprotokollid. § 7. Vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused Riikides on ajaloos tekkinud mitmeid vabastusliikumisi. Nt palestiina Vabastusliikumine, mida ÜRO tunnustas vabastusliikumisena; baskide vabastusliikumine ETA oma õiguste eest. Selliseid vabastusliikumisi peetakse teatud juhtudel (tunnustamine) samuti rahvusvahelise õiguse subjektideks. Mässuliste all mõeldakse isikuid, kes võivad valitseda osa riigi territooriumist. Et oma riigi kodanikke kaitsta, võivad riigid astuda mässulistega suhetesse
Riikidest sõltumatu tegutsemine immuniteetide ja privileegide tõttu. Püha Tool ja Vatikani riik: suveräänne riik paavsti ülemvõimu all; neutraalne riik ja kultuuripärand. Püha Tool on paavst ja tema õukond. PT on partikulaarse rv-se õigussubjektsusega. Malta ordu: heategevus, st haigete hooldus ja katastroofijärgse abi osutamine. Partikul, terr puud. Punase Risti Rv Komitee: rv-ste kriisiolukordades humanitaarabi osut, ohvrite kaitse. Partikulaarne Vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused: et teised riigid saaksid oma kodanikke kaitsta, peavad astuma kontakti. St, et uut valitsust tunnust-kse või org tunnust-kse sõdiva poolena. Igal juhul tekib partikulaarne õigussubjektsus. De facto omadel subjektsus lausa ilma tunnustuseta. Valitsusvälised org: Vabaühendused on eraõigusliku isel ühendused siseriikliku õiguse alusel, mille liikmeteks võivad olla eri riikide füüsilised ja jur isikud, kes järg ühtset rv-st huvi, mis ei
-‐ inimõigustest (arenemine hakkas pihta pärast II MS) -‐ rahvusvaheliselisest humanitaarõigusest -‐ rahvusvahelisest kriminaalõigusest Erijuhtumid Ajaloolistel põhjustel tekkinud subjektid, mis ei mahu eelmiste kategooriate alla. Peamised erijuhtumid: -‐ Püha Tool -‐ Malta Ordu -‐ Rahvusvlikud vabastusliikumised Teatud mõttes ka Punase Risti Rahvusvaheline Kommitee. Korporatsioonid Nad tegutsevad piiriüleselt, mängivad olulist rolli globaalses kaubanduses ja suudavad mõjutada isegi poliitikat. (Mõeldakse suuri ettevõtteid, mis rahvusvaheliselt toimetavad) Aga kas nad on subjektid?
kohustused ennekõike riikide käitumise tulemusena ❏ Õigused ja kohustused on sõltuvuses riikide tahtest - inimõigustest - rahvusvahelisest humanitaarõigusest (sõjapidamise reeglid) - rahvusvahelisest kriminaalõigusest Erijuhtumid: ❏ Ajaloolistel põhjustel tekkinud subjektid, mis ei mahu eelmiste kategooriate alla ❏ Peamised erijuhtumid: - Püha Tool - Malta Ordu - mõned rahvuslikud vabastusliikumised ❏ Teatud mõtte ka Punase Risti Rahvusvaheline Komitee 4. Jurisdiktsioon Tähistab riigivõimu teostamistisikute, asjade või sündmuste suhtes. Jaguneb kolmeks: ❏ Seadusandlik jurisdiktsioon (rahvusvaheline õigus sekkub vähe seadusandliku jurisdiktsiooni teostamisesse - üldiselt, igal riigil on õigus otsustada oma õiguse sisu üle
Valitsusväliste organisatsioonide mõju on oluline, sest näiteks ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu sõlmib ÜRO põhikirja artikli 71 alusel valitsusväliste organisatsioonidega kokkuleppeid. Mässulised. Mässuliste all mõeldakse isikuid, kes võivad valitseda osa riigi territooriumist. Et oma riigi kodanikke kaitsta, võivad riigid astuda mässulistega suhetesse. Sellist suhtesse astumist aga loetakse rahvusvahelises õiguses juba teise poole õigussubjektsuse de facto tunnustamiseks. Vabastusliikumised. Riikides on ajaloos tekkinud mitmeid vabastusliikumisi. Nt palestiina Vabastusliikumine, mida ÜRO tunnustas vabastusliikumisena; baskide vabastusliikumine ETA oma õiguste eest. Selliseid vabastusliikumisi peetakse teatud juhtudel (tunnustamine) samuti rahvusvahelise õiguse subjektideks. Etnilised vähemused nt baskid, tsetseenid. Nende rahvusvahelisõiguslik seisund sõltub samuti erinevatest teguritest. Näiteks on selliseks tunnustamiseks etnilise vähemusega lepingu sõlmimine
johanniidid e. hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt. Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi subjektideks Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused Rahvusvahelised e. hargmaised suurettevõtted (MNC-d) Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm. vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina 102. Rahvusvahelised käitumisaktid ja nende tagajärjed Tava välendusvormidena on loetletud väga erinevaid rahvusvahelisi ja riiklikke dokumente ning käitumisakte: diplomaatiline kirjavahetus; poliitilised avaldused; pressiteated; ametlike õigusnõunike arvamused; täitevvõimu korraldused ja toimingud; riikide esindajate kommentaarid; siseriiklik õigus;
annaabi.ee 
