ERSP asutamine 1988 20.august Vastandus kommunistlikule parteile Eestimaa laul 1988 11.september Heinz Valk ,,Ükskord me võidame niikuinii" Nõuti vabariiklust Balti kett 1989 23.august Miljonid inimesed moodustasid läbi Baltimaade keti ning sellega tehti näidata, et Balti rahvad ei ole vabatahtlikult
Maareform jäi pooleli. Vabariigi languse periood on 133-30 eKr. Põhjused: 1) Kõigil kodanikel polnud võimalust võtta osa riigivalitsemisest ja ei saanud väeteenistusse kuuluda. 2)Rahvakoosolekusse kuuluvad proletaarind ei olnud võimelised täitma kodanikukohust, sest neil puudus varandus. 3) Vabariigi aluseid õõnestas Mariuse sõjaväereform, millega senat hakkas oma tähtsust kaotama, sest sõjamehed olid tihedalt oma väepealikuga seotud. Peale selle õõnestasid vabariiklust kodusõjad Mariuse ja Sulla, Pompeiuse ja Caesari ning Antoniuse ja Octavianuse vahel. Vabariigi lõpuks peetakse 30 eKr, kui Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. 2. Vana-Rooma sõjaväekorraldus Vabariigiajal koosnes sõjavägi kodanikest ja liitlasest, kes kutsuti tarviduse korral kokku. Pärast Mariuse reformi asendati see elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion, kuhu kuulus umbes 5000 meest
vandenõudest puutumata ning rahva seas populaarne tema tulevasele käitumisele imperaatorina ei vihjanud midagi. Claudius tegi siiski ettevalmistusi, et ka Britannicust pärijaks (või kaaspärijaks) teha, kui too 54. aastal täiseale ligines. Viimane juhtum, kus Graves allikaid selektiivselt valib, on Claudiuse toonileasumine Herod Agrippa õhutusel ning põhineb Josephuse arvamusel, milles Agrippa näitab, kuidas juudid Roomat aidanud on. See arvamus sobib Gravesi loodud vabariiklust armastava Claudiuse tegelaskujuga ning seletab, kuidas viimane vastu enda tahtmist võimule asuda sai. Teised allikad (sealhulgas ka üks Josephuse seletusi) ning tänapäeva ajaloolased peavad aga seda tõlgendust ekslikuks. Roomas haudusid peaaegu kõik Caligula vastu vandenõud ning tegelikult samamoodi ka Claudiuse vastu. Peale Caligula surma oli Claudiusel võimalus kas imperaatoriks hakata või tapetud saada muidugi valis ta esimese variandi. Peale
Kuigi enne rahulepinguni jõudmist ründas Punaarmee veelkord Narva alasid, suudeti see ära kaitsta. Edaspidi hakati arutama rahulepingut riikide vahel. Venemaa saadikud olid tugevad väitluses, kuid lõpuks, arvestades viimast lahingut, olid nad sunnitud tagastama Narva alad eestlastele. Tartu rahu leping jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. See andis võimaluse riigile alustada üles ehitama oma linnasid ning nautida vabariiklust, mis juba paar aastat tagasi saavutatud. 12 Kasutatud materjalid Kirjandus: Eesti Vabadussõda 191819. 1.2. kd Tallinn, 193739, 3199697 E. Laaman. Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu. Tallinn, 1925, ²1991 J. Maide. Eesti Vabadussõda. Tallinn, 1933 A. Traksmaa. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn, 1939, 21992 L. Vahtre. Eesti rahva lugu. Tallinn, 2005 Internet: http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/ http://et.wikipedia
Kuigi enne rahulepinguni jõudmist ründas Punaarmee veelkord Narva alasid, suudeti see ära kaitsta. Edaspidi hakati arutama rahulepingut riikide vahel. Venemaa saadikud olid tugevad väitluses, kuid lõpuks, arvestades viimast lahingut, olid nad sunnitud tagastama Narva alad eestlastele. Tartu rahu leping jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. See andis võimaluse riigile alustada üles ehitama oma linnasid ning nautida vabariiklust, mis juba paar aastat tagasi saavutatud. 15 Kasutatud materjalide loetelu 1. Tannberg, T ja Mäesalu, A. 2001. Eesti ajalugu. Tallinn: kirjastus ,,Avita" 2. 1987. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Tallinn: kirjastus ,,Valgus" 3. Kallas, V. Eesti Vabadussõda. URL=http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm.28.01.2006 4. Eesti Vabadussõda. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da. 28.01
filosoofide patriarhiks kuulutatud Voltaire (1694-1778). Voltaire rõhutas isikuvabadust ja soosis eraomandi teket. Veel oli tema ideaalses maailmas trüki- ja sõnavabadus, ta nimetas seda valgustatud absolutismiks, kus ta pidas tähtsaks valitsejate kontakti filosoofidega. Liberalismi isaks peetud Charles Montesquieu (1689-1755) pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat ja vabariiklust soovitas ta ainult väikestele riikidele. Oma elu jooksul kirjutas ta raamatuid Prantsuse riigikorra kritiseerimiseks. Montesquieu käsitles ühiskonna arengus tähtsaks faktoriks ka geograafilist asukohta, sest kliima ja reljeef muudab ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778) vastandas senist feodaalkorda inimese loodusliku seisundiga enne riigi tekkimist, kuid ta taipas, et sellise elusüsteemi juurde tagasipöördumine
antud välja ja neist said vabad inimesed, kui aga ei õnnestunud, said nad karistada kui nad kinni saada. Duglas (mustanahaline), kes sai väga kuulsaks oraatoriks oma lapsepõlves oli ka ori, kes püüdis mitu korda ära põgeneda kuni viimas see tal õnnestus. Tal oli juhus, 1852. a kõnes, mitu aastat enne USA kodusõda, kõneles NewYorgi osariigis, see oli ka seoses USA iseseisvus aastapäevaga, kõnes ta rõhutas, et orjuse olemasolus meie riigis, see tembeldab teie vabariiklust silmakirjalikust, humaansust, teie riskiusk valeks, see hävitab teie moraalset jõudu välismaal, see võtab teie usust aususe ära ja lõpetas sellega, et see on ainuke asi mis oluliselt häirib ja ohustab teie riiki tervikuna. Ühendriike! 4) Inglismaa üks kõige kuulsamaid kaasusi inglise/usa õiguses, kus üks Briti kohus käskis, et üks laeva kapten laseb vabaks mustanahalise orja, keda kap hoidis kinni ühe ameerika orjapidada omaniku käsul
diktatuuri. Pärast üeminekuperiodi antakse võib inimestele tagasi. Proudhonistid on pm anarhistid? Gabetta- ta oli Pariisi kommuuni vastu. Kui sakslased Pariisi piirasid, siis põgenes tema kuumaõhupalliga, et väljaspool rahvuslikku vastupanu õhutada ja üldse aitas ta Prantsustaa- Preisimaa sõjas palju kaasa. Samuti oli ta III vabariigi loomisel olulisel kohal oma kõnedega, lõi Republican Union'i ja aitas vormida parlamentaalset vabariiklust. Pariisi kommuuni tegevus ja ümberkorraldused. Kõik Kommuuni saavutused teostati spontaanselt ja improviseeritult võimu haaranud rahva poolt. Kommunaarid rakendasid juba esimesest päevast edukaid abinõusid rahvakihtide ainelise ja kultuurilise olukorra parandamiseks. Kommuuninõukogu liikmed, Rahvuskaardi ohvitserid, politseinikud, kohtunikud ja üldse kõik võimuesindajad muudeti valitavaks ja väga lühikese aja jooksul tagandatavaks.
Paavstid kippusid tegema kahtlaseid liite Prantsusmaaga teiste Itaalia riikide vastu ning see ajas Machiavellit marru. Machiavelli pooldas vabariiklikku võimukorraldust, kuid Itaalia polnud selleks küps ning Itaalia korrumpeerunud ühiskonnas oli parimaks valitsusvormiks absoluutne monarhia teoses Valitsejast räägib ta absoluutsest monarhiast, kuid samal aastal kirjutatud teises teoses Arutlused Titus Liviuse esimese kümne kirja üle eelistab ta selgelt vabariiklust. Mõlemas 1513. aastal kirjutatud teoses arutleb ta põhjuste üle, miks riigid tõusevad ja langevad. Kogu tema täheleopanu on seega riigijuhtimisel ja võimule tulemusel ehk poliitikal. Machiavelli kui ajaloolane ja teadlane. Machiavelli polnud suurem asi teadlane ega ka ajaloolane, aga teaduslik või ajalooline täpsus polnudki tema eesmärgiks. Ajalugu on oluline sellepärast, et sealt saab näiteid poliitika kohta, kuna inimloomus on igal pool ja ajal alati sama, seega sisuliselt
Niccolò Machiavellit on tunnustavalt ära märkinud nii Marx kui Mussolini, nii Engels kui Hitler. Machiavelli pooldas vabariiklikku võimukorraldust, kuid Itaalia polnud tema arvates selleks küps ning Itaalia korrumpeerunud ühiskonnas oli parimaks valitsusvormiks absoluutne monarhia teoses Valitsejast räägib ta absoluutsest monarhiast, kuid samal aastal kirjutatud teises teoses Arutlused Titus Liviuse esimese kümne kirja üle eelistab ta selgelt vabariiklust. Mõlemas 1513. aastal kirjutatud teoses arutleb ta põhjuste üle, miks riigid tõusevad ja langevad. Kogu tema täheleopanu on seega riigijuhtimisel ja võimule tulemusel ehk poliitikal. Machiavelli elu ja tegevus Diplomaat. Kodanikearmee. 1509 tema kodanikearmeed saatis sõjaline edu, oli mõju tipus. Firenze aga jäi paavsti ja Prantsuse kuninga võimuvõitluses jalgu ning paavst alistab Firenze. Kirjutab teosed ajal, mil vabariiklus on lakanud olemast Firenzes
annaabi.ee 
