Geograaafia Phjavesi * maakoore laosa kivimite ja setete poorides ja lhedes olev vesi. * liigub raskusju ja rhu toimel. Phjavee thtsus * thtsaim joogivee allikas * tiendab veekogude veeauru * taimed kasutavad * mjutab kivimeid, nt karstinhtus Aeratsioonivnd- maapinna osa, kus lhesid ja poore tidab nii hk kui ka vesi. Kllastusvnd- maapinna osa, kus poorid ja thikud on titunud veega ja on kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda. Arteesia vesi * Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele. Phjaveevaru tienemine sltub * Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast
Põhjavesi surveline põhjavesi- kui põhjavesi on tunginud vettpidavatele kivimikihtidele arteesiakaev- surveall olev põhjavesi, *tekib kui vett kandev kivimikiht on nõgus ja on suletud vettpidavate kihitde vahele *tavaliselt sügaval maakoores vettpidavate kivimikihtide vahel. surveta põhjavesi e. Vabapinnaline- põhjavesi mis asub esimese vettpidava kihipeal, *sõltuvalt sademetest ja aastaajast võib põhjavee pind muutuda. põhjavee varu täienemine sõltub- *kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme-
Kapillaarjõudude mõjul tõuseb vesi pinnase poorides põhjaveetasemest pisut kõrgemale. Ülalpool põhjaveetaset, mitteküllastunud kihis, sisaldab pinnas erineval määral vett, kuid seda pole võimalik kasutada (niiskus, seotud vesi, infiltreeruv vesi). Maapinna ja põhjaveetaseme vahele jäävat vahemikku nimetatakse aeratsioonivööks. 2 Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi Maapinnalähedane põhjavesi on vabapinnaline ja järgib üldiselt maapinna reljeefi, olles madalikel ja orgudes maapinna läheduses, kuid kõrgematel aladel sügavamal. Sel moel peegeldab maapinnalähedase põhjavee pind maapinna reljeefi mõnevõrra madalamal ja "silutud" kujul. Sügavamal esineb põhjavesi harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seetõttu surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel
*infiltratsioon-sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. *niisutuspõllundus-põllud, mille puhul kasutatakse kunstlikku niisutamist !!19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. *tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik b) kahju 3p. *ujutab üle sahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. *surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus-Meremaa. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p.
1 Sademed ja aurumine Eestis A Sademeid rohkem B Aurumine suurem C Võrdselt 2 Mis on pinnavesi? A Ülemine põhjavee kiht B Veekogu ülemine veekiht C Maapealsed veekogud 3 Mis on pinnasevesi? A Aeratsioonivöö ülaosas paiknev vesi B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo
Denudatsioon- kulutus. Toimub tuule, jää, jne eksogeensete protsesside käigus. 8. Põhjavesi (vesi maapinna all) Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndus ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu toimel ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest. Põhjavesi on üldreeglina värvitu kuid sooveed pruunid, üldreegilina lõhnata ja maitsetu. 9. Vabapinnaline põhjaveekiht Esimene põhjavee kiht vett pidaval kihil, näiteks savi pidemel. Reziimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Regionaalse levikuga. Iseloomustatakse tihti paksusega. Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Pinnavee hüdrauliline seotus põhjaveega. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest
Siluri veekompleks levib kogu maardla alal. Vettandvateks kivimiteks on Alam- Siluri Raiküla lademe lõhelised dolokivi ja lubjakivi. Veekihi paksus on ligikaudu 60 meetrit. Sügavuse suurenedes kivimite lõhelisus väheneb. Pideva levikuga veepide puudub. Kvarternaarisetete all avanevat Raiküla lademe lubjakivi ja dolokivi iseloomustab suur veerikkus. Puurkaevude erideebit ületab valdavalt 5 l/s ja deebit muutub 2 5 l/s, alandusel 0,1 0,2 m. Veekiht on maardla-alal surveta, vabapinnaline veetase jääb maapinnast 6 8 m sügavusele, põhjaveevoolu üldine suund on kirdest edelasse. Kivimites on levinud ka karst, mis mõjutab põhjaveevoolu üldist suunda. Siluri veekompleksi põhjavett kasutatakse kogu ümbruskonna veevarustuses. Kõige suuremate veetarbijate puurkaevud on kuni 60 m sügavused, taludes on veehaareteks nii 20 m sügavused puurkaevud kui ka kuni 8,5 m sügavused salvkaevud. Vee juurdevool
18 · Reostunud põhjavee taastumine lk. 21 · Põhjavee puhastamine lk. 22 · Kokkuvõte ja tulevik lk. 24 · Kasutatud kirjanud lk. 25 Joonised ja fotod · Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi · Joonis 2 Vee ringkäik looduses · Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist · Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 · Joonis 5 Põhjavee moodustumine · Joonis 6 Põlevkivi tootmise mõju Ordoviitsiumi põhjaveekihtide veetasemele · Joonis 7 Reostuse levik põhjavette ja kaevudesse
murendmaterjali ning lihvib ja silub aluspinda, tekitades kas positiivseid või negatiivseid pinnavorme. 21.Mis on põhjavesi? Maakoore ülemise osa kivimite poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel ning rõhu alanemise suunas. 22.Põhjavee voolu iseloomustus: Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet. Võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. 23.Vabapinnalise põhjavee iseloomustus: Maapinnalähedane põhjavesi on vabapinnaline ja järgib üldiselt maapinna reljeefi, olles madalikel ja orgudes maapinna läheduses, kuid kõrgematel aladel sügavamal. Sel moel peegeldab maapinnalähedase põhjavee pind maapinna reljeefi mõnevõrra madalamal ja “silutud” kujul. Vabapinnalise põhjavee väljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Kui vabapinnalise põhjavee väljavoolu takistavad vettpidavad setted, avaneb nõlva jalamil rohkesti väikesi tõusuallikaid. Sinna kujunevad allikaalad. 24
Merede geoloogiline tegevus kulutus, transport, settimine Jää geoloogiline tegevus kulutus ja kuhjamine 12. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on vesi, mis on maapinnast allpool 13. Mis on surveline põhjavesi ja vabapinnavee põhjavesi? Survelin põhjavesi on maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata Vabapinnaline põhjavesi on surveta põhjavesi 14. Kuidas saab kurdsete oma nime? Kurdsete on tekkinud kurrutusliikumiste tulemusena 15. Mis on sõelanalüüs? Sõelanalüüs - peenestatud materjali jämeduse määramise viis, mille puhul materjal sõelutakse läbi eri suurusega avadega sõelte 16. Mis on lõimis ja kuidas seda määratakse? Mulla lõimiseks nimetatakse mulla mehaanilist ehk mineraalkoostist. Lõimise määramiseks on mitmeid erinevaid metoodikaid
tööstuse tarbeks. 1962. aastast on alanenud Araali mere veetase pidevalt ja pöördumatult. Tulemuseks antropogeenne kõrbestumine. Ligi 60 % maismaast asub veevaeguse tsoonis; 25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Rahvusvaheliste normide järgi loetakse vee tarbimist alla 1000 m³/a inimese kohta veepuuduse olukorraks. Araali meri antropogeenne kõrbestumine Põhjavesi Põhjavesi jaguneb: 1. Surveta põhjavesi e. vabapinnaline e. pinnasevesi. Asub maapinnast lähtudes esimese vettpidava eralduskihi peal. Vabapinnalise põhjavee tase sõltub peamiselt sademetest ja aastaajast. 2. Surveline põhjavesi vettpidavate kihtide vahel olev vesi. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Taset, milleni vesi seal tõuseb nimetatakse surve ehk piesomeetriliseks pinnaks. Veekasutuse tõus võib rannikualadel kaasa tuua soolase vee pealetungi üleekspluateeritud põhjavee horisonti. Sooldumine on
mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 69. Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme. On kolm erinevat vööd: 70. *Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole. 71. *Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. 72. *Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline põhjavesi. 73. Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Kvaternaari
on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *(2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme On kolm erinevat vööd. Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline pv. süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline pv. *(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb pvhorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi:
Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 46. Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lōhesid allapoole Veehulga sessoonse kōikumise vöö - kiht, mis perioodiliselt küllastub pōhjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt, aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt pōhjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jōgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam pōhjavee tase ja all vettpidav kiht, siin on põhjavesi surveline. 47. Kirjeldage Kvaternaari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjavee horisontideks.
Gaasiline vesi veeauruna, näiteks: Hoonesse väljast sisenev veeaur Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja ehitusniiskus Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt) Tahke vesi, nagu näiteks: Massjää Jääkristallid Lumi Rahe Tuisk 12 6 Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest) Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud niiskus) Sademevesi (nõrga survega või survevaba) Lekkevesi (siseneb hoonesse või tekib hoones) Olmevesi (inimese tegevusest pärinev- söök, pesemine) Pritsmevesi, paiskvesi Kondensvesi Udu Kapilaarvesi Sorptsioonivesi (konstruktsioonidesse imendunud)
õhk vesi vesi p in n a s e o s a k e s e d Joonis 4.1. Küllastunud ja küllastumata (niiskuse mõttes) pinnasekihid. Küllastunud kihi ülemist piiri nimetatakse põhjavee vabapinnaks (water table) ning seal on hüdrostaatiline rõhk võrdne õhurõhuga. Vabapinnast allpool, esimese suhteliselt vettpidava kihini on surveta ehk vabapinnaline põhjavesi, mida nimetatakse pinnaseveeks. Seega pinnasevesi on kõige ülemine põhjavee kiht, mis on aktiivselt haaratud veeringesse. Inglise keeles terminit “pinnasevesi” ei eristata ning selle asemel öeldakse groundwater in active zone. Sademete väikse intensiivsuse korral läheb vesi otse pinnasesse ja suurendab tema niiskust. See imbub omakorda pinnasevette ning toidab pinnasevee äravoolu. Intensiivsete sademete korral langeb maapinnale rohkem vett kui pinnas jõuab sisse imada
annaabi.ee 
