Vabandatavad asjaolud ehk vääramatu jõud: -Sõda, revolutsioon, piraatlus, sabotaaž, -meeleavaldused, loodusõnnetused (tormid, tsüklonid, maavärinad, tõusulaine, üleujutused, välgukahjustused jne -põlengud, plahvatused, masinate purunemine, ehitiste kahjustumine, lagunemine -boikotid, streigid, tööseisakud, tehaste hõivamine, -võimuorganite tegevus – litsentsid, load, sõltumata sellest, kas õiguspärased või mitte va riisiko, mida kannab rikkunud pool Vabandatavuse mõju poolte õigustele ja kohustustele võib olla: - püsiv (annab aluse lepingust taganemiseks võlausaldajale) - ajutine (annab võlgnikule vastutuskergenduse toimeaja jooksul) - ei lõpeta lepingut – annab õiguse kahjustatud poolele valida kohane õiguskaitsevahend või võlgnikule esitada vastuväide - seos kohustuste vahekorra muutumisega – põhineb sageli samadel asjaoludel, kuid instituudi eesmärgid erinevad Süüline vastutus: Saab tuleneda : A. seadusest
vääramatu jõud, ei loeta Lepingu rikkumiseks. Pool, kelle tegevus Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele ning vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Märkus: Vastavalt VÕS § 103 lg- le 4 on võimalik lepinguga kokku leppida, et kohustatud isik vastutab oma kohustuste rikkumise eest selle vabandatavuse (vääramatu jõu) olemasolust sõltumata. Juhul, kui selline kokkulepe puudub, siis eeldatakse, et vääramatu jõu asjaolude olemasolul aset leidnud lepingu rikkumine on vabandatav. 5.3. Võlgnik kinnitab Lepingule allakirjutamisega, et ta on tutvunud piisava põhjalikkusega Garantiikirja ja Lepingu tingimustega ning mõistab Lepingu sõlmimisega enesele võetavate kohustuste olemust. Samas kinnitab Võlgnik, et tal on kõik õigused ja volitused Lepingut selles toodud tingimustel sõlmida
(VÕS § 101 lg 3). Printsiibis võib kohustuse rikkumisel kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, kuid sellest on ka mitmeid erandeid: kõige olulisemateks on rikkumise vabandatavus ja süü puudumine. Kui kohustuse rikkumine isiku poolt oli vabandatav või kui ta ei olnud kohustuse rikkumises süüdi, siis ei saa temalt nõuda kohustuse täitmist, leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid (§ 105). Vabandatavus (VÕS § 103) Vabandatavuse tunnuseks on kohustuse rikkumist põhjustanud asjaolu langemine väljapoole võlgniku mõjuulatust - asjaolu, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Otsustamaks selle üle, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, on määravaks objektiivne kriteerium: kas asjaolu mõjutamine oli võlgnikule kohane või mitte. Seega kui mingit kohustuse rikkumiseni viivat asjaolu ei saanud võlgnik personaalselt küll mõjutada või
5 Töötaja vastutus · Kahju hüvitamine: kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asendamine olukorras, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hvütiamises kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. · Töötaja vastutus on piiratud VÕS kohaldub TLS-is sätestud eisustega. · Kahju hüvitamise eeldused: töötaja rikub töölepingust tulenevat kohustust. · Töötaja ei vastuta kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ehk kui ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu · Hüvitamisele kuulub nii: otsene kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara väärtuse vähenemine, samuti kahju tekitamisega seotud kulud · Saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud. · Töötaja süü vorm on tema vastutuse ulatuse määramise üks peamisi kriteeriume.
täitmine pärast test poolt, vastuväidete esitamine keeldumisele tuginemine 1. Võlasuhe - müügileping VÕS § 208 lg 1 (+, eeldused on eelnevalt kontrollitud) 2. Rikkumine a. Kohustuse sisu: asi anda üle õigel ajal b. Rikkumine : VÕS § 100 täitmisega viivitamine c. Oluline rikkumine - kas kaks kuud on oluline või mitte? 3. Vastutus a. Vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi b. Vabandatavuse (vääramatu jõu) eeldused: 1) ei saanud mõjutada 2) mõistlikult ei saanud oodata, et lepingu sõlmimise ajal sellega arvestataks 3) ja väldiks 4) ning tagajärge ületaks c. Sõltumata vabandatavuse eelduste esinemisest, ei saaks müüja VÕS § 105 järgi vabandatavusele tugineda 4. Taganemisavalduse õigel ajal tegemine ÕKV kasutamise eeldused Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020
Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest? Tal on õigus nõuda leppetrahvi 4 hilinemise päeva eest, sest vastavalt VÕS § 158. leppetrahvi mõiste lg.1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ülejäänud aja eest ei saa leppetrahvi nõuda, sest graafikute hilinemine ei olnud põhjustatud otseselt tellja süül. Saab kohaldada VÕS § 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral Kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. V-9 OÜ Bronto pidi OÜ Pomerantiga sõlmitud lepingu alusel ehitama temale laohoone. Lepingus oli ehitamise lõpptähtajaks märgitud 30. juuni 2010. a. Tegelikult anti laohoone üle tellijale 31. juulil 2010. a. Seetõttu esitas tellija töövõtjale nõude maksta lepinguga ettenähtud leppetrahvi ehitustööde mittetähtaegse lõpetamise eest.
kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks
väiksemad. Väiksemate gruppis peab olema väh 1, muid proportsioone ette kirjutatud ei ole. Esitatakse kandidaadid, siis hääletatakse kõik koos. P toimkonna liikmed pole vu-te esindajad! Ikkagi suuremad vu-d on huvitatud, et nimetataks isikud, kellega nad suhtlevad ja kelle huve nad silmas peavad (samas ei tohi kahjustada teiste vu-te huve). 3 säilinud veel ajast, mil lepinguõiguses oli ette nähtud süüline vastustus, see tuleks ära võtta- vastutus vabandatavuse pm-l. 4 vu-te eest, aga need pole ju lep pool, kui luua p pesa, siis oleks kohustused pesa ees, halduri ja pesa vahel oleks käsunduslaadne suhe. § 74 lg 7- Võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata, kui võlausaldajaid on vähem kui viis. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonna peamine roll on järelevalve teostamine. Peamiseks eesm- valvab halduri tegevuse üle
Kahju huvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju huvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Töötaja vastutus on piiratud kohaldub VÕS TLS-is ettenähtud erisustega. VÕS § 127-140, TLS §§ 72, 74-76 Kahju hüvitamise eeldused 1. Töötaja rikub töölepingust tulenevat kohustust (töötaja ei vastuta kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ehk kui ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu). 2. Tekkinud on kahju huvitamisele kuulub: Otsene kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara väärtuse vähenemine, samuti kahju tekitamisega seotud kulud. Saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud. VÕS §§ 101, 103, 115, 128 3. Lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (3-2-1-149-05). 4
M ei tarninud kaupa kokku lepitud tähtajaks, seega rikkus ta O õigusi. Esimese osaga tarnest müüja kohustusi rikkus. TEOREETILISELT: Teise osa puhul toimus lepingumuudatus, mille kohaselt tuli tarne teostada 1.aprill. Teisest tarvest tulenevaid kohustusi rikutud ei olnud. Kas müüa vastutab? Lepingu puhul kehtib süüst olemata vastutuse põhimõte ehk müüa vastutab. Vääramatut jõudu ei esine-sest streigivad oma töötajad ja seda saab takistada. § 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral Leppetrahvi saab nõuda, sest selles on lepingus kokku lepitud ning lepingust tulenevaid kohustusi rikuti. Õigusteoreetiliselt: saaks nõuda esimese tarne eest leppetrahvi, teise tarne eest nõuda ei saaks lepingumuudatuse tõttu. Leppetrahv ei välista õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui mõistliku aja jooksul leppetrahvi ei esita, kaotab õiguse leppetrahvi nõuda. Kaasus 3. 28.05.2010 sõlmisid OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic laenulepingu, mille alusel
õiguskaitsevahendeid. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Seaduses või lepingus sätestatud juhtudel vastutab rikkunud pool üksnes süü olemasolu korral. Seadusest tulenevalt eeldatakse, et lepinguliste kohustuste rikkumise korral vabaneb rikkunud pool vastutusest ainult siis, kui esinevad vääramatu jõu ehk vabandatavuse asjaolud. Lepingupooled võivad kokkuleppeliselt muuta võlgniku vastutust leebemaks, nähes ette vastutuse ainult süülise rikkumise korral. Kui seaduses ei ole vastupidine sätestatud, võivad pooled kokkuleppeliselt muuta võlgniku vastutuse rangemaks ja näha lepingus ette, et võlausaldaja võib võlgniku suhtes ka siis kohaldada kõiki õiguskaitsevahendeid, kui kohustuse nõuetekohast täitmist takistas vääramatu jõud.
õiguskaitsevahendeid. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Seaduses või lepingus sätestatud juhtudel vastutab rikkunud pool üksnes süü olemasolu korral. Seadusest tulenevalt eeldatakse, et lepinguliste kohustuste rikkumise korral vabaneb rikkunud pool vastutusest ainult siis, kui esinevad vääramatu jõu ehk vabandatavuse asjaolud. Lepingupooled võivad kokkuleppeliselt muuta võlgniku vastutust leebemaks, nähes ette vastutuse ainult süülise rikkumise korral. Kui seaduses ei ole vastupidine sätestatud, võivad pooled kokkuleppeliselt muuta võlgniku vastutuse rangemaks ja näha lepingus ette, et võlausaldaja võib võlgniku suhtes ka siis kohaldada kõiki õiguskaitsevahendeid, kui kohustuse nõuetekohast täitmist takistas vääramatu jõud.
kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 1)kas oli kohustus, mis oli kohustuse sisu, kas kohustus kehtib? 2)kas on toimunud kohustuse rikkumine? (kõigepealt peab selgeks tegema ideaalolukorra, mis oleks võinud olla ja nüüd peab võrdlema praeguse olukorraga. Kui nad erinevad siis on ilmselt tegemist kohustuse rikkumine) 3)rikkumise etteheidetavus? – kas rikkumine oli vabandatav?- vastutus vabandatavuse mõttes. Kui ei suudeta tõendada, et rikkumine on vabandatav siis saab kohaldada õiguskaitsevahendeid (kahju hüvitamist vms) §103 lg 2: rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on näiteks looduskatastroof, haigus, sõda, streik, õnnetus (auto, lennuki, laeva). Iga üks nendest asjaoludest võib olla või mitte olla vääramatu jõud. See kuidas kontrollida, kas tegemist on vääramatu jõuga käib kriteeriumite alla.
annaabi.ee 
