Iluvõimlemine sai olümpiaalaks 1984 Los Angeleses, naiskondlikult võisteldi esimest korda 1996 Atlantas. Võistkonda kuuluvad viis võimlejannat. Riistvõimlemine (Artistic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuuluv, kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste alad on toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab sportlane hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000 aastast.
olümpiavõitjaks hiinlane Zou Kai 15,933 punktiga. Hõbeda sai jaapanlane Kohei Uchimura ja pronksi venelane Deniss Abljazin. Mõlemad kogusid 15,800 punkti. Naiste toenghüppe esikolmiku moodustasid rumeenlanna Sandra Raluca Izbasa 15,191, ameeriklanna Mc Kayla Maroney 15,083 ning venelanna Maria Paseka 15,050 ja meeste toenghooglemises ungarlane Krisztian Berki 16,066 ning britid Louis Smith samuti 16,066 ja Max Whitlock 15,600 punktiga. [ERR: London 2012] Tulemused: Meeste vabaharjutus Punktid: 1. Zou Kai CHN 15,933 2. Kohei Uchimura JPN 15,800 3. Deniss Abliazin RUS 15,800 4. Enrique T. G. Sepulveda CHI 15,366 5. Jacob Dalton USA 15,333 6. Aleksandr Satilov ISR 15,333 7. Flavius Koczi ROU 15,100 8. Marcel Nguyen GER 14,966 Naiste toenghüpe 1. Sandra Raluca Izbasa ROU 15,191 2. Mc Kayla Maroney USA 15,083 3
harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikud harjutused rööbaspuudel ja kangil. Nüüd võistlevad mehed kuuel ja naised neljal individuaalalal, ühtekokku pääsevad olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Osaleb 12 võistkonda, igaühes kuus atleeti, lisaks 26 üksikvõistlejat. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe. Meeste riistvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine (sangadega hobune on 160 cm pikk, kõrgus põrandast 115 cm), rõngad (teineteisest 50 cm kaugusel, põrandast 275 cm kõrgusel), toenghüpe (hüppelaud on 105-135 cm kõrgune), rööbaspuud (põrandast 195 cm) ja kang (275 cm kõrgusel). Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. 1
viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumas, joonistama spiraale, siksakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikesi lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Riistvõimlemine on olümpiamängude programmi kuuluv, võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele, kus võistlusharjutusi sooritatakse kindlaksmääratud mõõtmetega riistadel. Meestele viiakse läbi võistlusi kuuel alal: vabaharjutus, sangadega hobune, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste alad on toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Sportakrobaatika on kindlate võistlusmääruste alusel toimuv võistlusvõimlemise ala nii meestele kui naistele. Võistlusi viiakse läbi viies võistluskategoorias: meeste paar, naiste paar, segapaar, naiste kolmik ja meeste nelik. Võistlustel sooritatakse kolm erinevat võistluskava: tasakaalu- ja dünaamikaharjutus ning kombineeritud harjutus.
2 Sissejuhatus Klassikaline rühmvõimlemine Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale. See on stiliseeritud, väljenduslik ja loomulik tervet keha haarav liikumine. Rühmvõimlemine on olnud rahvusvaheliselt tuntud alates 1996. aastast, mil Soomes toimus esimene Rühmvõimlemise Rahvusvaheline Turniir. Rahvusvahelises võistlusprogrammis on ainult vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad ühtse kunstilise terviku. Rühmvõimlemise võistkond koosneb 6-10 võimlejast, kes peavad olema vähemalt 16 aastased või vanemad. Võistluskava pikkus 2.15-2.45 minutit. Rühmvõimlemise tegevust koordineerib Rahvusvaheline Rühmvõimlemise Föderatsioon, mille liige on ka Eesti Võimlemisliit. Akrobaatiline rühmvõimlemine Akrobaatiline rühmvõimlemine, Euroopas tuntud TeamGym nime all, on oma alguse
SPORTVÕIMLEMINE EHK RIISTVÕIMLEMINE Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. ILUVÕIMLEMINE Tegemist on ühe vähese alaga, milles osalevad vaid naised
Riistvõimlemine Riistvõimlemine oli kavas juba esimestel olümpiamängudel - 1896. aastal Ateenas. Võistlesid ainult mehed, kavas olid köielronimine, toenghüpped, sangadega hobusel hooglemine ning harjutused rööbaspuudel, kangil ja rõngastel, meeskondlikult harjutused rööbaspuudel ja kangil. (eok.ee, 2013) Naiste riistvõimlemine Naiste riistvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Peetakse võistkondlikku arvestust. Medaliheitlusse pääsevad kvalifikatsioonivõistluste 24 paremat meest ja naist, nad sooritavad vabakava igal kavas oleval riistal. Finaali pääseb igast riigist kõige rohkem kaks võimlejat. Võidab see, kel lõpuks enim punkte. Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe
Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Sportvõimlemine Rühmvõimlemine on naiste spordiala, mis põhineb harmoonilisele, rütmilisele, ökonoomsele liikumistehnikale. See on stiliseeritud, väljenduslik ja loomulik tervet keha haarav liikumine. Rahvusvahelises võistlusprogrammis on ainult vabaharjutus, kus muusika ja liikumine moodustavad ühtse kunstilise terviku - võistluskavad on kui väikesed ,,jutustused". Rühmvõimlemise võistkond koosneb 6-10 võimlejast, kes peavad olema vähemalt 16 aastased või vanemad. Võistluskava pikkus 2.15 -2.45 minutit. Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis-kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel.
Aasta Amsterdami mängudeni. Sel ajal olid veel harjutuste hulgas 60m jooks, kaugushüpe ja odavise. Tänapäevane võistluskava kehtestati 1954. aasta Rooma MM-il. Nüüd võistlevad mehed kuuel ja naised neljal individuaal alal, ühtekokku pääsevad olümpiaheitlusele 98 meest ja 98 naist. Kõik nad teevad läbi kvalifikatsioonivõistluse, kuid selle tulemused finaaliks kirja ei lähe. Meeste sportvõimlemine koosneb kuuest alast, olümpiajärjestus on järgmine: vabaharjutus, toenghooglemine, rõngad, toenghüpe, rööbaspuud ja kang. Naiste sportvõimlemine koosneb neljast alast, olümpiajärjestus on järgmine: toenghüpe, eri kõrgusega rööbaspuud, poom ja vabaharjutus. Mitmevõistluses võisteldakse kõigil aladel. Mitmevõistluses pääseb iga ala 8 parimat võimlejat selle ala finaali. Võitkondlik mitmevõistlus: kvalifikatsiooniheitlustest pääseb edasi 8 paremat võistkonda. Igas võistkonnas on kuus võimlejat
Nii näiteks valisid sakslased, kellel oleks kodumaal võtta kõikvõimalikke ülemaailmseid superstaare, eelmise aasta parimaks sportlaseks just riistvõimleja Fabian Hambücheni. Ka on riistvõimlemine ala, mis võib tuua kogu olümpiamängude suurimad kangelased, kelle kael on medalite all lookas. Meestel on võimalus kulda püüda kokku kaheksal ja naistel kuuel alal. Mõlemal on kavas võistkondlik võistlus, individuaalne mitmevõistlus, vabaharjutus, toenghüpe ja rööbaspuud, viimane neist peetakse küll meestel võrdsel kõrgusel olevate rööbaspuudel ja naistel erineval kõrgusel olevatel rööbaspuudel. Vaid naiste pärusmaa on poom ning meestel on sellisteks aladeks rõnga- ja kangiharjutus ning toenghooglemine. Olümpiamängude alguseks peetakse 776. aastat eKr. Tegelikult pärinevad sellest aastast vanimad olümpiavõitjate nimistud, mänge aga hakati pidama juba varem
· Erinõuded: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. NAISTE RIISTVÕIMLEMINE · Enamiku võimlemisriistadest on leiutanud sakslane Friedrich Ludwig Jahn. Toenghüpe sooritatakse hüppelaualt, mille kõrgus on 120 cm. Rööbaspuud on erineva kõrgusega: alumine põrandast 155 cm, ülemine 235 cm. Poom on viis meetrit pikk ja pealt 10 cm lai. Vabaharjutuse põrandapind on 12 m x 12 m. Vabaharjutus sooritatakse muusika saatel, see on kas salvestatud või esitatakse saalis asuval klaveril ja kestab 1.10 kuni 1.30 min. · Omadused: Kohtunikud Raskusastmed · Kergemaid elemente võib asendada raskematega, kuid mitte vastu- pidi. TABEL. Tabelis on toodud kõik riigid, kes võitsid medaleid iluvõimlemist olümpiamängudel: Koht Riik Kuld Hõbe Pronts
annaabi.ee 
