siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust. Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus
Prantsusmaa kuningad aitas oma diplomaatia ja lahingutega hädast välja Philippe II Auguste. 13. sajandil tekkis Inglismaal vajadus parlamendi järgi kuna kuningas ja vasallid olid pidevalt vastuolus. Kuigi feodaalid olid kuningale truudust vandunud, ei andnud see valitsejale õigust omavoliliselt valitseda. Feodaali ja vasalli olid mõlemal oma kindlad kohustused. Kuningas John Maata ajalt tõstsid feodaalid oma õiguste eest mässu ja sundisd kuningal 1215. aastal vastu võtma ,,Suure vabaduskirja", millega kuningas kinnitas oma alamate õigused. Konfliktid aga jätkusid, järgmise mässu ajal 1265. aasal kutusti kokku esinduskogu, millest saigi kuningriigi parlament. Peale suurfeodaalide ja kõrgvaimulike, kaasati ka väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad. Talupoegi esindasid nende isandad. Juba toll ajal koosnes parlament kahest kojast: ülemkojast, kuhu kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud ja alamkojast kuhu kuulusid siis kõik väiksemad esindajad
kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti. Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse
harvem kehalised karistused või pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Kaupmehed lõid enesele uue õigusliku institutsiooni linna , millest sai ülikoolide kõrval uue liikumise jääv institutsioon. Linnade tekkimine 10-11. sajandil viis uue õigusmaailma tekkimiseni Linnaõigus eraldus koos linnade iseseisvumisega, linn võis osta vabaduskirja. Õigust hakkasid looma linnade raed. Rae otsused lõid otseseid positiivõiguslikke sätteid. Hakati varakult üles kirjutama. keskaegse linnakultuuri tunnused: turg ja raekoda, katedraal ja valitsushoone, kohus ja linnamüür, linna lähema ja kaugema ümbrusega ühendav maa- ja veeteede liiklusvõrgustik antiikaja suured linnad surid enne varast keskaega välja (antiikaluseta linnad: Dorestat, Heithabu, Birka) 12
Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. · John Maata ja Magna Charta: 13.saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust.
Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. 2.2. John Maata ja Magna Charta: 13. saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat 3
seadusega kehtestatud ainsa eesmärgiga: tagada teiste õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine ning moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine demokraatlikus ühiskonnas. Mille mõjutusel tehti inimõiguste ülddeklaratsioon ? Idee, et võim on piiratud kodanike õigustega, kes on moraalselt esmased ning võimust ja valitsejast ülemad, on pika ajalooga. Selle juured ulatuvad läbi Suure Vabaduskirja (1215), õpetlaste, Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika kodusõja. Viimaseks globaalseks tõukejõuks selles arengus oli II maailmasõda oma õudustega ning sellele reaktsioonina järgnenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loomine, et kaitsta rahu ja inimväärikust. Kuni Teise Maailmasõjani arvati üldiselt, et inimõiguste sisu, eriti aga nende ulatuse kindlaksmääramine, kulub riikide sisekompetentsi. Seda arusaamist sundis revideerima rassi-, rahvus- ja
Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k „Magna Charta Libertatum”). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud „Isesesvusmanifest”
Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k ,,Magna Charta Libertatum"). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima. 3.3. Eesti põhiseadused läbi ajaloo: Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud ,,Isesesvusmanifest".
Maaomanikud olid võimu ja õiguse allikaks nemad karistasid vasalle ja talupoegi. See oli igasmaakonnas erinev. Seoses kaubanduse ja eelkõige merenduse arenguga tugevnes linnade seisund(Itaalia), midarikkam ja tugevam oli linn seda paremad seadused ja õigus. Est kadus partikularism 1944 Balti eraõiguse lõppemisega. 26. Keskaegsed linnaõigused EuroopasLinnaõigus eraldus koos linnade iseseisvumisega, linn võis osta vabaduskirja. Õigust hakkasid looma linnaderaed. Rae otsused lõid otseseid positiivõiguslikke sätteid. Hakati varakult üles kirjutama.Linnaõigus oli arenenum, teenis kaubamajanduslikku ühiskonda, käsitööd, krediidindust. Tekkis kinnisvaradepantimisõigus. Paranes naise õiguslik seisund.Linnade liidud. Tähtsaima linna õigus võeti kasutusele teisteski linnades, näit Lüübeki hansalinna õigust on j ä rg i n u d ü l e 1 0 0 l i n n a
annaabi.ee 
