mõistmiseks. Lihtne meetod on ühendada piksevarras maaga mitte otse vaid läbi elektrivoolu registreerimise seadme ja jääda välku ootama. Paraku võib see ootamine kujuneda õige pikaks. Eestis tuleb aastas ühe ruutkilomeetri kohta keskeltläbi üks välk ja tavalist piksevarrast kasutades võibki ootama jääda. Eiffeli torn Pariisis (paremal oleva foto tegi M.G. Loppe 3. juunil 1902. a.) ja Empire State Building New Yorgis. Tänapäeval eelistatakse aparatuur madalal asuvasse vaatlusjaama valmis seada ja välk teadlastele sobival hetkel kohale meelitada. Selleks oodatakse soodsat momenti (tavaliselt veidi pärast äikesevihma vaibumist) ja lastakse vertikaalselt üles väike rakett, mis kerib poolilt ja veab enda järel peenikest traati (sellised raketid on sõjatööstuses seeriatootmises). Nii saadakse pikk ja efektiivne piksevarras ning välgulöök on peaaegu kindel. Välgu parameetrid registreeritakse ostsillograafe ja kaameraid sisaldava keerulise aparatuuri abil.
Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter. Orkaan Orkaane on kõige tihedamini troopika aladel. Ameerika kirderannik on piirkond mida tabavad väga tihti orgaanid. Orgaanid tekitavad suuri hiidlaineid. Orkaan tugevneb, siis kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohal hajub ta kiiresti. Eestisse pole ühtegi orkaani veel jõudnud. Kui
Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter. Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast. Tugevamad maavärinad kutsuvad esile tugevamaid laineid. Maavärina võimsus kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks
maaga mitte otse, vaid läbi elektrivoolu registreerimise seadme ja jääda välku ootama. Paraku võib see ootamine kujuneda õige pikaks. Eestis tuleb aastas ühe ruutkilomeetri kohta keskeltläbi üks välk ja tavaliselt piksevarrast kasutades võibki ootama jääda. Välkude tõsisema uurimise algusaastail olid atmosfäärifüüsikute meeliskohad Eiffeli torn Pariisis ja Empire State Building New Yorgis. Tänapäeval eelsitatakse aparatuur madalal asuvasse vaatlusjaama valmis seada ja välk teadlastele sobival hetkel kohale meelitada. Selleks oodatakse soodsat momenti, tavaliselt veidi pärst äikesevihma vaibumist, ja lastakse vertikaalselt üles väike rakett, mis veab enda järel peenikest traati. Nii saadakse pikk ja efektiivne piksevarras ning välgulöök on peaaegu kindel . Välgu parameetrid registreeritakse ostsillograafe ja kaameraid sisaldava keerulise aparatuuri abil. Enamik välkudest algavad ja lõppevad äikesepilves ning nad ei
mitte otse vaid läbi elektrivoolu registreerimise seadme ja jääda välku ootama. Paraku võib see ootamine kujuneda õige pikaks. Eestis tuleb aastas ühe ruutkilomeetri kohta keskeltläbi üks välk ja tavalist piksevarrast kasutades võibki ootama jääda. Välkude tõsisema uurimise algusaastail olid atmosfäärifüüsikute meeliskohad Eiffeli torn Pariisis ja Empire State Building New Yorgis. Tänapäeval eelistatakse aparatuur madalal asuvasse vaatlusjaama valmis seada ja välk teadlastele sobival hetkel kohale meelitada. Selleks oodatakse soodsat momenti (tavaliselt veidi pärast äikesevihma vaibumist) ja lastakse vertikaalselt üles väike rakett, mis kerib poolilt ja veab enda järel peenikest traati (sellised raketid on sõjatööstuses seeriatootmises). Nii saadakse pikk ja efektiivne piksevarras ning välgulöök on peaaegu kindel. Välgu parameetrid registreeritakse ostsillograafe ja kaameraid sisaldava keerulise aparatuuri abil
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist.
Jääaluse sügavuseks loetakse jää või lobjaka aluspinna ja põhja vaheline kaugus. Arvutatakse vooluhulk Q = F · A 19. Hüdroloogiliste vaatlusridade pikendamine Pikendamise põhjused: Puuduvad konkreetsed vaatlusandmed Lüngad Lühike vaatlusrida Juhuslikud vaatlusvead Süstemaatilised vaatlusvead Vaatlusrea pikendamine – analoogjõe printsiip: X – analoogjõgi Y – uuritav jõgi Tuleb leida seos kahe vaatlusjaama samaaegsete vaatlusandmete vahel Analoog-vaatlusrea pikkus vähemalt 20-30 aastat Samaaegne vaatlusrida mitte vähem kui 10-15 aastat Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse
kivi vetteviskamisel. Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärinakolle ehk epitsenter. Millega saame maavärinaid mõõta? Seismograaf on aparaat, mis registreerib võnkeid. Seismograafi korpus kõigub maakoorevõnkumistele kaasa, seismograafi massiivne pendel aga püüab inertsi mõjul paigale jääda. Korpuse liikumise paigal püsiva pendli suhtes jäädvustub paberile või filmilindile seismogrammina.
Console.WriteLine("Ahoi!"); } public static void Main(string[] arg){ 79 InimeneSisenes+=new Sisenemine(RahulikTervitus); InimeneSisenes+=new Sisenemine(TragiTervitus); InimeneSisenes+=new Sisenemine(RahulikTervitus); InimeneSisenes(); } } /* D:kodu 606dotnet>Syndmused1 Tere Ahoi! Tere */ Ilmajaamad Järgnevalt eelneva põhjal kokku pandud näide, kus piirkonda hajusalt paigutatud 10 vaatlusjaama omi mõõteandmeid keskusesse saadavad ning kuidas saabunud andmetele reageeritakse. Peaprogramm loob kõigepealt ilmajaamade objektid, siis määrab nende juures, milline funktsioon panna käima tavateate juures ning mida teha juhul, kui tegemist on mõne hoiatusega. += operaator lubab vajadusel panna vastava sündmuse külge ka mitu teadet või jätta sootuks ilma teateta. Edasi palutakse kõigil jaamadel välja mõelda (mõõta) andmed ning keskusesse saata teated nende kohta
Console.WriteLine("Ahoi!"); } public static void Main(string[] arg){ InimeneSisenes+=new Sisenemine(RahulikTervitus); InimeneSisenes+=new Sisenemine(TragiTervitus); InimeneSisenes+=new Sisenemine(RahulikTervitus); InimeneSisenes(); } } /* D:kodu 606dotnet>Syndmused1 Tere Ahoi! Tere */ Ilmajaamad Järgnevalt eelneva põhjal kokku pandud näide, kus piirkonda hajusalt paigutatud 10 vaatlusjaama omi mõõteandmeid keskusesse saadavad ning kuidas saabunud andmetele reageeritakse. Peaprogramm loob kõigepealt ilmajaamade objektid, siis määrab nende juures, milline funktsioon panna käima tavateate juures ning mida teha juhul, kui tegemist on mõne hoiatusega. += operaator lubab vajadusel panna vastava sündmuse külge ka mitu teadet või jätta sootuks ilma teateta. Edasi palutakse kõigil jaamadel välja mõelda (mõõta) andmed ning keskusesse saata teated nende kohta
Console.WriteLine("Ahoi!"); } public static void Main(string[] arg){ InimeneSisenes+=new Sisenemine(RahulikTervitus); InimeneSisenes+=new Sisenemine(TragiTervitus); InimeneSisenes+=new Sisenemine(RahulikTervitus); InimeneSisenes(); } } /* D:kodu 606dotnet>Syndmused1 Tere Ahoi! Tere */ Ilmajaamad Järgnevalt eelneva põhjal kokku pandud näide, kus piirkonda hajusalt paigutatud 10 vaatlusjaama omi mõõteandmeid keskusesse saadavad ning kuidas saabunud andmetele reageeritakse. Peaprogramm loob kõigepealt ilmajaamade objektid, siis määrab nende juures, milline funktsioon panna käima tavateate juures ning mida teha juhul, kui tegemist on mõne hoiatusega. += operaator lubab vajadusel panna vastava sündmuse külge ka mitu teadet või jätta sootuks ilma teateta. Edasi palutakse kõigil jaamadel välja mõelda (mõõta) andmed ning keskusesse saata teated nende kohta
annaabi.ee 
