Ristlõige ja lõige pealkirjastatakse ühtemoodi. Joonestamisel tuleb aga jälgida – kui lõikepind läbib sellise ava või süvendi telgjoont, mis on pöördpind, siis tuleb ristlõikes kujutada ka selle lõikepinna taha vaatesse jääva pöördpinna kontuurid. Väljatoodud ristlõike kujutis joonestatakse pideva jämejoonega. Kui ristlõige on lõikepinna suhtes sümmeetriline, siis seotakse ta lähtekujutisega kriipspunktpeenjoone abil, vaatesuunda ei näidata. Pealejoonestatud ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaate peale selle detaili kontuure katkestamata. Pealejoonestatud ristlõiget ei tähistata. Sümmeetrilise ristlõike korral ei näidata ka vaate suunda. Väljatoodud element Kasutatakse objekti mõne elemendi konstruktsiooni täpsemaks seletamiseks [vastab standardile ISO 128-34:201 (E)]. Element joonestatakse joonise vabale pinnale võimalikult põhikujutise lähedale suurendavas mõõtkavas
Kui Maa varjab vaid osa päikesekettast, läbib Kuu vaid poolvarju, varjutusest annab märku kuuketta heleduse vähenemine. 29. Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop suurendab vaatenurka, võimaldab koguda valgust suuremalt pindalalt ja täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. 33. Tähtedelt tulevat valgust analüüsides võib saada võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Tänapäeva astrofüüsika kasutab infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Astronoomidele annab kosmilise tehnika kasutamine selle, et lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes; Maad saab uurida kui planeeti, vaadates
18. Miks leiavad varjutused aset ainult iga poole aasta tagant? o Kuna Kuu tiirleb 5 nurga all, orbiidid pole paralleelsed. 19. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? a. Võimaldab suurendada vaatenurka toob kauged esemed ligemale b. Võimaldab koguda valgust suurematelt pindadelt saame näha kaugemaid, tuhmimaid tähti c. Võimaldab täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes saame koostada väga täpseid taevakaarte 20. Mis on reflektor ja refraktorteleskoop? Mis on neil vahet? a. Refklektor on peegelteleskoop b. Refraktorteleskoop on läätsteleskoop c. Refraktoril on suuremad mõõtmed ning seda on kallis toota. 21. Millist infot saab tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Kasutades teleskoobil optikas tuntud mõõteriistu nagu fotomeetrit, polaarimeetrit, spektroskoopi, saame määrata
Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34
Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt(mis võimaldab märgata palju nõrgemaid, tuhmimaid tähti) ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34
Nurkkõrgus asub kvadrandist allarippuva loodi abil. Teleskoop optiline instrument, kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Suurendavad kaugete objektide nurkmõõtmeid ja näivat heledust. Koosneb läätsedest ja peeglitest, objektiivist, fookusest, okulaarist. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilistel vaatlustel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning määrata täpselt vaatesuunda Maa suhtes. Saame koostada selle abil täpsemaid tähekaarte. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? 34. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Lisaks optilistele teleskoopidele kasutatakse infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine?
On päikesevarjutus. Kui päikeseketas on Kuu poolt täiesti kaetud, siis on täielik päikesevarjutus. Kui Kuu katab osaliselt Päikese, siis on osaline päikesevarjutus. Iga Kuu loomise ajal ei toimu varjutusi, sest tavaliselt ei ole Maa, Kuu ja Päike täpselt ühes reas ning Kuu ei kata Päikese ketast.teleskoop- võimaldab:suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pinnalt, täpselt määrata vaatesuunda maa suhtes. valides teleskoobile hästi väikese fookuskaugusega okulaari, saame muuta nähtavaks kuitahes väikesed nurgad. Suurt teleskoopi ei saa käes hoida, ta on monteeritud liikumatule alusele. Liikuva teleskoobi asendit liikumatu aluse suhtes saab aga väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Pannes teleskoobi
kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 6. Kes avastas tsentraalprojektsiooni?: Brunelleschi 7. Mis on tuumpunkt?: Punkt, mis on vaataja silmade kõrgusel ja kuhu koonduvad vaatesuunda tähistavad jooned. 8. Milline oli palazzo välisilme?: Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt
tantsijad teineteise ümber tiirlevad. Näiva kaksiktähe moodustavad kaks tähte, mis ei kuulu tegelikult kokku, kuid juhtuvad Maa suhtes samas suunas paiknema. 4 Varjutusmuutlikud kaksiktähed tiirlevad teineteise ümber nii, et Maalt vaadates üks neist aeg-ajalt varjab teise. Selleks peab nende tähtede tiirlemistasand asuma piki meie vaatesuunda. Spektroskoopilised kaksiktähed tiirlevad teineteisele nii lähedal, et me saame ainult nende värvuse muutumise põhjal otsustada, et tegemist on kahe tähega. Lisaks on kaksiktäht Lüüra tähtkujus asetsev Epsilon Lyrae ja Luige tähtkujus asetsev Albireo. Suure Vankri tähtkujus asuv kaksiktäht Mizar on omakorda kaksiktäht samas tähtkujus oleva kaksiktähe Alkoriga. Kasutatud allikad: Wikipedia, Miksike, raamat ''Kogu pere entsüklopeedia''
· Krutsifiks - Kristus ristil · Pieta - Neitsi Maarja surnud Kristusega süles Renesanss: 14.saj eel-........................ 15.saj vara- RENESSANSS 16.saj kõrg-...................... Itaalia arhitektuur 15.saj, Õ lk 36-39 · Firenze - Tähtsaim Euroopa kunstikeskus (eelrenessanssil) Filippo Brunelleschi · Peatakse tsentraalprespektiivi leiutajaks Tsentraalprespektiivis kõik vaatesuunda tähistavad jooned näivad koonduvalt ühte tsentrumpunkti, mis asub vaataja silmade kõrgusel. · Arhitektuuri tunnused: Ümarkaared, antiigipärased sambad, kolmnurkne viil uste ja akente kohal, kuplid, kuldlõikelised jaotused, domineerib horisontaaljoon · Palazoo - jõukamehe elamu · 3 ehitist Firenzes: Palazzo Vehcchio, Santa Croce kirik, Uffizi galerii Sandro Botticelli · Kuulsaim maalikunstik Firenzes 15.saj teisel poolel
inimese vaheline kaugus on ~50 cm) Tabel 3. Ruumi iseloomustavad füüsikalised suurused Suurus Tulemus Norm Parandusettepanekud 3 Teksti kõrgus kuvari ülemisel äärel peab olema 5-10 cm allpool horisontaalset vaatesuunda. Sobiv kaugus kuvarist on 50-80 cm. 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 200-800 lx Töökoha valgustu Loomulikku valgust võiks rohkem 12
tekstuur, näiteks mida suurem killustik, seda robustsem muster, või siis plaatpinna puhul väiksem muster tundub tihedam. Maastikul on ühed huvitavamad mustrid pärit veelt ning taimestikult. Eri ilma ning tuulega on veepind vägagi erinev ning taimelehtede tekstuurid erinevad üksteisest samuti suuresti, tekitades nii kujunduslikult huvitava vaatepildi. Maastikuarhitektuuris defineeritakse sümmeetriat kui mõlema vaatesuuna suhtes mahulist võrdsust mõlemalt poolt vaatesuunda. Sümmeetriat armastati kasutada eriti baroki aja Prantsusmaal ning Inglismaal, kuulsaimad pargid Versailles ning Vaux le Vicomte. Tänapäeval enam sümmeetriale nii suurt rõhku ei panda. Tasakaalu näol on tegemist põhimõtteliselt asümmeetrilisusega. Ehk siis kui ühel pool on suur puu ning teisel pool mitu väiksemat, ent vormilt annavad kokku sama suuruse mis sellel suurel puul, siis tundubki see tasakaalus olevana. Kui oleks aga mitme väikse asemel olnud üks väike puu, poleks tegu
varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 19. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 20. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 21. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 22
taevakehad. 9. Kirjelda Kuu ja Päikese varjutust. Kuu ja Päikese varjutused on kolme taevakeha sattumine ühele joonele. Esimesel juhul jääb Kuu Maa varju ja teisel juhul jääb Päike Kuu varju. 10. Milleks kasutatakse teleskoopi? Teleskoop on astronoomiainstrument, millega suurendatakse vaadeldavat kauget objekti. Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pinnalt ja määrata täpset vaatesuunda Maa suhtes. 11. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptun ja Pluuto. Lisaks nendele veel ka mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased (Kuu, Io), meteoorset ainet. 12. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa tüüpi planeedid on Veenus, Merkuur ja Marss. 13
lõunapoolusele (x=0, y=0, z<0). Kompassi peale tekib väike ristike (märk +), mille liiguta- misega piki kompassi ühtlasi teljekolmiku X,Y,Z teljed dünaamiliselt pöörlevad ja muutuvad ka nende pikkused, imiteerides sellega vaatesuuna muutumist. Hiireklõpsuga saab soovitava vaatesuuna fikseerida, millega kompass kaob ekraanilt ja tuuakse ette joonis kompassilt valitud vaatesuunast vaadatuna. Kompassiga saab vaatesuunda fikseerida vaid "silma järgi". Joonis 14. Joonis 15. Vaatesuunda saab fikseerida ka käsuga `DDVPOINT (on olemas käsulühend VP), millega tuuakse ekraanile dialoogaken (vt. joonis 15). Sellelt on võimalik vaatesuunda määrata kahe nurga (nurgad ja joonisel 1) muutmise teel, tehes seda kas hiireklõpsudega kahelt kujutispaanilt või kirjutades otse redaktoriboksidesse From X Axis: ja XY Plane: sobivad arvulised väärtused
15, sajandil muutus palazzode stiil siiski peenemaks ja kergemaks. Kindlustus taandus rõõmsailmelise loosi ees. Aknad muutusid suuremaks, järjest rohkem võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile. Filippo Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta püüdis tuletada antiikarhitektuurist. Teda peetakse ka tsentraalperspektiivi leiutajaks. Vaadatava pinnaga risti olevad vaatesuunda 18 tähistavad jooned näivad koonduvat ühte punkti (nn tuumpunkti), mis asub vaataja silmade kõrgusel. Brunelleschi leidis, et sellistest sirgjoontest võib geomeetria seadusi kasutades ehitada võrgustiku, mis loob pildil ruumilise sügavuse illusiooni. Tsentraalperspektiiv näis tähistavat mõistusliku korra võitu ja selle kasutamine muutis kunstniku käsitöölisest midagi teadlasetaolist.
annaabi.ee 
