Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaatamisväärused mis on seotud pinavormidega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paljandkaan, kraatri, pinnavorm, kraater, mäestik, pinnavormid, koosneva, vall, paljanduvad, taevaskoda, laava, udras, liisa, inimtekkeline, ümbritsevast, geoloogiline, taevakehad, meteoriidid, langemisel, ookeanilise, alpid, veelahe, järved, puhkepiirkond, paljandid, pinnakate, ahja, kaldal, devoni, liivakivi, maakonnas, looduslikke, maapinnastSavi ja savikilta kaevandatakse, vormitakse ja põletatakse ahjus tellisteks või nõudeks. Inimesed õppisid kivimeid sulatama, et saada klaasi. Tänapäeval osatakse valmistada isegi tehiskive nagu gudroon ja betoon. Giza püramiidid on lubjakivist. Petra on liivakivist. Pinnamood ehk relieef: Mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom, mis moodustavad maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Sise- ja välisjõudude toimel on pinnamood pidevas muutumises. Pinnavormide tekkepõhjused: Pinnavormid kujunevad geoloogiliste sise- ehk endogeensete jõudude ja geoloogiliste välisjõudude ehk eksogeensete jõudude (mandrijää, tuul, vesi ja raskusjõud), kosmiliste (meteoriidid) ja bioloogiliste tegurite ning inimtegevuse mõjul. Näiteks Eesti pinnavorm on kujundatud mandrijää taandumisel. Kaali meteoriidikraater on põhjustatud kosmilise meteoriidi poolt. Rannikuluited Saaremaal Järve rannas on tekitanud tuul
Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed kivimid. Platvormid ehk settelavad on alad, kus kristalne aluskord on kaetud settekivimeist moodustunud pealiskorraga. Kraatonitel ei saa toimuda orogenees ehk mäetekkeprotsessid ega saa ka esineda tugevaid maavärinaid (kraaton on jäik ja stabiilne). Paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval ja sellega piirneval alal Aluskorra kivimeid katavad settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Eesti aluskord
välja venitamine. Kehas tekivad venitus- ehk lahknemispinged c. kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepingeid. 7. VULKANISM JA MAAVÄRINAD 7.1. Vulkaanid Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel ning jagunevad kuju, laava omaduste ja leviku põhjal kihtvulkaanideks ja kilpvulkaanideks. Avavust, mille kaudu magma maapinnale liigub, nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid.
rauahüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid. Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid. Kõigi kolme suure rühma kivimid erinevad nii keemilise koostise, koostismineraalide suhte kui ka ehituse poolest. Samal ajal on nad omavahel keerukalt seotud. Tardkivimid ja moondel tekkinud kivimid moodustavad maakoore mahust 95%, kuid paljanduvad vaid 25%-l maismaa pindalast. Setted ja settekivimid moodustavad vaid 5% maakoore mahust, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, st valdavalt puutume me maapinnal kokku setete ja settekivimitega. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0 - 25 km, olles keskmiselt 4,5 km paksune. 61. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma tekib kas vahevöös või maakoore alumiste osade osalisel ülessulamisel. Tungides ülespoole
käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas. Maailmajagudest on Euroopa pindalalt peaaegu kõige väiksem, kattes 6,8 % maismaast. Kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal.
Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum)
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
