Konflikte tekitas terve etenduse vältel kahe noore äärmuslikkus ja nende oskamatus teineteist mõista, neid probleeme üritasidki nad lahendada. Näitlejad suutsid muuta õhkkonna väga pingeliseks ja panid kaasaelama nende muredele ja Minu arvates, oli etendus väga kiiduväärt, noore inimesena oli paljude probleemidega võimalik suhestuda, seetõttu oli huvitav vaadata, kuidas samades olukordades käitutakse ja näha seda kõike kõrvalt vaatajana. Etendus pani mõtlema sellele, et me keegi ei saa täielikult kontrollida, mis meiega elus juhtub või kellesse me armume ja ei tohiks olla eemaletõukav ühegi elus pakutud võimaluse suhtes.
improviseerimisoskust. Laval olid tegelaskujud visuaalselt just nõnda nagu ajaloolises ooperis nad oma ajastut kajastada võiksid ja selle tagas kuntsnik Mirjam Aimla nõudlikkus ja pühendumus, mis oli tõesti seda väärt. Kokkuvõte Üldkokkuvõttes meeldis mulle see kontsert väga. Nii näiteljad kui ka pillimängijad ja lauljad olid kõvasti vaeva näinud ja puudu ei tulnud ka huumorist. Kõik andsid endast parima ja seda oli vaatajana rõõm näha ja nautida. Võrreldes varasemaste muusikakogemustega oli see kontsert kindlasti unikaalne. Ühelgil teisel Eesti koolil ei ole veel niipea võimalust luua kontsert oma kooli 385. aastapäevaks.
juhtunud, osalt kindlasti seetõttu, et film oli kõigest umbes 20 minutit pikk ning tegevust ja põnevust jätkus küllaga. Minu kui vaataja, kuulaja ja lugeja jaoks oli põnev jälgida, kuidas kõik kolm teost tõlgendusid minu mõttemaailmas täpselt ühte moodi. Kindlasti võib öelda, et nii visuaalne kui ka kirjas olev tekst jätsid loo tõlgendamise vaataja hooleks, tuues kõrvale veidike rohkem piire. Ütleksin, et nii film kui ka etendus olid tõsiselt hästi tehtud ning vaatajana suutsin visuaalset vormistust nautida sama palju ja kohati isegi rohkem, kui kirjutatud teksti. Soovitan kõigil selle narratiiviga tutvuda, et avardada mõttemaailma ja endale võimu olemust rohkem lahti mõtestada.
„1944“ Analüüs Film algas suure pauguga, ehmatusega tõmbas see vaatajad otse Sinimägedele. Enne kui vaatajana jõudsin uue kohaga harjuda, hakkas tõsine lahing pihta. Väga ootamatult olin justkui ise lahingus. Lahingutseenid ning heli olid viidud perfektsuseni, kaameratöö oli lihtsalt super. Teatrilavalt tuntud noored näitlejad täitsid rolle nagu valatult. Sõda oli usutav ja hirmutekitav. Jäin mõtlema, kust nii palju sõitvaid tanke kokku saadi, küllap tugev oli mänedžeritöö. Lahingutseenide vahele jäid mõned dialoogid ning hingetõmbehetked, mis
just heliga, mis andis väga tõelise meeleolu. Ka kasutati helisid lapsesünni ajal. Heliklipid andisid etendusele juurde väga palju. Lavastuses „Vanad ja noored“ räägitakse lugu erinevate põlvkondade vahel. Loos kajastuvad erimeelsused vanemate ja nooremate inimeste vahel. Kõige alguses jäi veidi arusaamatuks see, et etenduses kaks erinevat aega jookseb, kuid sellest sai üsna peagi aru. Samas leian, et antud näidendit ei saakski, kuidagi paremini vaatajale edasi anda. Vaatajana jäid mulle hästi meelde näitlejad. Kõik näitlejad etendasid oma rolle ning jäid oma olemusega kergesti meelde. Kõige enam mõjus mulle aga etenduse lavastus, mis lõi just õige õhkkonna, väga meeldejäävad olid just taresse sisse ja välja lendavad linnud, kellel otseselt seda rolli muidugi polnud. Publik reageeris etendusele vastutulelikult, oli näha, et see meeldis põhiliselt kõigile. Tare lausa vappus aplausist. Etendust soovitan vaatama minna kõigil, nii
Teater ise, kui selline, jääks muidugi Estonia või millegi suurejoonelisemaga võrdluses alla, sest lavakujundus, mis iseenesest koosneb vaid lauast ja mõnest muust dekoratsioonist võib tekitab veidi segadust. Seinu katab kangas, saal on täidetud pinkidega, kus teatrile tavaseid etiketinõudeid ei täitnud peaaegu keegi: paljud tulid otse töölt ja suhtusid ennast ümbritsevasse keskkonda väga vabameelselt. Kuid siiski, kui laval on koos realism ja abstraktsioon, siis on vaatajana raske aru saada, kumma reeglid hetkel kehtivad ehk kuidas saab uks vannituppa jääda ikkagi paremale akside vahele, kui elutuba on 180-kraadise pöörde teinud. Võib muidugi eeldada, et lavastajad tahtsidki tekitada vaatajas segadust, mis ühe peategelase George'ile on argipäev. See oli huvitav ja küllaltki vastandlik minu tavapäraste teatri arusaamadega ja muidugi lisasid sellele vürtsi näitlejad, kes olid väga veenvad, mängides oma osasid nii professionaalselt, et
Miks oli Antonius ainus, kes nägi Surma? Kas Surma näevad ainult need, kelle elu läheneb lõpule? Samas Jof nägi ja Mia ei näe Antonius Blocki ja Surma malet mängimas ja mõlemad nii Jof kui Mia jätkavad filmi lõpus oma teekonda. Kas Jof on samuti määratud peagi surema? Mõtiskleda võib ka filmi lõpu üle. Mida Bergman siiski sellise lõpuga võis mõelda. Filmi viimane lause on ilmselt väga hästi läbi mõeldud, kuid kahjuks nagu ka filmi peategelane, ei saanud vaatajana ma just palju vastuseid. See on film, mille üle jääb vaataja veel hiljemgi mõtlema. Kuna usun, et filmi ja üldse kunsti eesmärk on eelkõige panna inimest mõtlema, siis Ingmar Bergman on sellega väga hästi hakkama saanud. Film on ärgitab filosofeerima elu ja usu üle kasvõi näiteks siis, kui Antonius lausub, et usk on suur kannatus. Kas tema religioossus peab sellele kannatusele vastu? Kas vaataja on sellega nõus ja miks?
piiridesse paigutada. Ka otsus ema kõige eest vastutavaks jätta oli ehk planeeritud kui karistus kõigi tegemata jätmiste eest. Raamat tekitas väga vastandlike tundeid ja mõtlemisainet jagub veel pikaks ajaks. Süüdistada ainult ema oleks liiga lihtne ja ebaaus, sest sellise lapse ema kannab seda karistust elu lõpuni endaga iga päev kaasas. Samas mõistan ma neid, kes kaotasid oma lapse massimõrvas ja otsivad kedagi, kes vastutaks või oleks süüdi. Kõrvalt vaatajana on lihtne öelda, mis oleks targem või kes oleks pidanud paremini tegema, aga otseselt selles loos osaleda ei tahaks keegi. Siiski usun ma, et üsini halbu inimesi ei ole olemas ja igal ühel meist on vaja lisaks kõigile eelsoodumustele ka pisut õnne. Igaüks võib sealt ära tunda episoode või tunnuseid oma igapäevasest elust, kus vanemad rabavad tööd teha, lapsed kasvavad teleri- ja arvutiekraanide ees ning oskus suhelda omavahel vahetult ja siiralt , on kadumas
väljakutse. Võrnole meeldib alati elus katsetada uusi asju. Tema loodud tooted on levinud ka väljapoole Eestit. Alguses oli disainimine talle hobiks, nikerdas siin ja seal paberile. Kuid nüüdseks on sellest kujunendud raske ja vaevanõudev töö, mis talle endale väga meeldib. Saatejuht Ta on hetkel saatejuht saates Hannes Võrno Q. Tema töö seal on interviueerida inimesi keda ta ise soovib. Ta suhtleb külalistega vabalt ja nende vestlust on vaatajana meeldiv kuulata. Kunstnik Vabal ajal harrastab Hannes maalida. Osad maalid on olnud isegi näitustel üleval. Kolleegide arvamused Kolleeg Priit Pullerits paljastas et, viimatises suuremas isikuloos Võrnoga, et Võrno naljamehe imago taga peitub karm korraarmastaja. Kes laseks pätid maha. Kellele ei meeldi lohakalt riietuvad inimesed. Kes käratas miljonimängu stuudios personalile: kes minuti hilineb, maksab tonni trahvi.
Lisamaterjalina on uurimustöös infot mustade esitlustest muudel spordialadel. Kinnitust oma väidetele sain internetikeskkonnast, kus erinevad teadlased ja asjatundjad on analüüsinud mustanahalisi jooksjaid. Autobiograafilisest raamatust pärineb info siiani edukaimast mustanahalisest kergejõustiklasest Carl Lewisest. Uurimustöö käigus sain enda jaoks teada palju uut ja kasulikku. Pikaajalise kergejõustiku vaatajana olen alati mõelnud uskumatute jooksutulemuste tagamaadele. Seetõttu langeski teemavalik just spordivaldkonda ning jooksjate uurimisele. Kuigi valgenahalistel on fakte vaadates raske jõuda maailma kiireimate sekka, loodan, et suure töö ja vaevaga suudab keegi neist purustada mõne maailmarekordi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Lewis, Carl ja Marx, Jeffrey 1994. Carl Lewis. Tallinn: Ühiselu (9.12.2010) 2. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_world_records_in_athletics (5.12.2010) 3
Vägivalla tulemuseks on rohked sinikad näo-ja keha piirkonnas, võib esineda ka luumurde ning torke haavu. Need võivad jätta naisele pikaajalise tervisekahjustuse nt silmanägemise halvenemine, selja-ja kaelavaevused. Vägivalda tunda saanud naine kannatab lisaks stressi ja depressiooni all ning tihti muutub ta närviliseks. 5. Perevägivalla mõju lastele Perevägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi, kelle jaoks on kokkupuutumine perevägivallaga kas või vaatajana ohtlik, sest nii kujuneb välja vägivalda aktsepteeriv käitumismudel, mille laps kodust paratamatult kaasa võtab. Paljud lapsed on kõrvalt näinud perevägivalda, mis jätavad lase psüühikasse suure jälje ja kohandavad ka nende elu edaspidiselt kui seda juhtub pidevalt. Vägivald õpetab ka lastele mõningaid tõdesid nt kes lööb see armastab, teise pereliikme löömine on moraalselt aksepteeritav, kui laps on näinud seda juba väikeset peale võib
Juudit, et mitte miski pole ega ka saa mitte kunagi olema «see». Sest Anne Reemanni Juudit oli vaieldamatult etenduse kese, kangelanna, kelles korraga kõike ja rohkemgi. Tema kompromissitu pühendumuse objekt näis küll alatasa vahelduvat (kord näis see kuuluvat vaid jumalale, kord kohusetundele ja rahvale, siis äkki ainult ja ühemõtteliselt ihale), kuid kogumulje oli sedavõrd võimas, et seosed katkema kippusid. Mäletan, et kaotasin vaatajana pisut nagu pinna jalge alt - tahaks ikka ju nii väga aru saada, kinni püüda, paika panna, samastuda... Eriti see viimane käis mul üle jõu. Naine on saladus Vanemad ja targemad mehed, nagu Tammsaare ja Olovernes juba teavad: naine on saladus. Ta on saladus igal juhul, ka siis, kui meile teinekord avatud raamatuna paistab (sest mis kasu on kirjaoskamatul avatud raamatust?). Sellesuvine Merle Palmiste Juudit meelitabki kogenematuma (mees)vaataja just sellesse lõksu. Tema
keskendumine, püüdlus, vaade Esimesed viis kõigile ühist reeglit : 1. Vägivallatus igasugusest vägivallast loobumine, ka vaimsest 2. mitte võtta seda, mida pole antud 3. hoiduda mittevooruslikust seksuaalkäitumisest 4. mitte rääkida seda, mis pole tõde 5. mitte tarvitada meelt tumestavaid aineid Munkadele Sangha koguduses : 1. mitte süüa tahket toitu peale kella 12 2. ei tohiks osa võtta teatrist ei näitleja ega vaatajana 3. ei tohiks end ,,ehtida" (lõhnad, ehted jm.) 4. ei tohi vastu võtta kulda ja hõbedat. Kloostri ülesehitus · hõimudemokraatia järgi üritab üles ehitada ehk arutatakse seni, kuni leitakse kõigile sobiv lahendus · 227 reeglit munkadele, 311 reeglit nunnadele · suguühe, vargus, mõrv/tapmine, valetamine nende eest visatakse kloostrist välja · vihma ajal istuvad koos ja kordavad kloostri reegleid
zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteose analüüsimisel on võrdselt olulised ja kiiduväärsed nii erialased kunstiteadmised kui laiem silmaring ehk huvi maailma vastu, teoseid vaadates ning analüüsides arenevad aga mõlemad oskused. Kokkuvõttes kunstiteoste ja kujutiste näitamisel, vaatlemisel ja piltide üle või piltide põhjal arutlemisel on kolm peamist eesmärki: 1
Lava vajas asju millega lava täita (masinad, mehhanismid, dekoratsioonid jne). Spetsiifiline tegevuskoht. Et dekoratsioone vahetada oli tarvis lavamehhanisme. Ka lavavalgustust. See kõik jätnud puutumata ka näitlejata. Tegutses ettevaatlikult, kardinaalselt ei muutunud, väikesed reformikesed see oli tema taktika. Tema kui dramaturg ise ka ei mõistnud milleks seda vaja. Talle oli vana klassitsistlik esteetika täiesti meelt mööda. Tahtis muuta midagi vaatajana mitte dramaturgina. Selle käigus kasvatas ta üles terve rea huvitavaid näitlejaid (nn Voltaire näitlejad/ansambel), nendega viiski läbi oma mõningaid lavaeksperimente. Toob lavale etnograafiliselt täpsed kostüümid. Lava tinglikkus, igasuguse lavalahenduse puudumine. Lava kostüümid ei olnud päevakorraline probleem. Näitleja, kes ilmus traagilises näidendis publiku ette pidi olema ranges vastavuses kehtiva moega riietatud olema. Igasugune kõrvalekaldumine oleks olnud narrus.
annaabi.ee 
