Kreeka vaasimaal Maalil on kujutautd Kreeka ainukest atleetikaaalade hulka kuuluvat hüpet-kaugushüpet. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid,et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kaugushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles ,et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid. Mõned neist sarnanevad triiklaudadega, mõned telefonitorudega. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus-kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal taha poole. Kuid pole mingeid tõendeid ,et kreeka hüppajad seda tegid. ...
6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore rüüdes neiu Kouros alasti nooremehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1.Praxiteles 2.Myron 3.Lysippos 4.Polykleitos Kenade kehavormidega harmoonilised, tugevad aktid, liikuvad asendid. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud vaasimaalide kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Musta Koostas: Malle Raudoja
Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri. Pane töödele nimed. 1. 2. 3. 4. 1.Praxiteles. Hermes dionysos lapsega. 2.Myron. Kettaheitja. 3.Lysippos. Sandaalisiduja. 4.Polykleitos. Odakandja. Tegemist on kenade kehavormidega, poseerivad asendid ja tugeva aktiga skulptuuridega. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud vaasimaalide kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Vaaside maalimisel kasutati musta värvi. Koostas: Malle Raudoja
KreekaRooma 1 1.Tõene või Väär/10/ 1) Kreeta ehituskunsti suurimaks saavutuseks olid suured lossid.T 2) Knossose lossi keeruline põhiplaan andis arvatavasti aluse labürindilegendi tekkeks.T 3) Kreeka templid asetsesid kõrgel alusel.T 4) Kreeka ehituses kasutati tihti mingite mõõtude saamiseks mooduli põhimõtet.T 5) Enamikku kuulsatest kreeka skulptuuridest tunneme rooma aja koopiate põhjal.T 6) Kreeka maalikunstist kirjutatakse enamasti vaasimaalide põhjal. T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T 9) Enamik rooma jumalaid on üle võetud alistatud rahvaste usundeist.?T 10) Rooma tähtsaimaks uuendusi võimaldavaks ehitusmaterjaliks sai lubjast ja kruusast betoon.T 2.Joonista ja nimeta kreeka samba kapiteelide 3 stiili!/6/ 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kouros-alasti noormehe kuju
ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi - esialgu kaeti puust skulptuure pronksiga, seejärel tehti kujusid lehtmetallist (detailide kaupa) -- valamistehnikat arhailisel ajastul veel ei tuntud. Pronks-skulptuuride ilmestamiseks kullati
nõudele lihtsaid kujundeid: kolmnurke, rombe ja ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. hakati aga kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised piltjutustused. Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni.Arhailise aja anumatel olid elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile
kreeklaste(või Olümposejumalate) võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad
· Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda Vaasimaal · maalide taset saab teada vaasimaalide näol · 8. saj. eKr geomeetrilise mustriga vaasid · Protokorintlik stiil, korintose vaasid, Rhodose vaasid · 600 eKr. mustafiguuriline stiil · u. 530 eKr punasefiguuriline stiil (valgefiguuriline stiil) · kujutati ,,Illiase" ja ,,Odüsseia" sündmusi · enne mustafiguurilist stiili läksid vaasimaalid reaalsemaks Arhidektuur 1. Arhailine tagasihoidlik savionnid 2. klassikaline templid · Ateena akropol o Parthenon o Erechteion
Kujud Nt. Polykleitose Odakandja, Praxitelesi Hermes Dionysos olid eestpoolt vaatamiseks.Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu. Keraamika Tunti mitut tüüpi vaase: · Amporaa kõige levinum vaasivorm · Krateer segamisnõu · Hüdria veenõu · Küüliks joomisnõu · Leküüt lõhnaainete säilitamiseks, matusetalitusteks kasutatud nõu
Kreeka skulptuur: Arhailine skulptuur alasti meeste kujud, riietatud naisekujud. Nt: Vasikakandja Klassikaline ajajärk inimkeha kujutamisel saavutati täielik kindlus ja vabadus. Lahendadi nõja-jala probleem (leiti tasakalupunkt). Kaks erinevad koolkonda: Sparta ja Ateena. Ateena skulptor: Myron kuulsaim töö "kettaheitja". Sparta skulptor: Polykleitos - "odakandja". 4. saj. Ekr muutuvad kujud sihvakamaks ja võetakse kasutusele 1/8 proportsioonide suhe. Vaasimaalide 2 eri suunda: 1) mustafiguuriline vaas varem 2) punasefiguuriline vaas hiljem. Fooniks punane savi, peale maaliti mustad figuurid. Vaasidel kujutati kreeklaste igapäevaelu.
rahutumat, maalilisemat vormi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid Lysippos üks esimesi portreekunstnikke, lõi ka Aleksander Suure portree 10. Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte? Akt on alasti inimkeha kujutis; 13.PEATÜKK Vanakreeka maalikunst 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina-, tahvli- ja vaasimaalide 2. Mille kaudu saame tänapäeval aimu vana-kreeka maalikunstist? Vaasimaalide ning seina- ja tahvlimaalide koopiate kaudu 3. Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vana-kreeka maalija? Polygnotos 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Vaasidele tehti maalinguid vaasimaale. 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Lihtsate nurgeliste joontest koosnevate korduvate kujunditega, näiteks kolmnurkade,
Skulptuure võis leida templites, turuplatsidel ja mujal avalikes kohtades. Üks tuntumaid skulptoreid oli Phedias. Tema valmistatud on Partheoni templi reljeefid, jumalanna Athena ja peajumal Zeusi kuju. Kahjuks on enamus Pheidase skulptuure hävinud. Maalikunst Väga kõrgelt hindasid kreeklased ka maalikunsti. Paljusid majaseinu kaunistasid maalid ja Ateena akropolil oli isegi avalik pildigalerii. Kreeklaste maalikunstist saab ettekujutuse ainult muistsete vaasimaalide järgi. Juba muistsest ajast saati on kreeklased oma vaase igasuguste piltidega kaunistanud. Vaasidel kujutati kas müüte või siis kreeklaste igapäevaelu. Eriti tuntud olid Ateena meistrite vaasid, nende tehtud vaase müüdi kogu Kreekas. Filosoofia muistses Kreekas Mis on filosoofia? Muistses Kreekas oli palju õpetlasi, kes arutlesid maa-ilma olemuse ja elu üle. Neid teadlasi nimetati filosoofideks. Filosoof tähendas kreeka keeles inimest kes armastab tarkust. Esimesed filosoofid
Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaasimaali õitseajaks oli VI ja V saj. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega. Sageli vastandati pildid selgitava pealkirjaga. Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid, VI saj. lõpul V saj. Alguses asendusid need punasefiguuriliste maalidega, mis olid maalilisemad, võimaldas paremat modelleerinut ja anda edasi peenemaid detaile. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte ja paljusid teisi teemasid. Vaasimaalid annavad teatava ettekujutuse ka tolleaegsest monumentaalmaalist. Muistses Kreekas olid arenenud põletatud savist toodete, eriti vaaside valmistamine. Põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos" savi.
sündmused jne. seega nad on dokumendid missugused. Näide “Heraklese kuningas”, vaasile pandi ka juurde väiksed seletavad kirjed. Vaasid olid ka ühtlasi tarbeesemed ja teistpidi olid nad kunstiesemed, mis olid alati kaasas ja kuulusid elu juurde. Näide mustafiguuiline vaas…kaela otsas kasut nagu ka samba kapiteeli juures ornamentseid reljeefe. Vaasidel kujutati ka sündmusi või isegi skulptori töötuba. Teisisõnu Kreeka kujutavkunst vaasi ja Vaasimaalide temaatika on tähtsust omav, kes huvitub Kreeka tegelikusest elust ja olust.
11. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tundeid, emotsioone, värviküllasust. 12. Kreeklased nimetasid ennast hellenistideks ( Sõnast hellen kr. k), sellest tuleb ka sõna hellenistlik ajastu. Etruski kunst 1. Etruskid elasid Kesk- ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. Ajaloolased on arvamusel, et tegemist on Itaalia põliselanikega. 2. Kreeka hellenistliku kunstiga on etruski kunstil kõige enam sarnasusi. 3. Vaasimaalide ja sarkofaagide abil saame tänapäeval ettekujutuse etruski kunstist. 4. Etruskid kujutasid sarkofaagi kaanel perekonda. 5. Etruskide seinamaalidel olid inimesed ning kujutatud oli nende elu. 6. Etruskide templid erinesid kreeka templitest selle poolest, et seal peal olid kujud ning need meenutasid Hiina templit. 7. Etruskide ehituskunst pärandas roomlastele võlvkaared, elumaja- revolutsioon ehituskunstis. 8
Skulptuur - Kreeka skulptuuri teemaks oli ideaalse inimese kuju. Valitsevaks olid rõivais naisfiguurid. Neile oli iseloomulik tardunud hoiak ja grimassi-taoline naeratus. Materjalina kasutati pehmeid, kergesti tahutavaid kivisorteja sitket pronksi. Kreeka portree rõhutas esmajoones üldinimlikke jooni, rooma portree aga lähtus individuaalsest karakteristikast, kartmatanäidata inimest niisugusena, nagu ta oli. Maalikunst - Maalikunsti arenemist saame jälgida ainult vaasimaalide põhjal, kuna aja jooksul on kõik muud teosed hävinud. Vaasimaali süeed pärinesid mütoloogiast, ajaloost või olustikust. Väga harva kujutati stseene igapäevasest elust. Värvid olid dekoratiivsed, rikkalikud ja mõnikord lausa karjuvad. Kirjandus - Kreekas tekkinud ning sealt enamasti Rooma kirjanduse vahendusel Euroopasse levinud kirjandusliigid olid tragöödia, komöödia ja eepika ning lüürika. Kuulsaimad tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides, kuulsaim
Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik. Ehhiin kettakujuline ja abaskus ruudukujuga. 2) JOONIA - Sammas on peenem ja elegantsem. Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. 3) KORINTOSE.s - Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne. Seinamaalingud olid kreeklaste seas hinnatud, kuid kahjuks pole need säilinud Hellenite maalikunstist saab ettekujutuse ainult vaasimaalide põhjal KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril
· Punasefiguuriline 530 eKr. - Kujuneb kõige populaarsemaks. Taust maalitakse musta lakiga ja kujutised tekivad originaalsest punasest savist, millest vaas tehtud. Ilmuvad ka olmetegevused ning ka pornograafilised kujutised. Enamasti oli tegemist heteroseksuaalsete paaridega. Selliseid vaase osteti üldiselt lõbumajadesse. Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on leitud Toscanast, Francois vaas. Punasefiguurliste vaasimaalide puhul võib vahepeal kasutada ka valget lakki, kus on jäetud punaseks ainult riided. Väga kõrgelt olid hinnatud ka Kreeklaste juveelitööd ja ehted. Kreeklased on armastanud kasutada poolvääriskive sardoonüks'e. Üks ehte tüüp oli gemm. Gemm jaguneb kaheks - kamee ja intaljo, vastavalt sellele kuidas ehtel kujutis on tehtud. Kameel on kujutis kivi pinnast kõrgemal ja intaljol on kujutis kivi pinnast sügavamal. Livia kamee
selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest enam midagi järel. Kreeka maalikunsti on tänapäeval võimalik imetelda üksnes vaasimaalidelt. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha.
vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse). VI saj. lõpul V saj. alguses 14 asendusid need punasefiguuriliste maalidega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Maalide süzee võeti mütoloogiast või kreeklaste igapäevaelust. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte. Kreekas kujunesid juba väga varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid mitmesugusele otstarbele. Õli, veini ja teravilja säilitamiseks olid kahe sangaga amforad. Vett ja veini segati ülalt laia avaga ja allosas kahe sangaga krateeris (ka jooginõu). Lõhnavaid õlisid säilitati pudelitaolises leküütos.
annaabi.ee 
