kohas ning alles pärast seda summeeritakse arvude järgmised kohad. Arvkoha summeerimiseks ja ülekande moodustamiseks kulub teatud aeg, mida ülekande seisukohalt võib vaadelda hilinemisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilinemine võrdne hilinemiste summaga üksikutes kohtades. Lahendus. Kasutan 3 jadamisi ühendatud summaatorit, millest üks on poolsummaator ja kaks täissummaatorid. Sõnageneraatori väljundsignaalid on ühendatud summaatorite A ja B sisenditeesse ja vasakpoolsetesse seitsmesegmendililistesse indikaatoritesse. Summaatorite CARRY sisendisse jookseb eelneva summaatori CIN (ülekande) signaal. Summaatorite sisendite ja väljundite olekuid saab jälgida loogikaanalüsaatoriga. Kahe esimese indikaatori summa on kuvatud parempoolses indikaatoris. Summaatorite ühenduste skeem.
vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid : Pihusti kujutab endast suletud klappi mis avatakse mootori juhtarvutist saabuva käskluse peale. Pihusti elektromagneti mähis on süüte sisselülitamise hetkest pidevalt 12V pinge all. Mootori juhtarvuti : -arvuti võtab vastu mootori andurite signaalid töötleb neid ja annab täiturmehhanismidele elektrilisi signaale mingit operatsiooni teostamiseks. Olulisemad väljundsignaalid toiteseadmete täiturmehanismidele : 1) Pihusti lahtioleku aeg 2) Tühikägu stabilisaatori asend 3) Aktiivsöe paagi tühjendus bensiiniaurudest 4)
käigukasti õlil jahtuda. Jahutamiseks tuleb lasta mootoril töötada mõned minutid tühikäigul. P0753 B = Kere (body) C = Alusvanker (chassis) P = Mootor/jõuülekanne (powertrain) U = Muud süsteemid (undefined) Esimene number: 0 = Valmistajast sõltumatu kood 1, 2 = Valmistaja määratud kood Teine number : Rikkerühmad 1,2 = Toitesüsteem ja õhu mõõtmine 3 = Süütesüsteem 4 = Muud heitgaase mõjutavad süsteemid 5 = Kiiruse ja tühikäigu reguleering 6 = Juhtplokk ja väljundsignaalid 7,8 = Käigukast Viimased 2 numbrit: Rikke täpsustav info
B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma. 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta. 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse regullering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust. Infoedastamis protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoosotestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Siirimateks erinesvusteks on protokollide vahel on infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastaimine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti.
Närvivõrk imiteerib elusorganismide närvisüsteemi struktuuri ja omadusi: närvivõrk koosneb paljudest lihtsatest arvutuslikest elementidest (neuronitest) ja sellel on keerulisem käitumine kui iga üksiku neuroni võime. Neuronvõrk saab sisendsignaale, analüüsib seda sarnaselt meie aju kasutamisega. Analüüsi käigus õpib võrgustik (omandab kogemusi ja teadmisi) ja väljastab eelmise kogemuse põhjal vastava vastuse (väljundsignaalid), mis on probleemi lahendus. Probleemi lahendamiseks saab õpetada kunstlikku neuronivõrku, nagu looduslikku bioloogilist neuronite võrku: see sisaldab neuronite sisemisi adaptiivseid parameetreid ja nende struktuuri ning nende muutmine võib muuta oma käitumist. Närvivõrgud on andmetöötluse ja analüüsi adaptiivne süsteem, mis näitavad selliseid võimalusi nagu mitteformaalse õppe võime, võime teavet koondada, võimet iseseisvalt
Kahejuhtmelised andurid lülitatakse koormusega (elektromagnetilisereleega) jadami-si. Seepärast mõjutab neid lahutatud olekus jääkvool (residual current ingl) ning su-letud olekus pingelang (voltage drop ingl). Kolmejuhtmelistel anduritel on peale kahe toitejuhtme veel kolmas väljundjuhe, kuhu ühendatakse koormuse üks klemm (koor-muse teine klemm ühendatakse toiteallikaga). Erinevatel anduritel võivad olla erinevad väljundsignaalid – NO või NC kontaktid, või mõlemad. Seda asjaolu iseloomustab hästi alljärgnev väljavõte Tõnu Lehtla (1996) raamatust „Andurid”. Anduritelt saadava väärinformatsiooni saamise põhjuseid võib olla mitmeid. Kindlasti mängib rolli anduri asend, kus peab arvestama anduri tundlikkuse ulatusega. Kui andur väljastab analoogsignaali, võib olla vea põhjus hoopis analoogväärtuse arvu-tustes juhtprogrammis. Vastav lõik tarkvarakeskkonnast on esitatud järgmisel lehe-küljel.
Neid andmeid, mis siseneved juhtplokki, nimetatakse sisendsignaalideks. Sisendsignaalide põhjal arvutab TCM matemaatiliselt antud hetkele sobivad tingimused ja juhib elektriliste signaalidega mitmete täiturseadiste (näiteks elektromagnetklappide) tööd. TCM võib saata infot ka teistele juhplokkidele. TCM-ist väljuvaid elektrisignaale nimetatakse väljundsignaalideks. 22. Allolevas loetelus on automaatkäigukasti sisend- ja väljundsignaalid. Erista nad üksteisest märgistades neid ristiga õiges lahtris. Sisend- Väljund- signaal signaal Õlirõhu reguleerimine x Rikke signaallamp x Piduripedaali asend x Gaasipedaali asend x
B-kere C-alusvanker U-määramatu (infoedastus rike) Rikkekoodi teine tähis näitab alarühma: 0-kõikidele märkidele ühtne SAE rikkekood. 1-valmistaja rikekood 2-kõikide markide ühtne SAE rikkekood 3-valmistaja rikkekood Rikkekoodi kolmas tähis täpsustab rikke asukohta: 1-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 2-toitesüsteem või õhu mõõtmine. 3-süütesüsteem. 4- heitgaaside ohutustamine. 5-kiiruse ja tühikäigu pöörlemissageduse reguleering 6-juhtplokk ja väljundsignaalid 7-käigukast (Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust.) Infoedastamise protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoostestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Suurimateks erinevusteks on protokollide vahel infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastamine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti.
haaramist elmineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, master järgneval. Kasutatakse nt. skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt. mälu vaatamine. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid ka: RS (resetset) seadesisendiga triger, keelatud on anda mõlemasse sisendisse korraga signaal 1, sest siis muutuksid väljundsignaalid määramatuks. 00=Q(t1), 01=1, 10=0, 11= T (toggle) loendussisendiga, iga järgmine impulss muudab oleku vastupidiseks. 0=Q(t1), 1=Q t 1 D (delay) andmesisendiga, säilitab niikaua eelmise väärtuse kuni clock sisendisse tuleb 1. Sõltub D väärtusest. Saab säilitada lühiajalist infot. 0=Q(t1), 10=0, 11=1.
Türistor on neljakihiline pooljuhtseadis. 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks, oleks sisend- ja väljundsignaalid võrdsed. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Loogikaelemendi mõte on teha tehe, seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on vool koguaeg peal, seetõttu mäletabki triger oma eelmist olukorda. (see on seotud trigeri ehitusega: trigeri väärtus sõltub trigeri eelmisest väärtusest, aga loogikaelemendi väärtus sõltub talle peale antavast pingest) 33
Vastavalt sellele ka reguleerimiseks vajalik energia. Otsetoime regulaator töötab jõu või energia arvel, mida arendab andur. Kaudse toimega reguleerimissüsteem kasutab välist energiaallikat. Otsetoime e. omajõulised reguleerimissüsteemid on lihtsamad ja odavamad, kuid neid ei õnnestu kasutada igas olukorras. Puuduseks on ka see, et ei ole võimalik realiseerida keerulisi reguleerimisalgoritme. Kaudse toimega reguleerimise järgi tekib vajadus, kui väljundsignaalid on nii nõrgad, et ei ole küllaldased reguleerimisorgani asendi muutmiseks. Otsetoime regulaatorid kulu reguleerimiseks: I.I. Polzunovi aurumasina nivooregulaator ja J. Watti aurumasina pöörete arvu regulaator SA leht 2 lk. 2. 4 6. Ühe- ja mitmekontuurilised automaatreguleerimissüsteemid. Keerukuse järgi: Ühe ja mitmekontuurilised
Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud.
Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud.
Ajahetkede fikseerimiseks on sünkroonses automaadis olemas taktiimpulsside generaator. Asünkroonsetes automaatides toimub olekute muutumine suvalistel hetkedel, mis on määratud ainult sisendsignaalide muutumisega. Automaadi olek mingil hetkel sõltub sellel samal hetkel saabuvatest sisendsignaalidest ning automaadi eelnenud olekutest. Kuna olekute muutumise hetked pole fikseeritud, siis puudub asünkroonsetes automaatides taktiimpulsside generaator. Mäluga automaatide väljundsignaalid sõltuvad nii sisendsignaalidest kui ka olekutest. Niisuguste automaatide hulka kuuluvad paljud seadmed, alates lihtsatest funktsionaalsetest loogikalülitustest nagu trigerid, loendurid ja registrid kuni mikroprotsessorite ja arvutiteni välja. Juhul kui automaadil puudub mälu, on tal ainult üks sisemine olek ning automaati kirjeldab täielikult väljundfunktsioon. Mäluta diskreetseid seadmeid nimetatakse loogilisteks kombinatsiooniskeemideks
kulgeb järgmiste etappidena: skeemi töö sõnalise kirjelduse koostamine; talitlustingimuste esitamine loogikafunktsiooni algebralise avaldise, oleku- tabeli või Karnaugh´ kaardi kujul; loogikaavaldise minimeerimine; juhtimisskeemi koostamine. Talitluse kirjeldamiseks loogikaalgebra terminites jagatakse ahelais esinevad signaalid kolme rühma: sisendsignaalid käsklussignaalid ja anduritelt antavad signaalid; väljundsignaalid täiturelemente (kontaktorid, elektromagnetid, kontakti- vabad kommutatsiooniaparaadid jne) tööle rakendavad signaalid; vahesignaalid kõik ülejäänud signaalid, milliste toime piirdub lülituse enda raamidega. Ülaltoodu selgitamiseks esitame ühe loogikalülituse sünteesi näite. Näide: töömasinal on kolm elektriajamit. Tehnoogilise protsessi tingimuste järgi tohib töötada igal ajahetkel ainult üks neist. Samuti on lubamatu, et ükski elektriajam ei
1) Arvutist tuleb tähe ASCII-kood (American Standard Code for Information Interchange); ekraanile ilmub tähe kujutis. Vajalik vastav koodimuundamine. 2) Kassaaparaadist saame arvu BCD- koodis (Binary Coded Decimal), indikaatorile ilmub vastav arv. Vajalik koodimuundamine BCD 7- segmendikood. 7-segmendiline indikaator. Kümmendnumbri BCD- kood on 4-bitine. Koostame koodimuundamise tabeli: Sisendsignaalid Väljundsignaalid . X3 X2 X1 X0 a b c d e f g Number 162 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 0 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 2 0 0 1 1 1 1 1 1 0 0 1 3 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 1 4 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 1 5
annaabi.ee 
