esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia)
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti
2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Kunsti hakati pidama ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 4. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Sümbolistidele oli esmatähtis, mis on pildi peal kujutatud, mitte aga kuidas seda on tehtud. 6
• Esimene Soome elukutseline kirjanik, kes kirjutamisest ära elas Teuvo Pakkala (1862-1925) • Lapsia, Pikku ihmisiä Rahvuslik uusromantism • ensimäisen sortokauden aikana n 1895-1905 • kõigis kunstivaldkondades tärkas Karjala-huvi: karelianism + “Kalevala”-huvist tingitud mütoloogilid-rahvuslik ainevald • individualism • mõjutust saadi Pratsusmaalt, Pariisis elanud kuntsnike kaudu • tähtsamad uusromantikud olid endised realistid • 1900 Soome kunst PAriisi maailmanäitusel • 2 põlvkonda: Aho ja Järnefelt; Eino Leino • Ka Gallen-Kallelea ja Sibeliuse loomingus • Johannes Linnakoski(1869-1913) • Laul tulipunasest lillest • Pagulased Eino Leino(1878-1926) • “Märtsikuu laulud” varaküpse 17-aastase üliõpilase looming • Teadis “Kalevalat”, oli õppinud Runebergilt, Topeliuselt ja sulatas selle kõik ühte
esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopa-välised usundid (Idamaadest, aga ka Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia)
.......................................................... 40 30.Hüperrealism. Neoekspressionism................................................................................................... 41 1. Kunst 19.ja 20.sajandu vahetuse 1. Mis muutis 19.ja 20.sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see mitmekesisus avaldus? Haritlaste, kirjanike, kunstnike jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks: - Positivistlik filosoofia-teaduse ja tehnika progress; - Uusromantikud- maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Pettused kaasajas, sest teaduse ja tehnika arend pole suutnud inimesi õnnelikumaks muuta. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti? Milleks nad seda pidasid? Lootsid, et kunst on vahend lahendamas inimese eksistentsiaalseid probleeme, unustamaks igapäevaelu tühisus 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbiolistid?
neljas sõltumatu kunsti näitus (mitte võtta sõna-sõnalt; rohkem äriline kunstnikud said ise seinapinda 'üürida')..tegelikkuses domineeris seal sama akadeemiline kunst, lihtsalt kehvemal tasemel.Samas oli pluralistlik, hulgas oli ka teisi (dominantselt siiski akadeemiline) Sajandivahetus (u saj keskpaigast kuni 1905 ) prantsuse kunstikultuuris toimub oluline muutus uusromantilise esteetika tugevnemine mis vastandub positivismile mis satub kriitika alla. Uusromantikud vastanduvad realismile ja positivismile. Kunst ei ole enam teaduse liitlane, lühidalt uusromantikud pettuvad teadlastes hakkavad neisse skeptiliselt suhtuma. (ei suuda nendega kaasa minna, teaduses toimusid murrangud mida mõned tõlgendasid kriisidena; darvinism varem kui lõplik tõde, pärilikkus ? geoloogia-astroloogia olulised nihked; teaduse tõsikindlus muutus kahtlaseks, teaduslikku maailmapilti ei saa enam usaldada ning vaja on
sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Nad käsitlesid meelsasti nn
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5
Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed (Cosgrave 2000: 240). Kahekümnenda sajandi keskpaigas hakkasid aga lääne linnaühiskonnas tekkima uutmoodi hõimud – tänavahõimud. Neisse koondusid erineva maailmavaatega linnanoored ning igaühel neist oli oma riietumisstiil, lemmikmuusika ja põhimõtted. Nii näiteks uitasid 50ndatel tänavatel teddy boyd, 60ndatel biitnikud, modid ja rokkarid, 70ndatel hipid, punkarid ja skinheadid, 80ndatel uusromantikud ja hipphopparid, 90ndatel grunged. Tänavahõime tekkis kogu aeg juurde ning igal neist on riietumisstiil, mis neid teistest eristab (Samarüütel–Long 2003: 15). Kaheksakümnendatel oli inimeste elu nii normeeritud, et mingil hetkel mahtusid isegi riided kindlatesse pihkudesse. Inimese enda pikkus ei läinud kuigivõrd arvesse. Niisiis pidi lühim seelik olema täpselt 74 cm ja pikim 96 cm, vahepikkusteks 80 cm ja 85 cm. Kui olid lühike ja astusid seeliku kannale, siis polnud midagi parata
tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Postimpressionismist saab rääkida põhimõtteliselt ainult prantsuse kunstis. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud aga hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Postimpressionism. Van Gogh, Cezanne, Gauguin Sümbolism. Munch, Toulouse-Lautrec Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja Rahvusromantism. Gallen-Kallela, Saarinen, Roerich Juugend. Gaudi 22. 20. sajandi alguse kunst Fovism. Matisse, Maquet Ekspressionism