4) Riigi keelena seda kõneletakse ainult Norras ja kokku on kõnelejaid 4,7 miljonit. 5) 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra tähestikus on ainult kolm tähte mida pole meie tähestikus (Æ Ø Å) ja tähtesid c, q, w, x ja z kasutatakse ainult laensõnades. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål ('raamatukeel') ja nynorsk ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelekuju lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmål. Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi suurendanud
2 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriik Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp Meeste keskmiseks elueaks peetakse 77,7 aastat ning naise keskmiseks elueaks 82,5 aastat. 3
Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 920 305 (1.01.2011). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Vapp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. iigikeeled: norra ja uusnorra 4 Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle
Suurim linn on pealinn Tallinn. 1,29 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti rahvastikust moodustavad enamiku (69%) põlisrahvas eestlased, suurimaks vähemusrahvuseks on venelased (25%) EUROOPA RIIGID Karolina Zelinskaja 9A klass NORRA Lühike nimetus eesti keeles: Norra Pikk nimetus eesti keeles: Norra Kuningriik Lühike nimetus kohalikus keeles: Norge uusnorra Pealinn:Oslo Rahvaarv:4 930 800 PORTUGAL Lühike nimetus eesti keeles:Portugal Pikk nimetus eesti keeles:Portugaali vaabariik Lühike nimetus kohalikus keeles: Portugal Pealinn:Lissabon Rahvaarv: 11 317 192 ROOTSI Lühike nimetus eesti keeles: Rootsi Pikk nimetus eesti keeles: Rootsi Kunigriik Lühike nimetus kohalikus keeles:Rootsi: Sverige Pealinn:Stockholm Rahvaarv:9 354 462 SAKSAMAA
Norra keel Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mid akõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20.sajandi keskpaigani oli USA KeskLäänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt. Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti LääneNorras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Kõneldakse Norras, Rootsis (Jämtlandi lään), Islandil ja Taanis. Kõnelejaskond 4.7 miljonit. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZÆØÅ
Norra keel Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral Norra emigrantide seas. Samuti Rootsis, Islandil ja Taanis. Rootsis on norrakeelsete inimeste osakaal 0,57% (Sweden, 2015). Keele kõnelejaid on kokku 4,7 miljonit. (Norra keel , 2014) Norras kõneldakse peale ametlike riigikeelte – norra ja uusnorra – veel hiina (0,06%), taani (0,24%), inglise, soome (0,11%), põhjakurdi (0,06%), vene (0,06%), hispaania (0,25%), rootsi (0,41%), tiibeti, urdu ja vietnami (1,94%) keelt. (Norway, 2015) Sugulaskeeled on indoeuroopa, germaani, põhjagermaani ja lääneskandinaavia keeled (Norra keel , 2014). Nt. rootsi, saksa, inglise, taani keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeele kuju: bokmål ja nynorsk. Nende vahel esineb mõningaid sõnavaralisi erinevusi
Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas
NORRA Andmed Pealinn: Oslo Riigikeel: Norra, uusnorra Pindala: 323 782 km² Rahvaarv: 5 051 275 Riigikord: Kuningriik Kuningas: Harald V Peaminister:Erna Solberg Rahaühik: Norra kroon Norra ei kuulu Euroopa Liitu Sümbolid Norra lipp Norra vapp Pinnamood Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, millele on iseloomulikud mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbe...
Samas aga ei teata tema kohta suurt midagi. Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Norra Kuningriik Norra lühend: NOR Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp Riigi 2- täheline kood: NO Norra pealinn: Oslo Norra pindala: 324 220 km² Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel) Rahvaarv: (1.1.2008 seisuga) 4 737 171, (1.01.2009 seisuga) 4 799 300 3 Janar Käos Norra Rahvastiku tihedus: 16 in/km²(01.01.2008 seisuga) Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu)
Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19-st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks
Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. 2. Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam
Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK)
kaks koolkonda: I Konservativne: poliitiliselt rootsisõbralik ja kultuuriliselt taanisõbralik II Liberaalne-radikaalne (,,vasakpoolne", ,,iseseisvuslased"): kaks norra rahvust: paikne talurahvas /taani sisserändajates ametnikud ja kodanlus ,,Ehtsa" norrakirjakeele küsimus Kas norrapärastada bokmal või konstrueerida uus keel, mis põhineks norra dialektide kokkusulamisele? 1840-50. aastatel Ivar Aasen pani aluse uuele kirjakeelele landsmal = nynorska (maakeel, uusnorra) ,,Keelesõda" vana ja uue kirjakeele toetajate vahel. Bürokraadid, akadeemilised eliitgrupid / kultuurrahvuslased ja poliitilised radikaalid (venstre). 1885 uus kirjakeel sai võrdse staatuse. 1892 omavalitsused saavad ise valida keelte vahel. Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest kasutab kirjakeelena uusnorra keelt.
annaabi.ee 
