· võimaluste võrdsus · kirikuvastasus · reformid Konservatism: · elulähedane, praktiline, orgaaniliselt terviklik ühiskond · paremate võim (kel midagi kaotada pole, ei tohiks hääletada) · ei reformidele · kirik tähtsal kohal · traditsioonid · kui töötab, pole vaja muuta Konservatismi areng: · 18.-19. sajand · 19. sajandil sotsiaalkonservatism (Bismarck, Disraeli) · tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism Sotsialism: · protest vaesuse vastu · protest kapitalismi vastu · usk võrdsusesse, vendlusesse ja koostöö ideaal · Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon · suund arenenumaile ühiseluvormidele · suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule · NSVL, Pariisi Kommuun · kõik on kõigi oma · riik jagab ressursse Kommunism: · klassivõitlus · vägivald · kommunistlik unistusteühiskond · Lenin, Stalin, Mao
- sotsiaalkonservatism ( Bismarck, Disraeli) - Tänapäeval segunenud Konservatismi seisukohad: - Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond - Paremate võim ja eliidi vastutus - Sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes - Usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse - Kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side. Tradits. Austamine Uuskonservatism Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, rigivõim peab olema tugev. Vahevormid: Põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaal ideede põimumine Kristlik demokraatia Sotsialism - Protest olemasoleva vaesuse vastu - suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kappitalismi majandusliku ebatõhususe vastu. - usk inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaal - suund arenenumaile ühiseluvormidele - Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon
sinu päritolust. Teistest ülemaks pidamine(Mussolini, Hitler jne ) PAREMV VASAKPOOLSUS Madalad maksud-parempoolsed-ideoloogiad, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi Ideoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrsust-Vasakpoolsed-keskkond, parempoolsed-majanduskasv- Parempoolsed:liberalism, konservatism, kristlik demokraatia Vasak:sotsiaaldemokraadid, kommunism Hübriid ja uusideoloogiad Paremliberalism ja sotsiaalliberalism, uuskonservatism-seab majanduse teemad esiplaanile.-väikene riigi sekkumine, erastamine. Kristlik demokraatia-areneb sotsiaalkonservatismist.-inimesed võrdsed. Kolmanda sektori ül leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Põhjamaade tsentrism-sotsiaal-liberaalsete ideede põimumine rohelise ja konservatiivse mõttega Konservatiivne uuskommunitaarlus-USA, riigivastased, riik on liiga suur ning ei tea, mida riik vajaks. Kolmas tee Võrduse asemel oluline positiivne vabadus. Uus segamajandus
® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest ® Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad ® Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism ® Protest olemasoleva vaesuse vastu ® Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu
aegade muutumatuna püsinud. Keskenduda ei tule väliste väärtuste jahtimisele, vaid iseenda ülesehitamisele, oma kvaliteedi parandamisele, igaühes peituvate võimaluste teostumisele. Klassikalise pedagoogika taga on kümned sajandid talletunud tarkust. Klassikalise pedagoogika tõekspidamiste järgi on töötanud ja töötavad kallid erakoolid Ameerikas ja Inglismaal ning sellele lähenevad reformpedagoogika kaasaja uusimad suunad radikaalne ja kriitiline pedagoogika ning uuskonservatism. Vaimsete väärtuste inimesesse "istutamine" ongi kasvatuse kõige olulisem roll. See tähendab, et kogu koolitus, erinevad haridusastmed, õppeained jms on vaid vahend, mille kaudu (või abil) jõuab inimene kultuurini, st inimühiskonna väärtuste omaksvõtmisele ning nendele toetuvalt eneseleidmisele. Inimlikkus, kõlbelisus vastandub väärtusena barbaarsusele, loomalikkusele, ebainimlikkusele. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/01.06.01/peamearu/2.shtml REFORMPEDAGOOGIKA SUUNAD
Janajev tah ära hoida NSVL likv-se,mis pidi algama 20.aug. uue liidulepinguga.A-puts ebaõnnestus,kuna dem jõud eesotsas Jeltsiniga astusid vastu,A-putsi järel NSVL lagunes,rahvas kaotas usu kommunistidesse NSVLi lagunemine 6.sept.91 tunnustas Balti riikide iseseisv ka NSVL,25.dets.91 pani G presidendi ameti maha,dets saatis NSVL end laiali,mood SRÜ(Valgevene,Venemaa,Ukraina). Kult muutus 60-lootuste aeg,70-trots,80-uus teotahe,pintsaklipslaste põlvk,uuskonservatism,eesmärk olla rikas,ilus AIDS muut in seksuaalharj,kümnendi sümb kuj.kondoom,vähemuste suhtes pol.korrektsus,ettevaatlikus ÄRK-AEG 87.fosforiidisõda(tunnetati rahva ühtekuuluv),MRP-AEG,EMS,mitmed pol.m-avaldused ja miitingud Hirvepargis, vabanes poliitvange. IME Isemaj.Eesti. aluseks S.Kallase,T.Made,E.Savisaare,M.Titma artikkel"Ettepanek:kogu ENSV täielikule isemaj-sele".Olemus- ENSV maj-lik eraldumine üleliidulisest maj-kompleksist.89.mais ENSV
Ideoloogia, programm ja strateegia tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism õiglus, solidaarsus Põhiideed: Protest olemasoleva vaesuse vastu
Parem- ja vasakpoolsus: Eristada saab ... alusel: suhtumine avalikku omandisse, suhtumine sotsiaalpoliitikasse, avalikud teenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv, suhtumine NSVL'i Tähendus kõnekeeles, erinev aeg erinev sisu, riikides erinev, subjektiivne. Uued ideoloogiad: Areng: ideoloogiate hübridiseerimine(paljusus), tahe meeldida kõigile "surub keskele". Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism Uuskonservatism (neokonservatism) Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed) Vahevormid: põhjamaade tsentrism, Briti toorid J.Cameroni juhtimisel. Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus) Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus, egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism). Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed)
poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis. 50. Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism (muutused paremusele on võimalikud) Kirikuvastasus (antiklerikalism) Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus. 51. Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole. Protest olemasoleva vaesuse vastu Suurem tähelepanu ühiskondlikule heaolule, protest kapitalismi majandusliku ebatõhususe vastu
terviklik ühiskond, paremate võim ja eliidi vastutus, skepsis suurte muudatuste vastu, usk riiki kui loomulikku elukeskkonda, kõlblus, soov kiriku ja riigi liiduks, traditsioonide austamine Voolud: Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism 47. Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja arengut. ’ Roheliste tunnused: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast skepsus progressi suhtes „kosmoselaev Maa“ edasikestmine Voolud: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 48. Kuidas on omavahel seotud erakonnad ja poliitilised ideoloogiad? ????
11 · kõlblus, soov kiriku ja riigi liiduks · traditsioonide austamine Voolud: · Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine · Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli · Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism 1 Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole. Roheliste tunnused: · inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust · Holism: küsimuste käistlemine terviku seisukohast · skepsus progressi suhtes · ,,kosmoselaev Maa" · edasikestmine Voold: 1)Sotsiaalökoloogiline suund 2)Süvaökoloogiline suund 1 Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat.
laste kasvatuses 25 aastat". See naine oli leedi Plowden, informaalse kooli häid külgi propageerinud komitee esinaine, kellest tagantjärele tehti Inglise algkooliõpetuse probleemide põhjustaja. Ka tollane haridusminister Kenneth Clarke ründas kahes avalikus kirjas lapsekeskse kasvatuse õpetusmeetodeid ja Plowdeni komitee aruannet. Kui lisada, et ka peaminister John Major ei usaldanud pedagoogilisi teooriaid ja haridusuuringuid, siis on arusaadav, miks informaalne kool hääbus ja uuskonservatism võitis. Juhani Hytönen (1993) üldistab oma monograafias põhjused, miks idealiseeritud, romantiline arusaam lapsekesksusest nii Inglismaal kui Ameerika Ühendriikides taandus ja oma mõju kaotas. Romantiline arusaam asetas vastastikku lapse ja ühiskonna ning lapse ja traditsioonilise kooli, väites, et esimene on tervenisti hea ja teine tervenisti paha. Lapsekeskne teooria oletas, et areng toimub suhteliselt vähese pingutusega.
annaabi.ee 
