Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline
Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid 3 vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine
sajandil. Rootsi võimu perioodil hoogustus mõisate rajamine. Valitsejad jagasid heldelt lääne, millele rajati uusi mõisamajandeid. Vaivaras rajati Auvere, Samokrassi, Härmamäe ja Vaasa jt. mõisad. Kokku on näiteks ajaloolises Vaivara kihelkonnas teada andmeid umbes 20 mõisa kohta, millest osa olid väikesed karjamõisad. Suur näljahäda 17. sajandi lõpus, Põhjasõda ning sellega kaasas käinud katk hävitasid palju rahvast. Pärast Põhjasõda etendasid piirkonna uusasustamisel tähtsat osa soomlased, kelle juurdevool kestis ligemale 1740. aastani. Vaivara alade kohta on Taani Hindamisraamatus, mis on koostatud 1241. aasta paiku, mainitud ainult kolm küla: Narva, Sirgala ja Udria. Iseseisvaks kihelkonnaks sai Vaivara 18 sajandi alguses. Põhjasõja ajal, 1704. a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.
Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695
Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem moskoovia talupoegi. Moskva Tsaaririigist saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse
Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles 2 koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada
Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail
(iga neljas eestlane oli saarlane)Neist suur osa asus Läänemaale. 17. sajandil teisel veerandil saabus Eestisse hulk teiste rahvaste esindajaid. Mõnes kohas moodustasid nad ka enamuse elanikest. Võõrastest asus siia kõige enam vene talupoegi. Venemaalt tulid ka käsitöölised, kaupmehed ja kalurid. Kõige enam elas neid Ida-Eestis. 17. sajandi lõpul asusid Peipsi järve põhja- ja läänerannikule nn vanausulised venelased. Suur osa uusasustamisel oli veel ka soomlastel. Arvukalt asus neid elama Viru- ja Harjumaale, aga ka Põltsamaale ja Tartu ümbrusse. Osalt lahkuti Soomest riigivõimude sunnil, aga ka sõjaväekohustuse eest. Algul ei lubatud pärisorjastada rootsi ja soome talupoegi ega panna neid kandma mõisakohustusi, aga hiljem pandi kohustuseks ka neile. Kolmanda uustulnukate grupi moodustasid lätlased, kes asusid elama Valga ümbrusse. Kokku elas Eestis u 10 võõrrahvust. Nt poolakad, sakslased, leedulased, rootslased,
Liivimaa aadel ja linnad saavutasid XVII sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestimaalasedki. [ Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud (1620. aastatel hinnati siinmail talurhva arvu vähem kui 100 000-le). Üle poole rahvast hävis sõjas. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Umbes veernadi rahvast moodustasid saarlasest- hakkasid kolima mandrile. XVII sajandi teisel veerandil tuli ka võõramaalasi Eestisse, kõige rohkem venelasi. Suurt osa Eesti ,,uusasustamisel" mängisid soomlased. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustasid lätlased. Hoolimata võõraste märgatavast sissevoolust, jäi otsustav sõna rahvastiku püsimises öelda põliselanikel endil. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat 400 000 inimest. [1656-tsaar Aleksei Mihhailovits alustas suve hakul sõda. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aastal
Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata
Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna-Eestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid, kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, kus nad moodustasid vastavalt 20% ja 12% rahvastikust, olles koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline
o Uute talude otsimisel peeti meeles, et oleks soodne põllumaa ja inimlikud mõisnikud. (mõnes kohas polnud mõisnikugi) o 17ja II veeranil saabus eestisse hulganiselt ka teiste rahvaste esindajaid. Vahel asutasid nad ka tühjad külad. Lõuna-Eesti koguni 17%. o Võõrastest asus eestimaal kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. o Suurem osa Eesti „uusasustamisel“ edendasid rolli soomlased, eriti arvukalt läksid nad viru- ja harjumaale, koondudes omaette küladesse. Ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse. o Algul keelas Rootsi kuninas soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada, aga ajapikku selline sekkumine vähenes ja ka uustulnukad pärisorjastati. o Kolmanda suure grupi moodustasid lätlased, kes asusid elama Valga ümbrusesse. o Kokku elas Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liiget.
annaabi.ee 
