Uus, teadmistepõhine majandus Uue majanduse fenomen · 20. sajandi lõpus hakkasid riigid ja rahava oma arengu ning kasvutempolt üksteisest kaugenema. Mahajäämuse peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskes...
Ühiskonnaõpetus 1. teema Allikad: 1. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 2. Eesti Majandus lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. U...
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia) Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nem...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
