0,9. Maa keskmine on 0,3. Näiteks veekogude albeedo sõltub valguse langemisnurgast veepinnale. Meri (sun<65°) alla 0,1. Meri (sun>65°) 0,1-0,7. Sellest hoolimata peetakse kokkuleppeliselt vee albeedot väga madalaks. Albeedo ja kahesuunalise peegeldumisteguri asemel kasutatakse sageli suurust, mida nimetatakse heleduskoefitsiendiks. Heleduskoefitsient võrdleb uuritavat pinda, mille albeedo on A, Lamberti pinnaga, mille albeedo on samuti A. Selles suunas, kus uuritavalt pinnalt peegeldunud kiirgus on suurem kui Lamberti pinnalt peegeldunud kiirgus, on heleduskoefitsient >1, selles suunas aga, kuhu uuritav pind peegeldab vähem, on tema heleduskoefitsient <1. Kokkuvõtteks.. Albeedol on oluline roll kliimakujundajana, täpsemalt maakera soojustasakaalus. Liustike ja lumiste alade laienemine tooks kaasa ka albeedo suurenemise, seeläbi jääks aga Maale vähem energiat ja toimuks temperatuuri langus. Muutke teksti laade Teine tase
küsimustele 6. Et uuritaval on õigus ja vabadus oma nõusolek tagasi võtta ja osavõtt igal ajal katkestada Informeeritud nõusoleku saamiseks peab uuritav teadma (3): 7. Et anketeerimisel või intervjueerimisel on uuritaval vabadus keelduda vastamast mõnele küsimusele 8. Et uuringu käigus ei teki uusi olukordi, millest uuritav ei tea ette või ei saa osalemist määrata 9. Asjaolusid, mis kindlustavad uuritavalt kogutud andmete konfidentsiaalsuse (kui pole otsustatud teisiti) Probleemne Kus lõpeb uurimises osaleja veenmine ja algab sundimine? Kui palju informatsiooni peab osalejale tegelikult andma? Kui uuringus osalemise eest pakutakse tasu kas kummagi osapoole kohustused on siis suuremad? Kui uuringus osaleja soovib hiljem oma andmed tagasi võtta? Uurimistöö ja poliitika (1) Uurimistöö võib olla teadlikult väärtuspõhine (näit.
Uurimismeetodid: Intervjuu: Struktureeritud (ette valmistatud küsimused) Poolstruktoreeritud(mõned küsimused ettevalmistatud) Struktoreerimata (ettevalmistamata) Juhtumisanalüüs (case study) vähem populaarne Uurimiseetika Eetikakomisjoni luba Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud. Kirjalik informeeritud nõusoleks uuritavalt Peale uuringut peab uuritav saama teada teda huvitava informatsiooni uuringu kohta. Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu Sissejuhatus sh eesmärk ja hüpoteesid Meetod(kaitseisikud, protseduur, mõõtmisvahend, kodeerimine) Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W
- Loomulik vs varjatud - Osalus vs mitteosalus Intervjuu - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata Test - Objektiivtest (küsimustik, küsitlus) - Projektiivtest Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika - Eetikakomisjoni luba - Uuritava informeerimine kõikidest võimaliket ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt - Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info Empiirilise psüh teadusartikli sisu - Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid - Meetod ( katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) - Tulemused - Diskussioon ( järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 2. tund 08.09.14 Kesknärvisüsteem. Aju ehitus. Inimene kui bioloogiline olend: 1. Refleks 2. Instinkt 3
- sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all) - sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all) UURIMISMEETODID - intervjuu (struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata) - test (objektiivtest nt ksimustikud, projektiivtest varjatud omadused) - juhtumianal©s UURIMISEETIKA - eetikakomisjoni luba - uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt - peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava informatsiooni uuringu kohta EMPIIRILISE PSÜHHOLOOGILISE TEADUSARTIKLI SISU - sissejuhatus (sh eesmärk, hüpoteesid) - meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) - diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879. aastal Leipzigi ülikoolis.
tingimusi, kus uuringut läbi viiakse) b)välisteksseisneb uuringu korralduse mittevasta- vuses uurimisülesandele. Viga tekib järelduste tegemisel. Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest ja subjektii- vsusest. Ei tohiks esineda subjektiivsusest tingitud vigu. Subjektiivsus avaldub materjali valikulises kasutamises, kõrval- tegurite tähelepanemata jätmi- ses, ebameeldivate tulemuste välistamises. Mida aktiivsemat osavõttu uuritavalt nõutakse, seda rohkem mõjutab tulemusi tema suhtumine kõigesse sellesse, mis temaga tehakse. Näiteks kehaliste võimete määramine toimub enamasti testimise teel (nt Cooperi test). Testi tulemus aga sõltub sellest, kas uuritav tahab pingutada või mitte. Meetodi viga on iseloo- mustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus, täpsus, tundlikkus, spetsiifilisus, akuraatsus. Uurimuse reliaa- blus tähendab mõõtmistule- muste korratavust. Mõõtmise või
Teiseks saab mõõta veepinna karedust ehk lainekõrgust kiirguse polarisatsiooni põhjal. Karedusest omakorda saab hinnata tuule tugevust, mille mõõtmise täpsus sellel meetodil on umbes 2 m/s. Kuna jää kiirgamisvõime sagedustel alla 30 GHz on palju suurem kui vee oma, siis saab heleduse järgi mikrolainealas eristada jääd ja vaba vett kui ka eri vanusega merejääd. 3.4. Radar ja LIDAR Radar on kaugseire mõõteriist, mis kasutab kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist uuritavalt objektilt. Praktikas kasutatavad radarid on enamasti monostaatilised - raadiolainete saatja on ühtasi ka vastuvõtja (bistaatilise korral on saatja ja vastuvõtja eraldi). Kiirguse võimsust Pr, mille radar pindalalt A vastu võtab, kirjeldab radarivõrrand: kus Pt on radari võimsus, R objekti kaugus radari antennist, kiirguse lainepikkus ja antenni efektiivsus ehk sisuliselt kasutegur, mis on antenni oomilise takistuse tõttu ühest väiksem. D
objektide pardal mõõdavad seda. Tänapäeval kasutatakse kaugseireks väga mitmesuguseid lennuaparaate: õhupalle, tuulelohesid, lennukeid, helikoptereid ja kosmosesatelliite. Kaugseiremeetodid jagunevad: a) aktiivse meetodi puhul on mõõteriist ise kiirguse allikas ning mõõdetakse peegeldunud kiirguse omadusi (selle meetodi eeliseks on täpsus, sest väljastatakse kindla lainepikkuse ning intensiivsusega kiirgust); b) passiivse meetodi puhul mõõdetakse uuritavalt alalt lähtuvat või sellelt peegeldunud looduslikku kiirgust. Kaugseire funktsionaalsed osad: 1) Energiaallikas või valgusti, millest lähtuv elektromagnetiline kiirgus satub meid huvitavale objektile. 2) Kiirguslevi atmosfääris – peaaegu alati peab energiaallikast objektini liikuv kiirgus läbima atmosfääri. Lisaks tuleb atmosfääri mõjusid arvestada ka kiirgusenergia liikumisel objektilt sensorini.
algab kohene manustamine. 1:4000. Türoidhormoonid vastutavad vaimse ja kehalise arengu eest. 5. DNA analüüsid a) isaduse ja emaduse tuvastamine - murrang, sest vanasti suudeti tuvastada vaid isaduse eitamist b) hukkunute säilmete tuvastamine - eeldab võrdlusmaterjali olemasolu, mis pärineb veresugulastelt c) pärilike haiguste eelsoodumuse tuvastamine - vaja on teada spetsiifilisi nukleotiidjärjestusi, millel põhineb haigusrisk; uuritavalt isikult DNA proovi, mida kordistatakse (polümeraasi ahelreaktsioon) ja võrreldakse analüüsitava fragmendiga. Kui uuritaval isikul on vastav nukleotiidijärjestus, esineb ka vastav haigusrisk. 6. Modelleerimine loomkatsetel a) leida loomi, mis kannatavad samade pärilike haiguste all, mis inimestel on. Nt verehüübimatus hobustel ja koertel; hamstrid, merisead põevad II tüüpi diabeeti.
läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab). Millal iganes inimeste või loomadega tehtud uurimus ka läbi viiakse, peaksid uurijad täielikult arvestama nende õiguste ja heaoluga. Arengu biloogilised ja kultuurilised teooriad Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. Inimesel on 23 paari kromosoome.
uimastite tarvitamisest tekkiva kahju vähedamine, adekvaatsed ravimeetmed Narkomaania ravi: narkomaaniat ravitakse isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses ettenähtud korras. *Uimastisõltuvatel haigetel on teiste patsientidega samasugused õigused tervishoiuteenustele. *Kõik arstid on kohustatud tagama neile abi nii üldiste kui uimastitest tingitud tervisehäirete korral, hoolimata sellest, kas patsient on valmis uimastitest loobuma või mitte. Joobeseisundi hindamine Küsi: uuritavalt, teistelt ; käitumise iseärasused ; teadvuseseisund, kontaktivõime, reaktsioon ; välised tunnused:süstearmid,vigastused ; pupill: suurus, reageerimine, nüstagm ; pulss,vererõhk,hingamine ; koordinatsioon, tasakaal ; narkotest AINE LEIDUMISAEG URIINIS(ÖÖP) Kanep igapäevane 5-14 Kokaiin 1-2 Kanep juhuslik 1-5 Bensodiasepiinid 1-14-21 Amfetamiin 2-6 Fenobarbitaal 14-30 Heroiin 1-2 Fentsüklidiin 5-10
o. antud juhul populatsiooni liikme valimisse sattumise tõenäosust, kui neid sealt võtta juhuslikult. Kvalitatiivses uurimuses võib valimi koostamine toimuda kahel viisil: formaliseeritult või paindlikult. Formaliseeritum valimi koostamine kvalitatiivses uurimuses on vajalik näiteks siis, kui uurime inimeste eneseteadvust vaba enesekirjelduse meetodil. Vaba enesekirjelduse sisu oleneb näiteks soost ja east. Seega tuleks eelnevalt otsustada mitmelt uuritavalt vabad enesekirjeldused võtta ja määrata kindlaks vanusegruppide arv ning uuritavate hulk nendes. See oleks siis formaliseeritud lähenemine. Paindlikkus aga tähendab seda, et valimi koostamine toimub eesmärgipäraselt ja järkjärgult uurimistöö käigus. Tõenäosuslike valimite representatiivsus Suure uurimisobjektide hulga korral, olgu siis sotsiaalsetes uuringutes, kus objektideks on inimesed
Testi nõuded: 1) Odav 2) Töökindel 3) Nõuab vähe uuritavat materjali 4) Annab kiire vastuse 5) On lihtne analüüsida (töökindel) 6) Tavaliselt uuritavaks materjaliks veri (nabaväädist) V DNA-analüüsid: 1) Isade ja emade tuvastamine 2) Hukkunute säilmete tuvastamine 3) Pärilike haiguste eelsoodumuste tuvastamine: a. On vaja teada spetsiifilisi nukleotiidijärjestusi, millel põhineb haigusrisk b. Vaja uuritavalt isikult DNA proovi c. Seda DNA-proovi kordistatakse polümeraasi ahelreakstiooniga ja võrreldakse analüüsitava fragmendiga. Kui selgub, et uuritaval isikul vastav nukleotiidijärjestus on, siis esineb ka haigusrisk VI Modelleerimine loomkatsetel: 1) Leida loomi, kes kannatavad samade pärilike haiguste all nagu inimesed 2) Transgeensete katseloomade valmistamine, mille baasil saab uurida pärilikke ja mittepärilikke haigusi
projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. • Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika Eetikakomisjoni luba Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimises osalemisega seotud Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info uuringu kohta Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid Meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W.WUNDT- Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.
annaabi.ee 
