5 Uuringu tehnilised tingimused [2] Kabiini siseseinad, lagi, põrand ja uks kaetakse helineelava materjaliga heli järelkõla vältimiseks Uuritava nägu on valgustatud eestpoolt tagasihoidliku, mürata valgusega kuni 60 W Kabiinil mürata ventilatsioonisüsteem, sobiv müratase kabiinis 15-20 dB(A) Audiomeetritel on side uuritavaga mikrofoni ja õhukuularite kaudu, patsient istub näoga audiometristi poole 6 Uuringu läbiviimine [1] Enne uuringu alustamist peab kontrollima, et kuulmekäigud oleksid puhtad Uuritaval peavad olema sobiva suurusega kõrvaklapid Audiometrist valib sageduse ja helitaseme ning vajutab nuppu misjärel kuuleb seda heli kõrvaklappidest uuritav
tema pidi vastama, jaatavalt või eitavalt kui talle pakuti erinevaid kaardi variante. Tehes teste suudeti leida, mis toimub ajus ühel või teisel hetkel. Kuid probleem tuleb mängu siis, kui püütakse testi tulemusi juba teadlikult eelneva info põhjal korrata. Paraku on tulemused erinevad, mis aga lükkavad ümber võimaluse kinnistada üht või teist meetodit. Kuriteo matkimise uuringuid Kuriteo matkimise puhul, läbitakse uuritavaga kindlad kuriteo etapid ning uuritakse tema reaktsiooni ühele või teisele tegevusele. Selles valdkonnas on läbiviidud kaks suuremat uuringut, kuid paraku on tulemused sarnased nagu ka teiste meetodite puhul. Algselt paistab, et tulemus on rahuldav hakkamaks meetodit kasutama, kuid siis ilmneb teise samasuguse uuringuga võrreldes vastuoluline fakt ning püüdes uuringut juba teadlikult suunates uuesti läbi viia, ei suudeta jõuda täpselt samadeni tulemusteni nagu need olid algses uuringus.
Anamnees ei tohi olla küsitlusvormis. Uurija peab oskama süveneda patsiendi probleemi ja teda ära kuulama. Patsient peab aru saama kõigest, millest uurija räägib. Terminoloogia peaks lahti seletama lihtsalt, et oleks uuritavale arusaadav. Mida lühemad ja konkreetsemad on küsimused, seda kergem on neile vastata. VESTLUSE VAJADUS: 1. Info kogumine 2. Probleemide määratlemine ja järelduste tegemine 3. Õpetamine, soovitamine 4. Olukorra hindamine koos uuritavaga 5. Püüda mõista erinevaid seisukohti 6. Uuritavale toe ja turvalisuse pakkumine VESTLUSE OSATEGURID Kuulamine Tähelepanekute (vaatluse) tegemine Leida ühine keel Vestluse täpne keelekasutus: 1. Küsimuste esitamine 2. Pauside pidamine 3. Terminoloogia Hoolikalt tehtud anamnees on hea nägemisuurimise aluseks. 10
mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel perioodidel, muutuste ajal. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist peab looma usaldusliku ja sooja suhte inimestega kelle käest ta tahab ainest koguda. Kui uuritav on juba talletatud materjal, siis on suhe sarnasem, oluline on kirjapandu aeg koht ja kontekst. Kirjandusteadlasel on suurem distants uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku eluloo, või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama ajalooga. (arvan ma) 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori kogumise ja säilitamisega (arhiivid), see annab võimaluse neid korduvalt vaadata, lugeda, kuulata. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
omavate sündmuste käigus, milleks kasutatakse tunnistajate ütlusi, subjekti enda ütlusi, uurimiseksperimentide tulemusi (kuriteosündmuse kohapeal korraldatud näiteks), samuti teiste ekspertiiside tulemusi (kohtumeditsiin näit.). 2. Jälgimine, mille alla kuulub ekspertiisialuse jälgimine ekspertiisi läbiviimise ajal, samuti võimalike videomaterjalide läbivaatamine (ülekuulamise käigus tehtud näit). 3. Vestlus uuritavaga, mille põhiliseks funktsiooniks on kontakti (usaldusliku) saamine, biograafiliste andmete kogumine, selle kindlaks tegemine, kuidas isik ise tajub kuriteo sündmusi, samuti tema reageerimise iseärasuste väljatoomine (stress, frustratsioon, konfliktid) ja muude isiksuse omaduste kindlaks tegemine. Vestlus psühholoogiaekspertiisi käigus ei ole tavaliselt direktiivne (nagu ülekuulamine) ja ehitataks eüles mitteformaalselt
kogemus mentorlusega ja/või praktika, olukorra oma tõlgendus jne. Uurijate vaatenurk ja mõistete arusaam võis omakorda mõjutada kogu töö suunda eesmärki ja hüpoteese. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 14 Käesoleva töö uurimuse osa muud võimalikud tugevad küljed võrreldes teiste andmekogumismeetoditega: o andmekogumise paindlikkus (vastavalt olukorrale/vastajale); o uuritavaga ollakse vahetus keelelises interaktsioonis; o võimalus varieerida käsitlevate teemade järjekord; o vastuste tõlgenduste täpsustamise võimalusi on rohkem; o kiirus (kohene, vahetu vastus küsimustele); o tavaliselt uuritavad nõustuvad uurimuses osalema ja ei ole karta, et vastanute arv ei ole piisav; o intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada ka siis, kui soovitakse andmeid täiendada.(Ibid)
ravi või uurija erialakaaslastele. Üldjuhul paluvad uurijad eetiliste dilemmade vältimiseks juba varem uuritavatelt kirjalikku luba seoses info avaldamisega kolmandatele osapooltele. Samas võib tekkida probleem kui uuritava elus oluline isik (nt arst või õpetaja) palub infot osaleja kohta, väites, et see on osaleja abistamiseks vajalik. Samuti kui andmeid nõutakse välja kohtumäärusega. Seega on delikaatsete teemadega tegelevatel uurijatel väga oluline uuritavaga põhjalikult läbi arutada seaduslikud nõuded ning olla kindel, et kogutud andmed on moodusel, kus konkreetsete isikute äratundmine on võimatu. Lisaks on võimalik uuritavate anonüümsuse reeglit rikkuda ka seoses uurimuse avaldamisega. Kuna käitumuslikes teadustes on üldjuhul andmed esitatud keskmiste kujul ei ole anonüümsuse reegli rikkumist karta. Samas kui tegemist on tuntud isiku üksikandmete või ka
Hare). Käesoleval ajal on psühhopaatia diagnoosimisel kõige laiema tunnustuse leidnud Hare koostatud psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist à PCL, selle täiendatud versioon Psychopatchy Checklist Revised PLC-R), mille eesmärgiks on indentifitseerida psühhopaate kurjategijate ja psühhiaatriliste patsientide hulgas. Kontrollküsimustiku kasutamisel viib vastava ettevalmistusega spetsialist läbi esmalt poolstruktrueeriud intervjuu uuritavaga (ca 2 h). Seejärjel tutvub institutsioonis olevate haigusloo materjalidega ja hindab kokkuvõttes iga tunnuse esinemist kolmepunktilisel skaalal. 0 tunnuse täielik puudumine; 1 tunnuse mõningane esinemine; 2 tunnuse ilmne esinemine. Kui summaarse skoorina kogutakse kokku 30 või enam punkti à tegemist ilmse psühhopaadiga; 21-29 punkti à mõnede psühhopaatiliste isiksusejoonte esinemist ja kuulumist nn vahegruppi;
käsikirju (päevikud, mälestused, kodu-uurimistööd); 4. dokumente, mis on kellegi eravalduses (isiklik arhiiv); 5. päevakajalisi ajaleheartikleid (eeldab tööd raamatukogus); 6. intervjuusid, usutletavate leidmist; 7. küsitlusi, küsitluslehtede koostamist ja kasutamist (mälestused); 8. fotosid ja mitmesuguseid dokumente; 9. kirjavahetust; 10. Internetis esitatud teadusallikaid ja andmebaase; 11. isikulugusid uurides vajaduse korral juhendaja varasemat kontakti uuritavaga (eriti põhikooli õpilase juhendamisel). Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida tahetakse nüüd teistele teatavaks teha. lähtuvalt Teemast lähtuvalt sõnastatakse põhiprobleem ning töö eesmärk on leida sellele vastus. Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine Väljakirjutused süstematiseeritakse autorite järgi või sisust lähtudes.
A. Litsko eristab latentseid ja ilmseid aktsentuatsioone ning keskmise astme ja rasket psühhopaatiat. Aktsentueeritus on selle autori arvates üleminekuvorm normist psühhopaatiasse. Täpsetes nüanssides orienteerumine on aga väga keeruline ja siit on vaid üks samm olukorrani,kus normaalsete inimeste eluavaldusi hakatakse käsitlema patoloogiast lähtuvalt. K. Leonhard pooldas isiksuse uurimisel ühetähenduslikult kliinilist meetodit,rõhutades eriti vaatlust ja isiklikku kontakti uuritavaga. Küsimustike ja testide kasutamist luges ta vähe usaldusväärseks. A. Litsko ja tema kaastöötajad koostasid aga aktsentueeritud iseloomutüübi täpsemaks määramiseks spetsiaalse küsimustiku (patokarakteroogiline diagnostiline küsimustik). Spetsiaalsete skaalade abil on püütud saada ka informatsiooni häirete orgaanilise päritolu,emantsipatsioonireaktsiooni tugevuse, alkoholi tarbimise ja delinkventsuse soodumuse kohta. Samas on selgunud, et
annaabi.ee 
