hõlbustab ka edaspidiseid karjäärivalikuid. Peamised asjad, mida seda tehes õpitakse on näiteks aja planeerimise oskus, eesmärkide seadmine ning ka kuidas sinna maale jõuda. Tema arvates võiks selliseid uurimistöid olla rohkem, kuna siis saab õpilane rohkem teada teatud valdkonnast, ning jõuab teha järeldusi ka oma edaspidiseks elukutse valikuks. 3. Minu uurimisteema on: Arheoloogilised leiud. Minu uurimisprobleemiks oleks: Miks uuritakse arheoloogilisi leide? Esimene uurimisküsimus on: Mis tehakse edasi arheoloogiliste leidudega? ning teine: Kes ja kuidas uuritakse leide? 1 2
soojusliikumisel, on Vali üks: a. ATP hüdrolüüs b. Maxwelli jaotus c. Browni mootor 6. Geokronoloogia on: a. kunstliku elektrivälja kasutamine erinevate kvivimikihtide paiknemise uurimiseks b. kivimite magnetiliste omaduste uurimine kivimite koostise määramiseks c. radioaktiivsete isotoopide meetod kivimite vanuse määramisel 7. Ökoloogias ja majandusteaduses on üheks uurimisprobleemiks, kuidas üksikute objektide mikroparameetrid määravad ära süsteemi makroparameetrid. Millise füüsikaharu teoreetilisi uurimismeetodeid sealjuures kasutatakse? a. tuumafüüsika b. mehaanika c. statistiline füüsika 8. Meditsiinis kasutatakse siseelundite, ka loote uuringuteks helilaineid, mis liiguvad kehasse ja peegelduvad tagasi eri tihedusega kudede piirilt. Millist heli nendes uuringutes kasutatakse? a. infraheli b. ultraheli c
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool KURSUSETÖÖ KAVAND Uurimistöö kavand Juhendaja Kaidi Kallas Mõdriku 2019 Uurimisprobleemi kirjeldus Uurimisprobleemiks on ettevõtte sõiduautode ja töötajate transportimisega seotud kulud. Konkreetne kirjeldus probleemist maksu ja tolliameti poolt. Alates 1. jaanuarist 2018 tekib erisoodustus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine. Samuti ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda
Kõige enam oleneb tekstist või materjalist millist viisi kasutada. 1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas."
tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1
Kuigi sain sellest tehnikast kerge ülevaate, ei tundu see olevat siiski tehnika, mida hakkan tulevikus kasutama. Kuigi eelmises osas ei maininud ma järgnevaid tehnikaid: teksti liigendamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited
Autorile 58teadaolevalt rohkem selle teema kohaseid uuringuid ei ole. 59 2009. aasta seisuga katkestas Tartu Ülikoolis 14% üliõpilastest õpingud ning aastal 602015 läbi viidud uuringust selgus, et peamisteks eksmatrikuleerimise põhjusteks olid 61õppevõlgnevused (Üliõpilaste õpingute..., 2015). Õppevõlgnevused võisid ilmneda 62akadeemiliste tegevuste edasi lükkamisest või sooritamata jätmisest, teisisõnu 63prokrastinatsioonist. Sellest tulenevalt ongi käesoleva töö uurimisprobleemiks 64prokrastinatsioon Tartu Ülikooli õpetajakoolituse tudengite seas, ehk siis see, miks üliõpilased 65prokrastineerivad akadeemiliste ülesannetega. Uurimistöö tulemusena on võimalik paremini 3 3 4 66aru saada prokrastinatsioonistüliõpilaste seas, ennetamaks järgmiste õppurite prokrastineerivat 67käitumist. Töö eesmärk on välja selgitada üliõpilaste arusaamad akadeemilisest
Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koostamisel oleks minu soov teada saada, millised on maastiku looduslikud käsitlused ja kuidas mõistetakse maastiku. Maastiku saab üldmõistena kasutada praktiliselt kõikides elualades. Maastiku peamiseks teaduslikuks kasutusalaks on maastikuökoloogia. Järgenvalt on ära toodud 6 erinevat maastiku mõiste käsitlust
uurimisprobleemi, mida pole essee mahu piires võimalik lahendada. Teine oluline aspekt on ajakava - sageli jäetakse kirjutamine viimasele minutile ja töö ei valmi või kvaliteet kannatab oluliselt. Pikema, ca 10-leheküljelise esse ülesehituse jaoks võib soovitada juba põhjalikumat struktuuri. Vt ka raamatu "Filosoofiakunst" sissejuhatuses toodud soovitusi. Lewis Vaughn (2006) esitab koduse essee koostamiseks samm-sammult 7 soovitust: 1. Vali teema ja kitsenda see oma uurimisprobleemiks 2. Uuri probleemi 3. Kirjuta teeskava 4. Kujunda kogu essee kontuur 5. Kirjuta esimene mustand 6. Uuri ja vaata kriitiliselt läbi esimene mustand 7. Kirjuta lõplik versioon NB! ära unusta kasutatud allikatele viidata. Kuidas esseed "kaunistada"? Filosoofiliselt oluline on üksnes Sinu essee argumentide veenvus. Ometi oleks hea kui Su kirjatööd on ka nauditavalt kirjutatud. Paljud filosoofid on kirjutanud väga kuivalt ja raskepäraselt (nt. Kant, Hegel)
· alkoholi tarvitamine raseduse ajal võib kahjustada laste aju arengut ning põhjustada fetaalset alkoholisündroomi, mille all kannatab hinnanguliselt üle 60 000 inimese. Alkoholi tarbimisega seonduvate riskide teadvustamine ja elanikkonna teadlikkuse tõstmine on oluline, et vähendada inimeste riskikäitumist ning seeläbi parandada inimeste tervist ja heaolu ning vähendada alkoholi liigtarbimisest põhjustatud surmade arvu. Uurimisprobleemiks on välja selgitada alkoholi tarbimise arengsuunad Euroopas ning hinnata alkoholipoliitikat ja olukorda Euroopa riikides. Alkoholi tarbimine Euroopas 4 2. ALKOHOLI TARVITAMISE POLIITIKA JA UURINGUD Alkoholi tarbimise kohta tehakse nii maailmas kui Euroopas väga palju erinevaid uuringuid. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Vaimsete Haiguste Ekspertide Komitee leidis 1949
teenuste vahetuse efektiivsus; tootmise efektiivsus; kaupade mitmekesisuse efektiivsus. Eelarvejoon: tarbijate ostuvõimalused on alati piiratud eelarvega. Tarbija tarbib erinevaid kaupu ja teenuseid erinevates kogustes ehk valib oma eelarve piires mingi konkreetse kombinatsiooni kaupu ja teenuseid. Oluline on teada, missugune on nende kaupade optimaalne kogus. Heaoluökonoomika uurimisprobleemid: Heaoluökonoomika üheks keskseks uurimisprobleemiks on erinevate kaubahulkade kasulikkuse omavaheline võrdlemine. Tarbija eelarve võimaldab valida erinevaid tarbimise kombinatsioone, mis võimaldavad maksimaalselt ära kasutada sisstuleku ja on kulutuste seisukohalt samaväärsed. Kriteeriumiks, kuidas tarbija teeb valikuid, on kasulikkus. Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves): Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest. Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks
otseselt lahendada; ta võib seda seletada ja aidata mõista ning niimoodi mõjutada kaudselt selle lahendamist. Just seetõttu, et sotsiaalset probleemi pole võimalik uurimistööga lahendada, ei sobi see tööülesandeks. Jääks ju ülesanne lahendamata ning uurimistöö tuleks kuulutada ebaõnnestunuks. Et nii ei juhtuks, ongi vaja sõnastada uurimisprobleem, millele saab töös vastuse leida. Näiteks kui kodanike poliitiline apaatsus on sotsiaalne probleem, siis võiks uurimisprobleemiks seada küsimuse, kas kodanikuühendused aitavad kaasa kodanike poliitilisele mobiliseerimisele. Sotsioloogiliste küsitluste andmeid ja kodanikuühiskonna statistikat analüüsides võib saada sellele küsimusele vastuse. Kuigi uurimisprobleemi sõnastamine ja kirjapanek nõuavad tõsist vaimset pingutust, soovitan seda õpilastelt järjekindlalt nõuda. See annab järgnevale uurimistööle kindla sihi, väldib laialivalgumist ja udutamist
annaabi.ee 
