mise tõkestamiseks välja töötatud rahvusvahelisi standardeid. Kõige üldisem vastutus rahapesuga võitluses lasub meie riigis rahandusministeeriumil, mis peab tagama seadusandliku tausta ja erinevate tegevuste koordineerimise. Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus, mis tegeleb kahtlaste tehingute kohta materjali kogumise ja analüüsimisega. Kui on alust kahtlustada rahapesu või seotust terrorismi rahastamisega, edastatakse materjalid juba uurimisasutusele. Lisaks eelpool mainitule kuulub rahapesu andmebüroo kompetentsi ka kriminaaltulu jälitamine. Finantssektori eest vastutab ja kontrolli teostab finantsinspektsioon. Vastavalt seadusele on kindlaks määratud kohustatud isikud, kes peavad kindlasti teavitama rahapesu andme- bürood kahtlastest tehingutest. Kohustatud isikute ring on päris lai. Nendeks on pangad, finantsteenuseid pakkuvad firmad, loteriide ja õnnemängude korraldajad, kinnisvara-
mõni pahalane. Rahapesu vastu võitlevad lugematul hulgal organisatsioone. Näiteks, Eestis üldine vastutus seadusandliku tausta ja tegevuse eest on pandud rahandusministeeriumile. Aktiivselt tegutseb ka rahapesu andmebüroo, mis on politsei- ja piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus. Rahapesu andmebüroo ülesandeks on koguda materjali kahtlaste tehingute kohta, ja edastada see rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitleva kuriteo tunnuste ilmnemisel uurimisasutusele. Kurjategijate kindlakstegemisel ja karistamisel on aktiivselt tegevad ka prokuratuur, kaitsepolitsei, maksu- ja tolliamet ja Eesti kohtud. Kuna globaalsed finantssüsteemid mängivad suurt rolli kõrgetasemelistes rahapesuskeemides, on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, mis võitleksid rahapesu probleemi vastu globaalselt. Näiteks, FATF(Financial Action Task Force on Money Laundering), mis tegeleb rahapesu vastaste strateegiate arendamisega. Samuti on ÜRO-l, Maailmapangal ja
Üldtingimused: - Jälitustoiming ei tohi ohustada isiku elu, tervist ja vara ega keskkonda. - Jälitustoiminguga koguvad tõendeid Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet omal algatusel või muu uurimisasutuse taotlusel. Politseiamet kogub jälitustoiminguga tõendeid vahetult või tema hallatavate asutuste kaudu. - Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, teatab jälitustoimingu teinud asutus selle taotluse täitmisest uurimisasutusele kirjalikult ja edastab talle vajaduse korral koos jälitusprotokolliga jälitustoimingus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletuse. - Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikme, kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja vaimuliku ning Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku võib tema nõusolekul kaasata jälitustoimingusse eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud tema või tema lähedase vastu
ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud (v.t punkt 1.2). Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine (märkimine) kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetluse alus eksisteerib, kui menetleja on põhjendatud kahtlus, et toime on pandud süüteokoosseisule vastav, õigusvastane ja süüline tegu. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus. Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja protokolli koopia antakse kuriteoteate esitajale. Telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse. Kui kuriteoteate esitajaks on füüsilisest isikust kannatanu, saadetakse talle kuriteoteate kättesaamise kohta 20 päeva jooksul selle saamisest arvates
Siin väljendub ka kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte: uurimisasutus ja prokuratuur on vabad otsustama, missuguseid menetlustoiminguid ning missuguses järjekorras on vaja kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamiseks teha (3-1-1-103-13). Menetlusrollid - § 16, § 17, § 14. Uurimisasutus - § 31, § 212. Prokuratuur § 213: Prokuratuur on pädev: - Tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muud materjali; - Andma uurimisasutusele korraldusi; - Tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; - Kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest. Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja
eradetektiiviühingu teistele töötajatele ning avalikele teenistujatele, kellele eradetektiivi kutsesaladus on saanud teatavaks teenistuskohustuste täitmisel (nt järelevalveametnikud, aga ka need ametiisikud, kellel on õigus teavet saada eradetektiivilt - uurijad, prokurörid, kohtunikud). Eradetektiivi kutsesaladus ei ole sedavõrd kõikehõlmav kui näiteks advokaadi kutsesaladus, sest eradetektiivil on kohustus anda kutsesaladust sisaldavat teavet kohtule, prokuratuurile ja kohtueelsele uurimisasutusele ning järelevalveametnikule nende nõudmisel. Samuti ei ole välistatud eradetektiivi ülekuulamine tunnistajana, kui selleks vajadus peaks tekkima. Eelnõu kolmas peatükk käsitleb eradetektiividele tegevusloa andmist. Eradetektiiviteenuse osutamise õigust väljendab eradetektiivi tegevusluba. Tegevuslubasid väljastab ning neid pikendab, nende kehtivuse peatab ja kehtetuks tunnistab Politseiameti loakogu. Loakogu on politseipeadirektori poolt moodustatav
Kriminaalmenetluse seadustiku §213 sätestab prokuratuuri rolli kohtueelses uurimises: (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses.
Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus Läbivaatuse toimetamiseks arestitakse posti- või telegraafisaadetis prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Posti- või telegraafisaadetise aresti määruses märgitakse: 1) arestitava saadetise saatja või saaja nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 2) aresti põhjendus; 3) arestitud posti- või telegraafisaadetisest uurimisasutusele teatamise kord. Posti- või telegraafisaadetise aresti määruse koopia saadetakse täitmiseks posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja juhile. Posti- või telegraafisaadetise läbivaatusel kogutakse tõendamiseseme asjaolude kohta vaatlusandmeid ja võetakse posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt ära kriminaalmenetluses asitõendina kasutatav saadetis. Läbivaatusobjekti, mis ei
kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku §213 sätestab prokuratuuri rolli kohtueelses uurimises: (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses.
Süüdistuse etteheidetega seotud ulatuses tuleb õiguslik vaidlus lahendada kohtul kriminaalmenetluse raames. Loobudes alusetult kriminaalasjas tõusetunud vaidluse, rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes (3-1-1-57-14). Kriminaalmenetluse ajendina käsitatakse ükskõik millist informatsiooni võimaliku kuriteo kohta, sõltumata selle lähteallikast. Seejuures võib teave kuriteo kohta uurimisasutusele või prokuratuurile laekuda ka vahetult kuriteo toimepannud isikult endalt (näiteks süü ülestunnistamisele ilmumise korral). Asjaolu, milline oli isiku subjektiivse suhtumise liik toimepandusse, on kriminaalmenetluse ajendi aspektist tähtsusetu. Kriminaalmenetluse ajend esineb ka olukorras, kui teave KarS §-des 414-415 ja 418-4181 sätestatud lõhkeaine, lõhkeseadeldise ja tulirelva ebaseaduslikku käitlemist
Kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet PS, seaduse vm õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem HKMS-s ettenähtud korras protestiga halduskohtusse (VVS § 85 lg 4). Kui maavanem avastab, et KOV on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile, uurimisasutusele vm pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid jm materjalid (VVS § 85 lg 6). PlanS-i kohaselt (§ 23 lg 1) teostatakse antud §-s sätestatud järelevalvet maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise üle enne planeeringu kehtestamist. Üldplaneeringute ja detailplaneeringute üle teostab järelevalvet maavanem (PlanS § 23 lg 1 p 2)
annaabi.ee 
