· Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid ei ole sugugi isiklikele valikutele meelevaldselt seatud piirangud, vaid mistahes koostöö vältimatu eeltingimus. · Rõhutatult individualistliku kultuuri probleemiks on , et see viib lõpuks kogukonnast ilmajäämiseni. · Me tahame purustada ebaõiglased, tabetud ja vananenud reeglid ja saavutada maksimaalne idiklik vabadus. · Seesama ühiskond mis nõuab piiride kaotamist tehnoloogilistes uuendustes, peab leppima piiride kadumisega ka inimeste käitumises, mille tagajärjel kasvab kuritegevus, purunevad perekonnad, vanemad ei suuda oma laste eest hoolitseda jne. · Kultuur on niisiis midagi sellist, mida kunstnikud, kirjanikud loovad omal valikul oma sisemise hääle abil, vähem loomingulistele aga on see omal valikul tarbitav kunst, kulinaaria, meelelahutus. · Ei saa otsustada, et üks kõlbusreeglite kogum on parem või halvem kui teised.
Rooma on tänapäeval tuntud veel ka omanimelise numbrisüsteemi poolest. Nagu ma arutlust kirjutama hakates arvasin, oli Kreeka ja Rooma saavutuste mõju tänapäeva maailmale võrdse suurusega. Aga kuna töö pealkiri näeb ette siiski kummagi eelistamist teisele, siis lähtudes isiklikust seisukohast valiksin mina Rooma. Seda seepärast, et minu jaoks on Roomast pärit rohkem tähtsaid leiutisi kui Kreekast. Samas ei saa ma eitada Kreeka suurt rolli nendes uuendustes mida me Rooma puhul märkida võime, kuna nii mõnedki roomlaste uuendused olid vaid edasi arendused kreeklaste poolt juba leiutatud asjadest. Minu jaoks olid roomlastel lihtsalt paremad võimalused ja rohkem aega, et saavutada seda, mille poolest nad ajalukku on läinud.
tugevdamist, seati kõigest ettepoole. Mõneks ajaks kutsus valitseja oma õukonda ka Voltaire'i, kuid varsti nende suhted jahenesid ja Voltaire pidi kiiresti lahkuma. Valgustatud valitsejana oskas ta uuest õpetusest kasu saada. Toimiv õiguskorraldus, kohusetundlik ja äraostmatu ametnikkond ja usuline tolerants olid suurvõimuks pürgiva Preisi riigi edu põhjusteks. · Kõige kaugemale oma uuendustes läks Austria ertshertsog Joseph II Habsburg, kelle valitsemisajal kaotati pärisorjus, ametlikuks keeleks sai saksa keel, tekkis usuvabadus, aadel ja vaimulikud muudeti maksukohustuslikeks ja provintside omavalitsused kaotati ning asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi- nende õigusi kärbiti
Ibseni seisukoht jääb muutumatuks ka tema viimastes näidendites - kes püüab end teostada teiste arvelt, langeb paratamatult oma egoismi ohvriks. TAANI KIRJANDUS GEORG BRANDES(1842-1927) Taani juudi soost kirjandusteadlane ja kriitik, võrdlev-ajaloolise kirjandusuurimismeetodile alusepanija. Brandese seisukoht - kirjaniku tähtsaim ülesanne on võidelda vanameelsuse ja eelavamuste vastu, olla teenäitaja oma aja moraali, poliitika ja ühiskondliku elu uuendustes. 1871.a.a alustas Kopenhaageni ülikoolis oma kuulsat loengusarja "19.sajandi kirjanduse peasuunad"(ilm 1872-1890). Brandes pidas oma kirjandusloo eesmärgiks püüda näha läbi autori ja teoste ka ajastu psüühika põhijooni. Loengud hõlmasid prantsuse, saksa ja inglise kirjandust. Väga kõrgelt hindas B. Goethet, Byroni ja Heinet. Oma uurimustes ja esseedes jõudis ta alati lähedale neile, kelle vaimsust oli temas endas, nende elu ja teoste peeglis nägi ta ka iseennast
Francis Fukuyama (sünd. 1952) 1992.a. ,,The End of History and Last Man" 1999.a. ,,The Great Disruption" (,,Suur vapustus" 2001) Ühiskondliku kapitali idee propageerija. Aastail 1960 1990 toimus USA-s jt. juhtivates tööstusmaades ühiskondlike tingimuste halvenemine suur vapustus (kuritegevuse kasv, perekondlike sidemete nõrgenemine, usalduse kriis). Alates 1960-ist üksikisik vabaneb piiranguist. F.F.: ühiskond, mis nõuab piirangute kaotamist tehnoloogilistes uuendustes, peab leppima piiride kadumisega inimeste käitumises. F.F. vastandab piirangute kadumisele koostööreeglite pideva kujunemise. Ühiskondlik kapital on mingi rühma liikmete ühiste mitteametlike väärtuste või normide kogum, mis võimaldab neil teha koostööd. Koostöö põhineb usaldusel ja muudab rühma töö tõhusamaks. Seoses võrgustike tekkimisega muutub ühiskondlik kapital eriti oluliseks, sest võrgustik eeldab ühiseid norme ja väärtusi. F.F
Lõpetas suure segaduste perioodi Norras, kus olid eelnevalt olnud pidevad vaidlused valitsusküsimustes. Andis välja Norra troonipärimisseaduse, mille kohaselt võis trooni pärida vaid valitseja vanim poeg (seadus, mis tihti on väga palju verd ära hoidnud). Tema valitsemisajal andsid ennast vabatahtlikult Norra krooni alla ka Island ja Gröönimaa. Magnus Seadusteandja valitses aastail 1263-1280. On ajalukku läinud oma seadusandlike uuendustega. Tähtsamad punktid nendes uuendustes olid näiteks aadlike õiguste reguleerimine, samuti sõjaväekohustuse seaduslik paikapanemine ning ka linnade käsitlemine eraldi õigusliku süsteemi alusel. Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13
Lõpetas suure segaduste perioodi Norras, kus olid eelnevalt olnud pidevad vaidlused valitsusküsimustes. Andis välja Norra troonipärimisseaduse, mille kohaselt võis trooni pärida vaid valitseja vanim poeg (seadus, mis tihti on väga palju verd ära hoidnud). Tema valitsemisajal andsid ennast vabatahtlikult Norra krooni alla ka Island ja Gröönimaa. Magnus Seadusteandja valitses aastail 1263-1280. On ajalukku läinud oma seadusandlike uuendustega. Tähtsamad punktid nendes uuendustes olid näiteks aadlike õiguste reguleerimine, samuti sõjaväekohustuse seaduslik paikapanemine ning ka linnade käsitlemine eraldi õigusliku süsteemi alusel. Samuti oli tema uuendustes sätestatud kuninga enda volitused. Rootsi Jarlid - Skandinaavia riikide kõrge ametimees 9.-14. sajand. Rootsis 12.saj 1226 sõjalaevastiku ja mereretkede juht, tähtsuselt kuninga järel teine. Tuntuimad olid Birger Brosa ja Birger J. Jarlid olid keskaegse Rootsi kõrgeimad riigimehed ning 12.-13
Ei loobuta ühel hetkel, kui läheb raskeks või ei saavutata loodetu. Palju puudutatakse kodu teemat.. üldiselt pole see varem oluline olnud, sellele vastandati „teel oleku“ seisundit (20.saj eksistentsi konseptsioon), sest polnud vahet, kus sa oled ja see pole mingi eriline paik. Raamatu kõrgpunktiks tema poja enesetapp. Sauter on nüüdskirjanduse klassik... teine klassik on *Tõnu Õnnepalu Alustas luuletajana 80ndate tp juba...üks osaline luulekeele uuendustes sel ajal. Tema ’lemmik’ osa enda loomest ongi luule. 90ndatel avaldab ta 3 romaani: „Piiririik“, „Hind“ ja „Printsess“. 2 põhiideed: Enese mina kaotsi mineku probleem ja enese leidmise võimalikkus. Katusteemana Ida-ja Lääne-Euroopa omavaheline suhe. Piiride lagunemise aeg, uue identiteedi ülesehitamine. Tegemist Eesti esimese geiromaaniga vb, kuid mitte traditsiooniline, pigem androgüüni romaan. Läbiv on ka religioossne motiiv
"Kõik on kokku unenägu" (1922) - luuletused I MS "Luxembourgi aias", "Maakaitseväelane", "Sapine kuu", "Hämariklased", 1917. aasta revolutsioonid "Pööripäevad", "Vabaduse tuljak", Eesti iseseisvumine "Hüüdja hääl", "Tõsta lipp!", noore vabariigi algusaastad. Sotsiaalsetele muutustele reageerib tundlikult, omane kriitiline ajanägemine, poliitiline vasakpoolsus. Kuigi luulekogu taotles jälle eesti luules uuenduslikku kohta, jäi "Tuulemaa" tuleku varju, modernistlikes uuendustes ei olnud Suits nii kodus kui sümbolistlikes, "Kõik on kokku unenägu" sisaldab endiselt unenäoteemaga sümbolismi jätku, kõrvuti uuenduslikkusega. 36. Teisi uusromantilise kallakuga kirjanikke Noor-Eesti ajajärgust (J. Randvere, A. Kallas, E. Enno, V. Grünthal-Ridala, M. Heiberg, J. Oks jt). Ernst Enno (1875-1934) esikkogu laideti maha, sattus kriitikute tulise pilgu ja sõna alla. Süüdistati luuletajat diletantismis, pealiskaudsuses, meeleolulises laialivalguvuses
teaduslikus uurimuses sisaldab 1) kvantitatiivseid andmeid; 2) eksperimentaalset uurimust ja 3) statistilist analüüsi, mis põhineb deduktiivselt tuletatud hüpoteesidele. Nagu eelnevalt märgitud mõlema lähenemise elluviimisel puhtal kujul on olemas nii tugevad kui nõrgad küljed. Kuid mõlema lähenemise omavahelisel kombineerimisel on samuti suur kasu. Näiteks kui keegi tahaks võrrelda inimesi, kes kogesid programmis kindlaid uuendusi nende inimestega, kes uuendustes ei osalenud, kuid võrdlemise läbiviimiseks on vajalikud muutujad ebaselged. Sellisel juhul on mõistlik kavandada eksperiment mõlema grupi nii uurimisaluste kui ka kontrollgrupi liikmete juhuslikuks hindamiseks, et koguda kvalitatiivseid, avatud andmeid mõlema grupi kohta. See tähendab, et eksperimentaalne ja kvaasieksperimentaalne kavandamine on kooskõlas kvalitatiivsete kirjeldustega kui hindaja otsustab, et
annaabi.ee 
