pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) METSARESSURSS Pärnumaa metskonnas on ülekaalus palumetsad (39%), teine levinum tüübirühm on soovikumetsad (25%). Puuliikidest on levinuim kask, teisel kohal on mänd. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) RAIED Pärnumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kaitsemajanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara. Pärnumaa metskonna 2011. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 1. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk
analüüsiandmeid. Kogu arengukava maksumus perioodil 2015-2020 94830500 eurot. Kogu arengukava maksumus perioodil 2011-2020 157733500 eurot. Arengukava algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10 protsenti metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. 3 Arengukava koostamise vajadus Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks
eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Hooldusraied
Intensiivistudes muutub nende tegevus metsale aga mõistagi hoopis kahjulikuks. 3 1. Looduslike häiringute liigid ja mõjud Looduslikud häiringud on erineva intensiivsuse ja ulatusega. Intensiivsuse all tuleb mõista häiringu käigus hukkunud isendite arvu pindalaühikul, häiringu ulatust aga näitab hukkunud organismide koguarv või kahjustunud pindala suurus. Inimtekkelised häiringud uuendusraiete näol on ligilähedased tulevatele tormikahjustustele. Metsakasvatuslikud tööd on võrreldes looduslike häiringutega regulaarsed, neid on nii sagedasemaid (harvendusraie) kui harvemaid (uuendusraied ja metsa uuendaine), nad on metsa looduslikku struktuuri lihtsustava mõjuga. Erinevates metsades on valdavad eri tüüpi looduslikud häiringud: kuivades metsatüüpides põlengud, niiskemates ja märgades või vooluvete äärsetes metsades tormid ja üleujutused.
erinevat puuliiki. Valikuvõimalused on ekstreemsetest kasvukohtade ja suuremad viljakates kasvukohtades. Metsakasvatajal tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades. Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: *Tavaliselt segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse- lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. *okaspuude varis, annab happelise kõdu. *üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes. *Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 3
kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. 1 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. 1 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad.
metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid Koondid · Metsa iseloomustavad koondtabelid kirjeldavad olulisemate takseertunnuste nagu hektaritagavara, juurdekasv, vanus, boniteet ja täius keskmisi väärtusi ning metsamaa jagunemist peapuuliikide, kasvukohatüüpide, boniteediklasside, 10-aastaste vanuseklasside ning arenguklasside kaupa Uuendusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieviis, enamuspuuliik, raie järjekord või raieaasta, raie pindala ja raiutav tagavara puuliikide kaupa ning raiete pindala soovitav suurus raieliikide kaupa Hooldusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja raiele kavandatud tagavara puuliikide kaupa (v.a. valgustusraie) ning soovitav harvendusraiete pindala suurus Uuendamisvõtete nimekiri
(jänesekapsa, naadi, sinilille). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: ● Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. Kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel sügavamates), kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära. Valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust.
7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. 41. Hooldus- ja uuendusraiete liigid ja lühiiseloomustus. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks,samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud(kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud).
tormioht, üraskirüüstete ja seenhaiguste kahjustuste oluline suurenemine jne.) Värske tormimurd või -heide tuleb metsast võimalikult kiiresti koristada, sest selles hakkavad aktiivselt muidu sigima koore- ja säsiüraskid. Tormikahjustused puude tüvedel ja juurtel soodustavad juure- ja tüvemädanikku tekitavate seente (juurepess ja külmasee- ned) sissetungi puusse ja nende arengut. Kuivõrd meil on valitsevateks läänetuuled, peaks tormikahjustuste vähendamiseks uuendusraiete raiesihitus olema tuulele vastupidises suunas, ehk idast läände. Selliselt suureneb metsa kõrgus läänest itta ja läänetormid suunatakse metsast üle. Lumekahjustused on samuti korduvalt meie metsades esinenud, näitena 1923., 1938., 1968. (200000 tm) ja 1978. a. Enim kannatavad lumekahjustuste all eeskätt liiga hõredaks raiutud latiealised männikud, kuid ka kuusikud ja kaasikud. Lume raskuse all puud kas murduvad (lumemurd) või painduvad tugevasti (lume- vaalimine)
ja suuremad viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille,). Liigilise koosseisu kujundamise osas on metsakasvatajal suur valikuvõimalus. Esiteks tuleb otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu ja teiseks valida puuliik või -liigid selles puistus. Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. Segametsade eelised: * Tavaliselt on segamets tootlikum: viljakal kasvukohal on kuuse-lehtpuu segametsast võimalik saada rohkem puitu kui puhtpuistust. Kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel sügavamates), kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära. Valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust.
annaabi.ee 
